Ekspordi plaan (2)

Estonian Business School - Majandus - Ekspordi korraldus

5 VÄGA HEA

Estonian Business school
Ettevõtluse õppetool
Ekspordi plaan
Kodutöö
***
Lektor Jüri Piiper
SISUKORD
1. Firma kirjeldus 2
2. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine 2
3. Firma ekspordi valmiduse hindamine 2
4. Ekspordi sihtriigi valimine 3
5. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus 4
6. Tulemusriikide sügavam analüüs 4
6.1 Ameerika ühendriigid. 4
6.2 Iirimaa 5
6.3 Austraalia 5
7. Kokkuvõte 6

Firma kirjeldus

Firmaks on Balticmate OÜ. Firma on loodud 2006 aastal. Omanikeks abielupaar, kes lõid firma eesmärgiga luua internetiäri põhine ettevõte. Üks omanikest on pika ja põhjaliku IT alase kogemusega, teine on pikalt praktiseerinud Eesti suurima internetiportaali reklaami müüki ja projektijuhtimist. Know -how on ettevõtte omanikel interneti ja reklaami valdkonnas väga hea. Esimene idee oli luua tutvumisportaal – mis tegutseb senini. Lisaks hetkel on käivitumas uus idee, keskkond – mis tegeleb GPS alase huvipunktide andmebaasi turustamisega. Viimase idee käivitus ehk aktiivmüük stardib selle aasta suve alguses. Kuna idee testfaas on edukalt läbitud, siis momendil käib aktiivne investorite otsimine. Investorite kaasamisel on oluline aspekt kuna kavatseme startida suurelt marketingi mõistes ja 2-5 inimesest koosneva müügimeeskonnaga. Sügisel on plaan hakata juurutama ekspordi plaani. Et, sarnast lahendust ja rakendust pakkuda suuremal turul. Seda just peale beeta testimist, kus on nõrkused ja tugevused avaldunud.

Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine

Kuna ettevõte pakub informatsiooni andmebaasi, siis on pakutavaks teenuseks/ tooteks kodulehekülg, mis seda teenust pakub.
Kvaliteet – 5 (eeldab teatavat käsitööd ja kindlasti on vaja tõsta mugavust )
Disain – 7 (leht on loodud professionaalse disaineri poolt)
Järelteenindus – 8 (kindlasti prioriteet)
Hind – 9 (väga madal sisenemise hind, vastuvõetav mikroettevõtetele)
Maksimum on 4 x 10 = 400, saadud tulemus 290. Kuna tulemus on 72,5% on toode/teenus ekspordi kõlbulik.

Firma ekspordi valmiduse hindamine

Tegurid
Hinne (0-10)
Ekspordikogemus
2
Finantsseis
7
Tootmisvöimalused (mahud, võimsus, tehnoloogiajms.)
7
Transport
9
Logistika ( toore , toodang, info jms.)
3
Asukoht
5
Imago
5
Edukus koduturul
7
Vöörkeelteoskus
8
Tabel 1: Ettevõtte ekspordi valmiduse hindamine
Ekspordikogemus puudub, teadmised on ainult teoreetilised. Finantsseis sõltub investoritest, lisaks ka omavahenditest. Tootmismaht sõltub aktiivsest müügitööst, mis on otseselt sõltuv finantsseisust ehk mitu müügimeest on võimalik palgal hoida. Transport ei ole oluline kuna müügitöö toimub telefoni ja interneti teel seega selles võtmes saab hindeks anda väga hea. Logistika ehk kohapealne info ja kontakt on nõrk ja nõuab arendamist . Asukoht ei ole esialgu oluline – interneti kodulehekülg ning domeeni ostmine . Imago sõltub finantsseisust ja edukast marketingist – teadmised ettevõtte omanikel rakendatud koduturul ning kogemus võimalik üle viia ekspordi valdkonda (SEO, adwords + kohalik marketing ). Edukus koduturul – on võtmeküsimus poole aasta jooksul – kas eksport on prioriteet või mitte. Võõrkeelteoskus – inglise keel väga hea, muukeelsetesse riikidesse esialgu eksportida ei kavatse.
Maksimum on 9 x 10 = 900, saadud tulemus 530. Kuna tulemus on 58,9% on ettevõte ekspordi kõlbulik.

