Internet marketing Sean McPheat Eva Tasso Tartu 2013 About the author Successful online business man Founder of the Internet Marketing Academy Has performed in TV, radio and many publications Consultant Advantages of internet marketing Speed Accuracy Low cost Measurability Global reach Methods of internet marketing Websites and pages Blogs Social media sites Videos and video blogs Important in internet marketing Domain name Contact information Appearance Bad website design Good website design Facts of internet marketing 1/3 of world's population is using internet Internet has become number 1 marketing channel in UK and USA Articles with images get 94% more views than those without Summary Internet marketing is getting more attention than never before Very c...
ettevõtted kasutavad ühist ressurssi kliendi paremaks teenindamiseks. Viienda uue liikmena selles seltskonnas on välja toodud e-marketing ehk interneti kasutamine kliendi ja pakkuja vahelise dialoogi tekitamiseks. Oluliseks on infotehnoloogia vahendav roll (sest dialoog tekib ju ka mujal). Uurimuse põhiküsimuseks oli kuidas on kommunikatsioonitehnoloogiate areng mõjutanud turundust üldiselt? Täpsustavad alamküsimused seevastu: 1) Kui palju kasutatakse e-marketingi tänapäevases turunduspraktikas võrreldes nelja teise turunduse liigiga? 2) Millised turunduspraktika kombinatsioonid nendest viiest tüübist esile kerkivad? 3) kuidas mõjutab IT üldine tase ettevõttes tema võimekust e-turunduses? Uuring Kvantitatiivne uuring viidi läbi uurijate endi poolt koostatud küsitlusankeete kasutades 149 ettevõtte kohta Inglismaal ning Uus-Meremaal aastatel 2000 ning 2001. Täpsemalt täitsid oma töökoha kohta ankeete MBA tudengid
4.1. Ettevõtte visioon aastal .... (nägemus, milline on ettevõte näiteks nelja aasta möödudes) 5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused (mille poole püüeldakse käive, kasum) 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid (millisena klient näeb ettevõtet, alaeesmärgid pakutavate töökohtade arv vms) 5.2. Strateegia - tegevusplaan eesmärkide saavutamiseks 6. Marketingiplaan 6.1. Müügi eesmärgid 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes (kes korraldab) 6.3. Marketingi komponendid: 6.3.1. Toode/teenus (milline on, kuidas end ise reklaamib) 6.3.2. Hinnakujundus (kuidas kujuneb, hinnakirjad) 6.3.3. Müügikoht (hulgimüük, jaemüük, isiklik müük ...) 6.3.4. Müügitoetus (reklaam, teavitamine, messid, ajakirjandus, ...) 7. Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine 8. Tootearendus (teenusearendus) ja kavandamine (olenevalt toote või teenuse ideest võib 7. ja 8
.......................................................8 5.1. Käibe- ja rentaablus näitajad.....................................................................................................8 5.2. Soovitud imidz ja teised eesmärgid..........................................................................................8 6. Strateegia..........................................................................................................................................9 6.1 Marketingi plaan........................................................................................................................9 6.2 Marketingi korraldamine ettevõttes...........................................................................................9 6.3 Marketingi komponendid ..........................................................................................................9 6.3.1 Teenus..........................................................................
..............................................6 5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused...............................................................................................6 5.3. Strateegia..............................................................................................................................6 6.1. Müügieesmärgid.................................................................................................................. 6 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes.....................................................................................6 6.3. Marketingi komponendid.....................................................................................................7 6.3.1. Teenus.......................................................................................................................7 6.3.2. Hinnakujundus............................................................................................
.................................................................................................11 5.1 Käibe ja rentaablus näitajad................................................................................................ 11 5.2 Soovitused, imago ja teised põhieesmärgid.................................................................... 11 5.3 Strateegia.........................................................................................................................11 6. Marketingi plaan................................................................................................................... 12 6.1 Müügi eesmärgid.............................................................................................................12 6.2 Marketingi korraldamine ettevõttes................................................................................ 12 6.3 Marketingi komponendid:..................................................................................
...........................................................16 6. ETTEVÕTTE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD.................................................16 6.1 Ettevõtte missioon ja eesmärgid.........................................................................17 6.2 Ettevõtte strateegiad........................................................................................... 17 7. ETTEVÕTTE MARKETINGIPLAAN................................................................... 19 7.1 Marketingi korraldamine ettevõttes....................................................................19 7.2 Marketingi komponendid................................................................................... 19 7.2.1 Tooted ja teenused..................................................................................19 7.2.2Hinnakujunduspoliitika ............................................................................... 21 7.2.3Turustuspoliitika......................
