Multidivisjoniline organisatsiooni struktuur (0)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

JUHTIMISALUSTE II KT

JUHTIMISALUSTE II KT TEEMAD 1. Organiseerimine( ingl k. organizing) Organiseerimine on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimise eesmärgid: · jaotada töö spetsiifilistesse ametikohtadesse ja osakondadesse; · määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga; · koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded; · koondada ametikohad üksusteks; · kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel;

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

10

docx

Organisatsioonikäitumise ARVESTUSTÖÖ 2

Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) ­ mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ­ ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid ­ omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9

Organisatsiooniline käitumine

10

doc

Organisatsioonikäitumise mõisted grupi ja tiimi kohta

Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) ­ mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ­ ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid ­ omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4.Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 5.Roll grupis- the roles of group

Organisatsiooniline käitumine

40

docx

Juhtimise alused

tööjaotus Organisatsiooni juhtimise mudel Planeerimine ja otsustamine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine Eesmärgid: Säästlikkus, efektiivsus (saavutada tulemus). (võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega). Juhtimise olemus: Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Juhtimise komponendid: keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal Juhtide rollid ja oskused - Suhtlusrollid: esindaja, estvedaja, sidepidaja - Info rollid: vastuvõtja, jagaja - Otsustusrollid: läbirääkija - Oskused: tehnilised, suhtlusalased Mida nõutakse juhtidelt? EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS: - Eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, enesemotivatsioon, empaatia, suhtekorraldus Karismaatiline liider

Juhtimise alused

4

doc

Juhtimine

1. Juhtimise mõiste ­ 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste ­ on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on

Juhtimisteooria

11

doc

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine

allalöömine. Praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. Kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Taylor lootis, et on suurem rahulolu. 1912 Watertowni Arsenalis streik, mille peale teaduslik mänedzment lõpetati. # Populaarkultuuris oluline teema. Charlie Chaplin ,,Moodsad ajad" (1936). Karel Capeki "Rossum's Universal Robots" (1921) ,,roboti" sõna, alguses pidi olema "labor". (Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend). Kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus. Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit, aga tööjõu liikuvus oli suur (50 000 inimest aastas). Pidi kuidagi mud moodi kontrollima: rohkem raha, laenud, osakud. Eesmärk, et tööline pidi muutma eluharjumusi. "Töö eest annan elumugavusi" Alternatiiviks Human Relations koolkond. Tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust Sai alguse Elton Mayo jt

Sissejuhatus sotsioloogiasse

39

doc

Turunduse alused

müümisel. Isikuturundus kujundab, säilitab või muudab inimeste ja organisatsioonide hoiakuid ja käitumist teatud isiku suhtes. Ideeturunduse tulemusel suureneb sihtgrupi vastuvõtlikkus teatud ühiskondliku idee, ülesande või vajaduse suhtes. Ideeturundust rakendatakse näiteks keskkonnakaitses, tervishoius jm. Organisatsiooniturunduseks nimetatakse tegevust, millega kujundatakse, säilitatakse või muudetakse inimrühmade hoiakuid ja käitumist mingi organisatsiooni suhtes. 7 Isiku või rühma nägemust organisatsioonist nimetatakse selle organisatsiooni kuvandiks (ingl k image). Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine ­ hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika ­ lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms.

Turundus

26

doc

Panga organisatsioon

Juhiautoriteet tuleneb tema ametikohast, mida antakse edasi mööda org hierarhiat ylevalt alla. Autoriteet võib tuleneda auastmest või sellest kui alluvad valuvad autoriteedi. Tsivilsysteemis auastmeline autoriteet võimu kysimuste lahendamisel tavaliselt ei toimi. ORGANISATSIOONI KULTUUR St org yldiselt tunnustatud väärtusi oskusi ja hoiakuid. Kultuur igas org aga erinevus kas kujundatakse teadlikult v mitte. Seda mõjutavadorg asutaja või ymberkujudamise juht. Org ajalugu. Org struktuur ja selles toimivad systeemid. Võimu ehk klubikultuur toetutakse yksikisikutele ja võimu allikaks on tavaliselt org juht v mingi muu organ. Reeglitest ja protseduuridest ei ole suurtkasukuna neid sageli ei täideta seetõttu peavad töötajad sageli prognoosima mida juht soovib sellised org on tavaliselt lihtsa struktuuriga ja pole pysivad. Byrokraatlik kultuur, toimib organisatsioonides kus kõikidele töötajatele otsitakse nende öiget kohta ja kus kõike yritatakse systematiseerida

Pangandus

Meedia

Kommentaarid (0)