Ekspordi sihtriigi valimine

Riik
Rahvaarv
SKP inimese kohta
Turu trend
Ärikeskkond
USA
307,212,123
46,400
3,31%
78,0
Iirimaa
4,203,200
42,200
4,62%
81,3
Rootsi
9,059,651
36,800
6,77%
72,4
Austraalia
21,262,641
38,500
11,10%
82,6
Itaalia
58,126,212
30,200
9,27%
62,7
Sveitši
7,604,467
41,600
15,32%
81,1
India
1,166,079,217
3,100
9,74%
53,8
Inglismaa
61,113,205
35,400
0%
76,5
Saksamaa
82,329,758
34,200
10,44%
71,1
Norra
4,660,539
59,300
17,13%
69,4
Venemaa
140,041,247
15,200
29,53%
50,3
Hispaania
40,525,002
33,700
11,93%
69,6
Poola
38,482,919
17,800
23,76%
63,2
Egiptus
83,082,869
6,000
24,41%
59,0
Uus- Meremaa
4,213,418
27,700
0%
82,1
Kreeka
10,737,428
32,100
14,32%
62,7
Ukraina
45,700,395
6,400
25,52%
46,4
Läti
2,231,503
14,500
18,38%
66,2
Tabel 2: Kahekümne riigi statistilised andmed.
Tabel 2-s on ära toodud kahekümne riigi rahvarv turu suuruse hindamiseks, SKP inimese kohta tehnoloogia arengu hindamiseks, turu trend lähtuvalt 2007-2008 aasta SKP trendist ning ärikeskkond majandusvabaduse suhtes.
Riik
Rahvaarvu hinne
SKP hinne
Trendi hinne
Ärikeskkonna hinne
Kokku
USA
9.0
9.0
7.5
7.5
33
Iirimaa
1.5
8.5
8
8.5
27
Rootsi
3.5
7.0
8.5
6.5
26
Austraalia
4.5
7.5
2.5
9.5
24
Itaalia
6.5
4.5
9
3.5
24
Sveitši
3.0
8.0
4
8.0
23
India
9.5
1.0
9.5
2.0
22
Inglismaa
7.0
6.5
1
7.0
22
Saksamaa
7.5
6.0
2
6.0
22
Norra
2.5
9.5
4.5
5.0
22
Venemaa
8.5
3.0
7
1.5
20
Hispaania
5.5
5.5
3
5.5
20
Poola
5.0
3.5
5.5
4.0
18
Egiptus
8.0
1.5
6
2.5
18
Uus-Meremaa
2.0
4.0
1.5
9.0
17
Kreeka
4.0
5.0
3.5
3.0
16
Ukraina
6.0
2.0
6.5
1.0
16
Läti
1.0
2.5
5
4.5
13
Tabel 3: Kahekümne riigi hindamise tulemuse paremusjärjestus.

Top kuue riigi analüüs ja võrdlus

Järgnevaks valisin top 6 riiki ning võrdlesin internetikasutus protsenti ja SKP-d inimese kohta, lisaks lisasin elimineerijaks keelebarjääri. Keelebarjäär on tähtsa aspektiga kuna müügitöö jaoks on oluline vallata sihtriigi keelt. Esimest ja teist kohta jäid hetkel jagama Austraalia ja Iirimaa. Ameerika Ühendriigid patseerusid kolmandala kohale.
Riik
Internetikasutus
Hinne
SKP inimese kohta
Hinne
Suhtluskeel
Hinne
Kokku
Itaalia
51.70%
2
30,200
1
Itaalia
0
Rootsi
89.20%
6
36,800
2
Rootsi
0
Austraalia
80.10%
5
38,500
3
Inglise
1
8
Sveitši
75.50%
4
41,600
4
Sveitši
0
Iirimaa
67.30%
3
42,200
5
Inglise
1
8
USA
46.60%
1
46,400
6
Inglise
1
7
Tabel 4: Top kuue riigi spetsiifiline võrdlus.