struktuur Anna Agu Veronika Telpt Struktuur, milles toetuse funktsioonid on paigutatud erinevatesse jaotustesse. Tavaliselt, kasutavad organisatsioonid, mille tooted on väga erinevad ja see töötab mitmetes erinevates tööstusvaldkondades. Firma koosneb mitmest erinevatest oma suunade järgi spetsialiseerunud alajaotistest (osadest). Nendel on olemas autonoomia oma otsustest ja lahendustest omavad oma käsutuses raamatupidajaid ja marketingi töötajaid. Juhtkond tegeleb planeerimisega ja nende alajaotisteste töö koordineerimisega hindab tulemusi. Multidivisjooniline struktuur lahendab 2 peamist probleemi: Ressurside parem jaotus Top-mänedzerite kõrged palgad Positiivsed näited General Electric (Jack Wealce ajal) Hanson (lord Hansoni ajal) Emerson Electric (Charlie Night ajal) British Petroleum (John Broun) Aitäh !!!
õiged versioonid. taustteave, taustauuring, lõpuklass, tekstsõnum, eksperdihinnang, audiitorifirma, postside, kontserdituur, mobiilmakse, kontrollsüsteem, kokteilikirss 11. Mis tüübi järgi tuleb pöörata sõna öördama? Mida see sõna tähendab? Öördama – peale kaebama, salakaebama, üles andma (`öördada, `öördan; öörata, `öördan) 12. Mida soovitatakse väljendite ennesõjaaegne, eriklass, kellaosuti liikumise suunas, liikmelisus, marketingi mänedžer asemel? Ennesõjaaegne – sõjaeelne, eriklass – süvaklass, kellaosuti liikumise suunas – päripäeva, liikmelisus – liikmesus, marketingi mänedžer - turundusjuht 13. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? WiFi ka wifi 14. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? 15. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? immuunsus 16
....................................................................6 5.3. Strateegia..........................................................................................................................6 6. Marketingiplaan...................................................................................................................... 6 6.1. Müügieesmärgid...............................................................................................................6 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes................................................................................. 6 6.3. Marketingi komponendid.....................................................................................................6 6.3.1. Toode........................................................................................................................ 7 6.3.2. Hinnakujundus..........................................................................................
....................................................................... 7 5.3. Strateegia..............................................................................................................................7 6. Marketingiplaan...................................................................................................................... 8 6.1. Müügieesmärgid.................................................................................................................. 8 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes.....................................................................................8 6.3. Marketingi komponendid.....................................................................................................8 6.3.1. Teenus.......................................................................................................................8 On palju erinevaid soodustusi. Poe kliendikaardi omamisel allahindlus 5%, kliendi
1 Millistele (ehitus) hangetele kohaldatakse Eestis võistupakkumist Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 2 Riigihanke kohaldamise piirmäärad o Asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot o 3 Marketingi definitsioon. Mida tähendab marketingi plaani elluviimine? Marketing on juhtimisfunktsioon, mis korraldab ja juhib äritegevust eesmärgiga muundada kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Plaani elluviimine tähendab:
.......................................................................11 5.3. Strateegia........................................................................................................................11 6. Marketingiplaan.................................................................................................................... 12 6.1. Müügieesmärgid.............................................................................................................12 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes............................................................................... 12 6.3. Marketingi komponendid ..............................................................................................12 6.3.1. Toode/teenus............................................................................................................... 12 6.3.2. Hinnakujundus........................................................................................................
grupeerida asukoha, tegevusala ja suuruse järgi. Kliendisegmentide analüüsimisel tuleb määrata nende suurus ja ostumäär. Rahahulga prognoosimine segmentide kaupa aitab määratleda nõudluse. 3. Kolmandaks oleks vaja koostada täielik ülevaade konkurentsist kus on välja toodud konkurentide nimed ja hinnang nende suuruse ning tugevate-nõrkade külgede kohta. Sellise analüüsi abil selgub, milles oled oma konkurentidest tugevam ning millele tasub marketingi suunata. 2.3. Ettevõtte analüüs 8 Üks levinumaid ettevõtte analüüsi vorme on SWOT analüüs, kus tuuakse välja kõik ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning kõik võimalused ja ohud. Eraldi võib välja tuua nii ettevõtte sisesed kui ka välised tegurid, et oleks täiuslikum ülevaade ettevõtte olukorrast (How to draw... 1996, lk. 10). Üks peamine teema on siin marketing , kus võib ära tuua müügi aktiivsuse,
......................................................................... 13 5.3. Strateegia............................................................................................................................13 6. Marketingiplaan.................................................................................................................... 14 6.1. Müügieesmärgid................................................................................................................ 14 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes...................................................................................14 6.3. Marketingi komponendid...................................................................................................14 6.3.1. Teenus.....................................................................................................................14 6.3.2. Hinnakujundus...............................................................................................
.............................................14 5.1. Käibe ja rentaablustaotlus...........................................................................................................14 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid..................................................................................... 14 6. Marketing........................................................................................................................................... 15 6.1. Marketingi korraldamine ettevõttes.............................................................................................15 6.2. Marketingi komponendid.............................................................................................................15 6.2.1. Teenus...................................................................................................................................15 6.2.2. Hinnakujundus..................................................
jäetakse 15 minutiks pooleli. Kuid alateadlikult, tegutsetakse ikkagi reklaamide järgi. Kui esitatakse uut toodet, siis poes tekib ikka soov see järgi proovida, kuigi toode, mida eelnevalt kasutati oli igati sobiv ja ei omanud omadusi, mille üle oleks saanud nuriseda. Vaatasin Kanal 2 uudisesaadet Reporter+. Reklaamipausi ajal, mis kestis 9 minutit, reklaamiti saateid ja filme, Elisa't, riidefirmat Mango , Skype'i, in.ee'd, Volkswagen'i autode soodsaid hindu, Säästumarketi allahindlusi, Marketingi instituuti, Nivea kreemi, Emt Lote- mobiili,www.firmaturg.ee-d, SMS-laenu, vitamiine, Emt kvaliteeti, kontserti, Kaubamaja, immuunsuse suurendajat Actimel'i. Ravimi reklaame oli selle üheksa minuti jooksul kolm. Neile järgnes ka selgitus, et tegemist on ravimireklaamiga. Selgitus järgnes ka SMS-laenule. Emt Lote-mobiili reklaam mõjutab kindlasti lapsi, sest peale reklaami nügib nii mõnigi tütarlaps ema ja lausub ,,Emme, emme, osta mulle see!". Vanemad võivad arvata, et nende
elektrienergia säästlik tarbimine vee kokkuhoid koristamisel kasutatavate kemikaalide optimaalne kasutamine tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutusse saatmine Keskkonnaaspektid elektrienergia tarbimine tooraine ja valmistoote transport tekstiili ja pakendi jäätmete tekkimine paberi raiskamine kontori poolepeal ohtlikud jäätmed (katkised nõelad, lõiketerad jne...) Merit disaini&marketingi juhataja: efektiivne ja ökonoomne tootmise korraldamine vastutab disainerite, reklaami-, turunduse- ja müügijuhtide tegevuse eest ja nende keskkonnasäästliku teadmiste eest vastutad sisendi ja väljundi eest ja otsid tarnijad, kes on keskkonnasäästlikud viid meie kauba edasi välisturule ja avad internetipoe järgmise kahe aasta jooksul Kaarel esinduspoodide juhataja: poodide ja transpordi keskkonnaaspektite eest vastutamine ning müüjate ja autojuhtide kvalifikatsooni eest.
N2iteks: turuosa suurendamine Eestis, rahvusvahelise tegevuse laiendamine, konsentreerumine tegevuse p6hivaldkondadele, uute yksuste omandamine v6i asutamine. Alternatiivide valikul on aluseks teatud kriteeriumid. N2iteks: tugevdab veelgi panga tugevaid kylgi. Kavandab panga n6rki kylgi(finantseerib). On sobivad arvestades panga olemasolevat turusituatsiooni. On aktsepteeritav klientide, aktsion2ride, t66tajate ja yhiskonna poolt. Strateegilise valiku p6hjal koostatakse panga marketingi plaan, kus n2idatakse juba suhteliselt t2pselt, kuidas on ressursid erinevate valdkondade vahel jaotatud. Marketingi plaan koostatakse pikemaks perioodiks e. viieks aastaks, kuna see on aluseks myygi v6rgu valikule ja arendamisele. Kaasneb finantsmulde, mis n2itab seda, kuidas vastav plaan kajastub kasumiaruandes, bilansis, rahavoogude aruandes ning suhtarvudes. S6ltuvalt pangast ja tema huvist v6ib finantsmudel sisaldada erinevaid
teised- vanemad inimesed ja suhteliselt noored. Mõlema huvi kultuuriturismi vastu ning aktiivsed suve- ja talvepuhkused lisanduvad samuti kiiremini kui ülejäänud sihtgruppidel. Kuna tänastest noortest kujunevad järgmise sajandi alguse turismimajanduse põhikliendid, siis moodustavad nad käesoleval hetkel eriti olulise ja perspektiivika turusegmendi ning nõuvavad põhjalikku lähenemist. Segmenteerimine muutub edu võtmeks ja nii suundutakse suuremate gruppide, marketingi koostöö ja harukontorite süsteemi poole. Sesoonsus jääb, kuid seda tuleb vaadelda kui marketingi võimalust, mitte kui probleemi. Üle 50% kõikide hotellide külastajatest on ärituristid, kuid see ähvardab jätta nädalalõpud tühjaks, kui ei võeta midagi ette teiste külastajate ligimeelitamiseks. Lahenduseks oleks ka, kui sama ärireisija pikendaks oma külastust nädalalõpuni, et teha väike puhkepaus