Tulemusriikide sügavam analüüs

6.1 Ameerika ühendriigid.

Eesti kodanikule on Ameerika Ühendriikidesse reisimine viisaga.
Eestil on Ameerika Ühendriikides saatkond . Majanduslikud suhted on head. 2009.a. I poolaasta andmetel on USA Eesti 9. kaubanduspartner, moodustades 3,1 % kogu Eesti kaubavahetusest. Eesti eksport USAsse I pa oli 2,2 miljard EEK (207 milj USD) ja import 1 miljard EEK (95,4 milj USD), sealjuures vähenes eksport sama perioodiga võrreldes 22,3 % ja import kahanes 1,4 %.
Loodud on erinevad koostöölepingud. Investeeringute soodustamise leping, kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping, investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping jne.
Plussideks antud turu puhul oleksid, suur rahvaarv ning SKP inimese kohta. Miinused raske orienteeruda, ajavahe ning informatsiooni üleküllus.

6.2 Iirimaa

Eesti kodanikule on Iirimaale reisimine viisavaba.
Eestil on Iirimaal saatkond. Iirimaa ei kuulu veel Eesti suuremate kaubanduspartnerite hulka ning arenguruumi kahe riigi majandussuhetes on piisavalt. Eesti 2009. aasta esimese 9 kuu kabavahetuse mahust moodustas kaubavahetus Iirimaaga 0,2%, saldo oli negatiivne -182 miljonit krooni, seda 371 miljoni kroonise käibe juures.
Olemasolevad lepingud : viisavabadusleping, tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, kultuuriekspertide vahetamise kokkulepe.
Plussideks Euroopa Liidu liige, viisavabadus, ajavahe. Miinusteks kõrge sisenemisbarjäär rahvusliku eneseuhkuse osas (ei võeta välisettevõtteid omaks) ning ei ole väga aktiivsed suhted Eestiga .

6.3 Austraalia

Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus.
Eestil on Austraalias peakonsul ja saatkond. Eestil on Austraaliaga väga head suhted. Kaubavahetus Austraaliaga on olnud ebastabiilne. Kui eksport on aastatega kasvanud, siis impordi osas on toimunud tagasiminek. Alates 2005. aastast on toimunud tagasiminek ning 2007.a. oli Austraalia Eestile 54. ekspordi- 60. impordipartner.
Vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega viisade kohta (Memorandum of Understanding between the Government of Estonia and the Government of Australia Relating to Working Holiday Visas).
Plussideks väga hea ettevõtlusvabadus, head suhted Eestiga, suur rahvaarv, isiklikud kontaktid ja kogemused. Miinusteks ajavahe ja raske orienteeruda.
Riik
Viisavabadus
Isiklikud suhted
Eesti imago
Ajavahe
Interneti äri
Kokku
USA
3
1
6
3
5
18
Iirimaa
9
2
5
9
4
29
Austraalia
7
8
7
3
8
47
Tabel 5: Top 3 riigi võrdlus lähtuvalt potentsiaalist ja ettevõtte vajadusest.

Kokkuvõte

Lõplikuks kandidaadiks kuhu tasub ettevõttel oma toodet/teenust eksportida kujunes Austraalia. Seda mitmetel olulistel põhjustel. Kõige olulisem põhjus oli internetikasutajaskonna suurus protsent elanikonnast. See on oluliseim faktor kuna äriidee rajaneb konkreetselt internetipõhisel andmebaasil. Teine oluline faktor on turu suurus ja potentsiaal. Lisaks on tähtis ka keele ja kultuuri küsimused. Mõlemad need on viimaste kandidaatriikide seast parimad just Austraalias. Eesti inimesed on head lobitööd teinud Austraalias ning eestlased on suhteliselt “heas kirjas” oma töökuse ja oskuste poolest. Samuti on oluline eelnev kokkupuude valitud maadega. Üks ettevõtte omanikest on viibinud pool aastat Austraalias ja see kinnistab arvamust valida Austraalia just GPS huvipunktide turustamise sihtriigiks. Teise alternatiivse valikuna jäi sõelale Iirimaa. Seda viisavabaduse ja ajavahe puudumise tõttu.
0

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 126 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

126 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dullamore1 Õppematerjali autor

ekspordi plaani koostamine

ekspordi plaan

Sarnased õppematerjalid

xlsx

Statistika ülesanned. Andmetöötlus.

Korrelatsioon- ja regressioonanalüüs - eng. Correlation and Regression Lifetime Lost Due to Smoking Allikas: https://www.spreadsheetweb.com/time-lost-due-to-smoking-calculator/ time X - suitsetatud aastate arv # sig - keskmine suitsetatud sigarettide arv päevas lost Y - prognoositud kaotatud eluaastate arv Hajuvusdiagramm time X # sig lost Y 1 1 0.01 1 5 0.04 20 2 8 0.12 18 Kaotatud eluaastate arv 5 10 0.38 16 5 20 0.76 14 7 4

Andme-ja tekstitöötlus

docx

18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................9 Viidatud allikad...