Stsenaariumid Stsenaariumite kontrollsessioon (?) Kasutajalood Esitlemine Persoonad – mis need on ja milleks neid vaja Persoonad kui tarkvara loomise tööriistad: Määravad, mida tarkvara kui toode peaks tegema ja kuidas välja paistma Pidepunkt Loovad konsensuse ja pühendumise Mõõdavad disaini ja lahenduse efektiivsust Panustavad marketingi Persoonad põhinevad uuringul: päriselu vaatlused etnograafilised intervjuud kontekstuaalsed küsitlused etnograafilised intervjuud Interview where the interaction happens • Avoid a fixed set of questions • Focus on the goal first, tasks second • Avoid making the user a designer • Avoid discussion of technology • Avoid leading questions • Ask for stories, demonstrations and a tour
suhtlemistegevuse viise. Kuvandist võib eraldi rääkida ka iga toote või teenuse korral, seejuures on üldised kuvandiprintsiibid sarnased eeltooduga. 9 1.7 Äritegevuse määratluse hindamine Allpool on toodud rida määratlusi, mis viimase kahekümne aasta jooksul on erinevates raamatutes ja ajakirjades äritegevuse kohta ilmunud. Valige nendest välja sellised, mis teie arvates VASTAVAD turunduse (marketingi) seisukohtadele. Märgistage need ära, tõmmates järjekorranumbrile ring ümber. Lehekülje allääres olevatesse lahtritesse võib hiljem märkida nende määratluste järjekorranumbrid, mis osutusid õigeks ühise arutelu käigus. 1. Äritegevuse eesmärgiks on toote ja hinna abil elanikkonna igasugune mõjutamine, mis ühelt poolt tagaks maksimaalse tarbimise, teiselt poolt aga firmale püsiva ning pikaajalise kasumi. 2
Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaotus- ja müügiprobleemid. See oli ka põhjuseks, miks 1901.aastal alustati Illinoisi ja Michigani ülikoolides esimeste turundusteemaliste loengutega, kus õpetati toodete müümise võtteid, reklaamimise vahendeid ja meetodeid ning hulgi- ja jaekaubanduse korraldamist. Kaasaegse marketingi ehk turunduse kujunemisele eelnesid tema üksikute elementide, põhimõtete, meetodite ja institutsioonide areng. Turunduse teoreetilisi üldistusi püüti kiiresti ka praktikasse juurutada. Aastatel 1910-1920 hakati paljudes Ameerika ettevõtetes moodustama eraldiseisvaid osakondi, mille otseseks ülesandeks oli turundustegevuse organiseerimine. Ameeriklane C.Parlin lõi 1911.aastal Curtis Publishing Company juures esimese turundusosakonna. C
Igaaeg on seal palju inimesi. Mina arvan, et Starbucks on väga väga äge asi. Eestis kohvikuid, kus sa võid võtma kaasa päris head kohvi, kakaod, tee või mis iganes on väga vähe. Üks ainuke mis tuleb mulle pähe on kohvik «Coffe in» aga ma arvan, et see juba natuke vananes ja ei ole nii populaarne. Starbucks on kohvik, kus sa saad nii istuda ning juua mõnusa sooja kohvi, kakaod ja lobiseda sõpradega või töötada arvutis kasutades tasuta wifi, kui ka võtma oma joogi kaasa. Marketingi uurimiste alusel, mida tegi kampaania Starbucks, kõige rohkem kasutavad seda kohviku ärimehed, ülikooli õpilased ja kunstiinimesed ning ,,kunstiintelligentsus". Eestis on üsna palju noori inimesi. Praegu me näeme, et paljud ülikooliõpilased välismaalt tulevad siia õppima või töötama, selle tõttu oleks Starbucks kohvik kindlasti populaarne ja hästi kasutatav. Oleks tore avada seda näiteks kas Vanalinnas või kuskil
............................................. 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ............................................................................................................................ 6 Sotsiaalse võrgustiku netikett ............................................................................................................. 8 MARKETINGI VÕIMALUSED ..................................................................................................................... 9 Gossip .................................................................................................................................................... 11 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 12 KASUTATUD MATERJAL ................................
1927 defineerisid ameeriklased esimest korda sõna logistika tema praeguses tähenduses. 2. Põhirõhk kulude vähendamisele logistilises süsteemis. Praktikas tuli logistika kasutusele peale II maailmasõda seoses õhutranspordi arenguga. Seoses õhutranspordiga tuli kasutusele kogukulude kontseptsioon (Total cost concept) ja kulude kompromissi kontseptsioon (Concept of the cost Trade Off). 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba kiire ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4
1927 defineerisid ameeriklased esimest korda sõna logistika tema praeguses tähenduses. 2. Põhirõhk kulude vähendamisele logistilises süsteemis. Praktikas tuli logistika kasutusele peale II maailmasõda seoses õhutranspordi arenguga. Seoses õhutranspordiga tuli kasutusele kogukulude kontseptsioon (Total cost concept) ja kulude kompromissi kontseptsioon (Concept of the cost Trade Off). 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba kiire ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4
Email: info(at)logitrans.ee WWW: www.logitrans.ee Tegevusalad: -Kõigi kaubaliikide veo logistilised lahendused -Ekspedeerimisteenused, konteinervedude korraldamine "uksest ukseni" -Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi -Konteinerite liisimisteenused -Marketingi- ja nõustamisteenused transpordisektoris; o Kaubavoogude uurimine ja analüüs; o Transpordiseadmete marketing; o Näituste korraldamine; -Rahvusvahelised projektid transpordilogistika ja infotehnoloogia valdkonnas. 5 KAUBAVEO KORRALDAMINE
üksinda või kombineerituna teistega (need teised on kas taimsed või loomsed) aga neid on vähe töödeldud. 2) loomsed ained ,eriti prügikala , mis on kasutatud üksinda või kombineeritud teiste lisanditega, aga vähe või pole üldse tööeldud. 3) nende koostisosade segud mis on töödeldud ( lihtsalt jahvatatud , segatud ja keedetud) ,neist on tehtud kraanulid 4)toidud mis on toodetud suurtes tehastes ja mida müüakse läbi tavaliste marketingi kettide. Tüüpiline peamiste toitainete koostis toitudes, kasutatud Euroopas(%) Liik Valgud Rasvad Süsivesikud Atlandi lõhi 35-55 30-40 7-15 Vikerforell 42-45 20-24 Kuld-Merikoger 45-50 12-24 20 Euroopa Meriahven 43-50 12-25 20 Kammeljas 48-52 12 Euroopa angerjas 40-49 12-16 20 Meriforell 52 12 17
. Logistikas kasutatakse olemasolevat informatsiooni, materiaalseid, inim- ja finantsressursse. Ressursid tagavad logistilise keti funktsioneerimise. Efektiivne funktsioneerimine nõuab arvukate logistiliste tegevuste edukat planeerimist, teostamist ja kontrolli. Logistilise tegevuse tulemused on: Turule orienteeritus (konkurentsieelis). Logistika mängib võtmerolli klientide vajaduste rahuldamisel ning seega ka kasumi saamisel. Logistika võimekus klientide teenindamisel, ühendatuna marketingi võimekusega müügi osas loob võimaluse klienti optimaalselt rahuldada. See omakorda annab firmale konkurentsieelise sihtturul. Ajaline ja ruumiline kasulikkus. Tootmisprotsess lisab kaubale väärtust - valmistoodanguartikkel on tarbija jaoks väärtuslikum kui selle kokkupanemata komponendid. Lisandunud väärtust nimetatakse vormiliseks kasulikkuseks. Kauba nimetuse all mõeldakse nii tooteid kui teenuseid. Ruumiline kasulikkus lisandub kaubale tarbimis- või ostmispaika toimetamisel.
vahetades/vahendades kaupu, tooteid või teenuseid. Seega on kogu ettevõtte tegevus ning funktsioon turundustööga otseselt seotud. 1 Turundus ehk marketing (inglise keeles marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. 4. Strateegilise turunduse olulisus Traditsiooniline agressiivne ja manipuleeriv 20. sajandi turundus on asendunud turundusega, mis eelistab laialdaste imagoreklaamide ja sooduskampaaniate asemel suust suhu marketingi ja kuulujututurundust (Rohtla 2007). See turundusmeetmestik, mida nimetatakse täna uueks, on homme juba vananenud. Turu pidev muutumine on üks põhjuseid, miks on strateegiline turundus oluline. Kuuekümnendatel aastatel kujunes planeerimine ettevõtete jaoks oluliseks tegevuseks. Mitu selle aja jooksul läbi viidud uuringut näitasid, et firmad pöörasid planeerimisele märkimisväärset tähelepanu. Näiteks Conference Board'i uuringust selgus, et 420 ette-
poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale lisanduvat väärtus saab suurendada: 1. ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid 2. ettevõte muudab kauba klientidele atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma. Eristume võib toimuda: a)kauba enda omaduste, kvaliteedi osas b)marketingi osas c)hanke- ja tarnesüsteemi e. logistika osas. Väärtuste lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote kontseptsioon turunduses. Tuumtoode kliendi üldine vajadus, mis peab saama rahuldatud. Loodetud toode kliendi minimaalsed ootused toote osas. Laiendatud toode müüa poolt pakutav, mis ületab kliendi ootusi või tema jaoks harilikku taset. Potentsiaalne toode kõik, mida saab potentsiaalselt tootega teha, suurendamaks selle kasulikkust kliendi jaoks.