Majandusteadus

xlsx

Statistika ülesanned 2. Andmetöötlus.

Keskmised arvkarakteristikud - eng. Measures of Central Tendency Likerti skaala: Data 1 Data 2 Data 3 1 - tugevalt ei nõustu 1 1 1 2 - pigem ei nõustus 1 1 2 3 - olen neutraalne 2 1 3 4 - pigem nõustun 2 2 4 5 - tugevalt nõustun 3 2 4 3 2 4 4 3 5 4 3 5 5 4 5 5 5 5 Arv =COUNT 10 10 10 Keskväärtus =AVERAGE 3 2.4 3.8 Mediaan =MEDIAN 3 2 4

Andme-ja tekstitöötlus

xlsx

Statistika ülesanned 3. Andmetöötlus.

Näide 1 (binoomjaotus). Valikvastustega test koosneb kümnest küsimustest, iga küsimus sisaldab neli vastusevarianti, nendest ainult üks on õige. Oletame, et vastaja valib vastuseid huupi. Olgu juhuslik suurus X – õigesti vastatud küsimuste arv testis. Koostada juhusliku suuruse X jaotustabel ja tulpdiagramm, leida keskväärtus EX, dispersioon DX ja standardhälve σ. Binoomjaotuse B(n,p) parameetrid küsimuste arv valikvastustega testis: n= 10 tõenäosus, et vastaja vastab õigesti ühele küsimusele: p= 0.25 õigesti vastatud küsimuste arv k=1,2,…,10 Binoomjaotusele vastav jaotustabel Õigesti vastatud küsimuste arv k 0 tõenäosus P(X=k) =BINOMDIST(k;n;p;FALSE) 5.63135% kumulatiivne tõenäosus P(X<=k) =BINOMDIST(k;n;p;TR

Andme-ja tekstitöötlus

doc

äriplaan - OÜ MERILIN DESIGNS

4.0 TURUANALÜÜS 4.1 TURUSEGMENDID 4.2 SIHTTURU (SEGMENDI) STRATEEGIA 4.2.1 Sihtturu vajadused, ostuotsuse mõjutajad 4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMISED PLAANI TEOSTUSE ETAPID 7.0 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR 7.1 JUHTKOND 7.2 PERSONALIPLAAN 8.0 FINANTSPLAAN 8.1 OLULISED EELDUSED JA FINANTSPROGNOOSIDE ANALÜÜS 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK OÜ Merilin Designs (edaspidi MD) asub Tallinnas, kus ettevõte müüb 2007.a. juulist rõivaid ning aksessuaare. Vaatamata sellele, et ettevõte tegutseb alles 2007.a. juulikuust on seniajani suudetud

Ettevõttlus

doc

Rootsi majandus referaat

ca 13%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 11%), naftatooted (ca 8%). Suurimaks impordiartikliks on samuti masinad ja seadmed ning transpordivahendid (ca 42%), järgnevad naftatooted (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 13%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 18%). Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (14,4% sh Norra 8,9%), USA (6,6%) ning Aasia (10,1%). Eksport Eestisse kasvas vahemikus jaanuar kuni aprill 2011 55% võrreldes 2010. aasta sama perioodiga. Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (16,2%), Aasia (9,2%) ning USA (2,9%). Impordipartnerite seas tegi ajavahemikus jaanuar-aprill 2011 võrreldes eelneva aasta sama perioodiga läbi korraliku hüppe ka Eesti, kelle import kasvas 162%.

Rahvusvaheline majandus

doc

Tööseadusandluse praktiline rakendamine

INTERNATIONAL MASSAGE ACADEMY PH TASAKAAL KEHAS Lõputöö Juhendaja : Mai Liis Toivar Tallinn 2009 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1. PH OLEMUS..........................................................................................4 2.PH TASE VERES JA PRGANISMIS...............................................................5 3.PH PUHASTUMINE..................................................................................6 4.PH TOITUMINE.......................................................................................8 5.TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES......................9 6.PH TASAKAAL JA FÜÜSILINE KOORMUS...........................

Tööõigus

ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

Majandus

Rohkem sarnaseid