vahendusküsimustega hakkab tegelema Osanik 1. 8. JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON 8.1. Ettevõtlusvorm. Ettevõtlusvorm on osaühing ja selle omanikud on Osanik 1 (40%), Osanik 2 (25%), Osanik 3 (20%) ja Osanik 4 (15%). Osaühingu juhatuse moodustavad: Osanik 1 (juhatuse esimees) Osanik 2 Osanik 3 8.2. Juhtimine ja vastutus. Firma tegevjuht on juhatuse esimees Osanik 1, kes vastutab raamatupidamise, majandusküsimuste lahendamise, marketingi ja koostöö eest partneritega. Osanik 2 vastutab uuenduste juurutamise eest ja salongi konkurentsivõimelisuse eest. Osanik 3 vastutab vajaminevate toodete tellimuse koostamise eest ja salongitöötajate tööaja arvestuse eest. Osanik 4 vastutab salongi korrektsuse ja külastajate juhendamise/vastuvõtmise eest. 8.3. Palgasüsteem. Lõplik palgasüsteemi väljatöötamise tähtaeg on 2008.aasta algus. Seni toimub tasustamine põhimõttel: kokkulepitud põhipalk + protsent müügitulust.
Know-how on ettevõtte omanikel interneti ja reklaami valdkonnas väga hea. Esimene idee oli luua tutvumisportaal mis tegutseb senini. Lisaks hetkel on käivitumas uus idee, keskkond mis tegeleb GPS alase huvipunktide andmebaasi turustamisega. Viimase idee käivitus ehk aktiivmüük stardib selle aasta suve alguses. Kuna idee testfaas on edukalt läbitud, siis momendil käib aktiivne investorite otsimine. Investorite kaasamisel on oluline aspekt kuna kavatseme startida suurelt marketingi mõistes ja 2-5 inimesest koosneva müügimeeskonnaga. Sügisel on plaan hakata juurutama ekspordi plaani. Et, sarnast lahendust ja rakendust pakkuda suuremal turul. Seda just peale beeta testimist, kus on nõrkused ja tugevused avaldunud. 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine Kuna ettevõte pakub informatsiooni andmebaasi, siis on pakutavaks teenuseks/tooteks kodulehekülg, mis seda teenust pakub. Kvaliteet 5 (eeldab teatavat käsitööd ja kindlasti on vaja tõsta mugavust)
kulusid tootmises, transpordis ja ladustamises. Üldised majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa logistika fenomeni tekkimisele. Periood on tähtis eelkõige seetõttu, et siis tekkisid eeldused logistiliste kontseptsioonide juurutamiseks tulevikus. Sellega on seotud alljärgnevad arengud: · varude kasvamine ja transpordiga seotud seisakute suurenemine kaupade jaotussüsteemis · transporditariifide tõus · marketingi kontseptsiooni tekkimine ja kiire levik · militaarlogistika teooria ja praktika kiire areng. 1950 1970 Tekkimise ja kujunemise periood Sel ajajärgul arenesid kiiresti logistika teooria ja praktika. Logistika üheks võtmeküsimuseks sai kaupade füüsilise jaotamise kogukulude kontseptsiooni tekkimine. Lühidalt väljendudes tähendab see, et logistikas ei määra kunagi lahenduste efektiivsust mitte kulude vähenemine
................................................................................................. 21 5.3 Konkurents .................................................................................................22 6. MARKETINGIPLAAN............................................................................................ 24 6.1 Müügieesmärgid..............................................................................................24 6.2 Marketingi komponendid.............................................................................. 25 6.2.1 Toode/ teenused........................................................................................... 25 6.2.2 Hinnakujundus.............................................................................................25 6.2.3 Turustuskanalid............................................................................................26 6.3 Müügitoetus.............
suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale lisanduvat väärtust saab suurendada kahel moel: 1) Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid. 2) Ettevõte muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb (enese diferentseerimine teistest). Diferentseerumine võib toimuda a) kauba enda omaduste, kvaliteedi osas; b) marketingi osas ; c) hanke- ja tarnesüsteemi e. logistika osas. Näited väärtuse lisamisest logistikas: arvutite kohaletoimetamine, ülespanek ja installeerimine, tootmine otse vastavalt klientide valikutele (autotööstus), tootjate poolt jaemüüjale kauba kohaletoimetamine alustel ja pakendites, hinnasiltide ja tootetutvustusega varustatult, mis lubab neid kohe müügisaali üles panna, ilma täiendava pakkimise / korraldamiseta jne. jne. Logistilist väärtust lisab ka aeg, st
Kuidas toimib logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on lo...
töökindluses ja vastupidavuses ollakse veendunud, anname ka meie enamusele oma toodetest eluaegse garantii. Ent konkreetse toote garantii sõltub ikkagi konkreetsest tootest ja tootjast. 4. JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON Ettevõtlusvorm on osaühing ja selle omanik on Oliver Lopato (osanik 1), kellele kuulub 95% ning 5% osanik 2 osaühingust. Firma tegevjuht on juhatuse esimees osanik 1 , kes vastutab raamatupidamise, majandusküsimuste lahendamise, marketingi ja koostöö eest partneritega. Osanik 2 vastutab uuenduste juurutamise eest ja salongi konkurentsivõimelisuse eest, vastutab vajaminevate toodete tellimuse koostamise eest ja salongitöötajate tööaja arvestuse eest, vastutab salongi korrektsuse ja külastajate juhendamise/vastuvõtmise eest. Lõplik palgasüsteemi väljatöötamise tähtaeg on 2014.aasta algus. Seni toimub tasustamine põhimõttel: kokkulepitud põhipalk + protsent müügitulust. 5. MAKSUMUS
palgad, üür ja muud maksed. Tõstame või alandame toote hinda vastavalt poliitilistest ja majanduslikest faktoritest. 17 6 JUHTIMINE JA PERSONAL 6.1 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR OÜ Phat Farm Eesti esinduse organisatsiooni struktuur on järgmine: Direktor- asutuse esindaja ja kooshoidja Marketingi juht - reklaami ja meediaga tegelev isik, tema alla kuulub ka müügi- ja reklaamiosakond Finants- ja personalijuht- raamatupidamise ja personaliga tegelev isik, tema alla kuulub raamatupidamis-ja personaliosakond Logistika osakond- nemad tegelevad kauba transpordi probleemidega 6.2 TÖÖTAJATE ARV NING PERSONAALHÕIVE PLAAN OÜ Phat Farm Eesti esinduse töötajate arvuks planeerime lähiaastatega, ilma esinduskauplusteta 9 inimest
4 · tellimuste täitmine (order fulfilment) 5 · tootmisprotsessi juhtimine (manufacturing flow management) 6 · hankimine (procurement) 7 · toote arendus ja ärindus (product development and commercialization) 8 · korje (returns) 4 Väärtusahel · Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Logistika ühendab ettevõtte eri toimingud - ostud, tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks, terviklikuks protsessiks. Logistika justkui "lõikaks läbi" ettevõtte traditsioonilistest toimingutest, moodustades olulise osa ettevõtte väärtusahelast. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena, so. selliste ahelatena, milles materjalide ja kaupade transportimise, käsitsemise ja informatsiooni vahetamise käigus toodetakse lõpptarbijale lisaväärtust. Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte
ALLTÖÖVÕTT – Töötajate juhtimise ja järelevalve eest vastutab Eesti tööandja; maksustamine sõltuv mitu päeva välisriigis töötaja viibib; kes maksab töötasu ning kas välisriigis on PT TÖÖJÕURENT – töötajate juhtimise ja järelevalve eest vastutab välisriigi tellija, tellimuse eest vastutab välisriigi tellija; maksustamine: välisriigil maksustamisõigus kohe esimesest päevast. Ül. Soome resident, kelle ülesandeks on marketingi tegevuse korraldamine baltikumis töötab vastavalt 1 nädala kuus Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Tööleping on igas konkreetses riigis asuva grupi ettevõtjaga. Kas Eestil on õigus maksustada mitteresidendi tulu ning mis hetkest? TuMS §29 lg 1 Kuna väljamakse teeb Eesti residendist äriühing, siis Eestis maksustatakse. NT Soomeäriühingul leping Soome residendiga, kes töötab nädala Eestis. Ettevõte teeb Eesti äriühingule marketingi teenustasuarve 0 % -
.....................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Termin ,,marketing" tuleneb inglise keelsest sõnast ,,market" (turg) ja tähendab turualast tegevust, tööd turuga. Marketingi eestikeelseks sünonüümiks on turundus. Turundus kujutab endast teadmiste süsteemi, mis käsitleb ettevõtja ja turu suhteid. Arvatakse, et turundust praktiseeriti juba 17. sajandil Jaapanis, kus Tokyos avati esimene univerasaalkauplus. Kuid mis abi on müümisel turundusest ja kuidas see aitab kliente leida? Turundustegevuse tähtsus on suur ja vajalik. Müük ja turundus on on omavahel tihedalt seotud, sest
1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, puuab maarata erinevate tegevusalade (allettevotete) prioriteedid Vastab kusimusele "Millises aris me oleme". 2. Aritasandi strateegia puuab maarata, kuidas saaks iga strateegiline alluksus (allettevote) olla omal alal konkurentsivoimeline. Vastab kusimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada aritaseme strateegiaid, tootades valja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab kusimusele " Kuidas me toetame aritasandi strateegiat" 29. Selgitage SWOT analuusi olemust ja eesmarki? SWOT analuus on vaga tuntud, lihtne ja laialt levinud analuusi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, norkused, voimalused ja ohud. Eesmark on anda lugejale voimalus haarata kiiresti kogu ariplaani iseloomustav uldine informatsioon. 30. Selgitage Juhtimine eesmargi kaudu pohimotet.
Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni , püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat”. 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? SWOT analüüsi eesmärk on selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Lisaks sellele SWOT analüüs annab lugejale võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon. S – strenghts – tugevused
suurenenud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis oluliselt suurendavad koguveohinda maanteetranspordi jätkuveod. Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega. Erinevatel partiidel võib esineda siiski üksikuid väikesi kõikumisi mõõtmetes. Üldjuhul antakse konteinerite mõõtmed jalgades, sageli lisatakse need ka meetermõõdustikus [2]. 6. PAKENDI DISAIN Tuleb arvestada, et marketingi- ja logistikatöötajatel on tootjaettevõttes pakendite suhtes osaliselt erinevad huvid. Marketingitöötajad soovivad, et jaepakend oleks pilkuhaarav ja atraktiivne ning avaldaks tarbijale mõju. Logistikud seevastu on huvitatud, et jaepakend oleks niisuguse kuju ja suurusega, mis sobiks hulgipakendi kuju ja võimalike moodulmõõtudega. Pakendi kujul ja teostusel võib olla ettevõtte kasumlikkusele arvestatav mõju. Pakendi maksumus moodustab enamasti 110% toote hinnast
erinevate tegevusalade (allettevõtete) priorieedid. Küs: ,,Millises äris me oleme Äritasandl strateegia- püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte)olla omal alala konkurentsivõimeline. Küs:"Kuidas me konkureerime" Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia- kuidas teostada äritaseme stateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressurssside ja finantsstrateegiad. Küs:"Kuidas me toetame äritasandil strateegiat" 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? Aitab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Selline analüüs on vajalik kõigile organisatsioonidele, kuid eriti neile, kes tahavad rahvusvahelisele turule minna
(Ries & Trout 2003:6) Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 9 3. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA ,,KULDREEGLID" Vaatamata sellele, et reklaamipsühholoogias on väga suurel hulgal kogutud mitmesugust teavet mõjustamisvõtete, mõjutegurite , erireeglite jms kohta, pole neil kõigil suuremat praktilist väärtust, kui reklaamija eksib nn ,,kuldreeglite" või rusikareeglite vastu. Niinimetatud Esimese Marketingi Seadus on ühtlasi ka oluline reklaamipsühholoogia seadus ja kõlab nii (Bachmann 1994:35-43): · Tooda seda, mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! Reklaamipsühholoogia seisukohalt tähendab toodud hüüdlause seda, et tarvis on mõttekalt valida reklaamitavat kaupa ning loobuda utoopilistest, pealesurutud kampaaniatest. · Reklaam algab firma nimest! Oluline on nime päritolu, tähendus, firmamärgi
" 7 Kaur Kenderist üldiselt K. Kender ·Töötanud reklaamibüroodes copywriterina ·Kirjutanud kuus romaani: ,,Iseseisvuspäev", ,,Yuppiejumal", ,,Ebanormaalne", ,,Pangapettus", ,,Kuidas saada isaks", ,,Raha" ·Esimene romaan, mis ilmus 1998. a, võitis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ·Internetioksjoni portaali www.osta.ee tekstide autor ja marketingi mänedzer ning investeerimisfirma LHV Direct konsultant · Mänginud filmis (,,Ferdinand" 2002) ·Kirjutanud filmistsenaariume (,,Ring" 2004, koos Urmas Lennukiga ja ,,Perebisnes" 2003, koos Andrus Tuiskiga), artikleid "Ma loodan, et tegu on minu viimase kolumniga, mis ma eesti keeles kirjutan. Loodan, et eesti keel lõppeb ja palun Jumalat, et mul kunagi poleks enam vaja seda rahanatukest, mis kolumni kirjutamise eest Eestis antakse. Sest öelda ei ole mul kunagi kellelegi midagi
· Toodangusortimendi pidev · Väheefektiivne arendusprogramm uuendamine ja täiustamine · Suur tööjõu voolavus · Kvalifitseeritud personali olemasolu · Kroonilised probleemid firma · Asjalik juhtimissüsteem igapäevatööga · Kulutusi tehakse arukalt ja mõõdukalt · Kasum on allpool vajalikku taset · Tegevus põhineb läbimõeldud · Marketingi-alased kogemused on strateegial napid KESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED JA OHUD VÕIMALUSED OHUD · Sisenemine uuele turule või · Turu aeglane kasv turusegmenti · Konkurentide arvu võimalik kasv · Täiendava ostjagrupi ilmumine · Madalate hindadega välisvõistleja
annaabi.ee 
