summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks ·sotsiaalmaks ·maamaks ·hasartmängumaks; ·käibemaks ·tollimaks; ·aktsiisid ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Üldist maksukoormust kogumajanduses väljendatakse maksutulude protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda. Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha
kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude
Oluline on teada, et tööjõu maksukoormuse suurenemisel suureneb üldjoontes ka tööpuudus. Mis tähendab, et tööjõukulude kasvuga suureneb tööpuudus, sest tööandjad peavad hakkama enda kulutusi tööjõu osas kärpima, ning see võib endaga kaasa tuua töötajate koondamise. Vastupidisena saab aga välja tuua, et tööjõu maksukoormuse vähendamisel väheneb ka tööpuudus. 1.4 Maksukoormuse suuruse näitajad Maksukoormuse suurust iseloomustab maksutulude osakaal SKP-s ning tööjõu efektiivne maksumäär. Maksutulude osakaal SKP-s on näitaja, mis leitakse maksutulude suhtena SKP-sse. Antud suhtes loetakse maksutuludena kõiki makse – nii töötaja kui ka tööandja poolseid – mis laekuvad seoses töötaja töötamisega, riigile. Tööjõu efektiivne maksumäär on näitaja, mis leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. 7 2 TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EESTIS
9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12. Maksustamise heaolukadu (welfare loss of taxation) - Seega, maksustamise heaolukaoks võib seda nimetada seetõttu, et maksumaksja heaolu alaneb ja see heaolu lähebki ühiskonna jaoks kaduma, kuna kellegi teise heaolu selle tulemusel ei tõuse 13. Maksustamise efektiivsuskulu (efficiency cost of taxation) - Kuna moonutatud hindade tingimustes ei saavuta majandus Pareto efektiivset seisundit, siis nimetatakse liigset maksukoormust kamaksustamise efektiivsuskuluks. 14
maksumaksjatele täiendavalt ligi 13 mld naela ehk 2268 mld krooni. Samale lahendile tuginedes on oodata aga maksutagastusnõudeid veel Kreekas, Soomes, Rootsis, Iirimaal, Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal võivad äriühingute enammakstud tulumaksu tagasinõuded küündida kuni 470 mld Eesti kroonini. Ka Eesti ei ole jäänud Euroopa Kohtu otsustest täielikult puutumata Athinaiki (C294/99) lahend on toonud Eesti jaoks kaasa potentsiaalse maksutulude kaotamise riski. Võttes aluseks äriühingu tulumaksu aastase laekumise, võib pärast üleminekuperioodi lõppu aastal 2009 oodata Eestit maksutulude kaotus summas 2,53 mld krooni ehk üks paras täiendav suhkrutrahv. Erinevust Marks & Spenceri lahendist on vaid sedavõrd, et Eesti oli riskist teadlik juba varakult, seda nii kohtulahendi enda kui ka Euroopa Komisjoni poolsete märkuste tõttu, samas kui Marks & Spencer'i kohtujuristi seisukoht tuli liikmesriikidele suure üllatusena
märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d. ülielastme 22 Lafferi kõver iseloomustab: Vali üks: a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel c. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel d. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 23 Laenamine rahvusvahelistel finantsstruktuuridelt (WB, IMF) on seotud: Vali üks: a. soovitusega jätta kogu majanduse juhtimine IMF spetsialistidele b. nõudega, teha majanduse edendamiseks investeeringuid c. nõudega erastada riiklikud ettevõtted d. soovitusega sotsiaalabi suurendamiseks 24
2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli on just ressursside piiratus liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 4. Määratle, millist ressursi vajavad kõige rohkem järgnevad ettevõtted: hotell inimkapital; toidupood kapital; eraülikool inimkapital; elektrijaam kapital;
Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust. 7 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005 2004. aasta oli riigile tugev rahandusaasta. Maksutulude laekumise rohkus viitas nii korrektsele maksumaksmisele kui ka maksuhalduri heale tööle. Eelarve tasakaalu välisabi laekumine ei mõjutanud - vähemlaekunud välisraha võrra tehti ka vähem kulutusi. Riigieelarve tulude kogumaht koos lisaeelarvega oli 48,469 miljardit krooni ning ilma toetusteta 43,114 miljardit. Arvestamata välisabi, laekus riigieelarvesse 43,3 miljardit krooni. Sealhulgas laekus aasta lõpuks maksutulusid 39,25 miljardit. Toetusi laekus kaheteistkümne
aastal tekkis intressikulu väiksem kui 2012. aastal. 2011. aastal oli sätestatud kohalikele omavalitsustele piirang laenude võtmisel. KOFS-i mõistes oli 2013. aasta lõpuks laenukoormus 47,8% eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideeritud grupi laenukoormus oli 2013. aasta alguseks 16,9% ja aasta lõpuks 31,8% eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideerimisgrupi osas on liisingukohustused ja laenud lisaks linnale veel SA-l Ida-Viru Keskhaigla. 7. TEGEVUSTULUD Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt ja kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsiooni laekumise hetkel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta deklaratsioon on esitatud. Riiklike maksude laekumisi kajastatakse laekumisel kassapõhiselt ja kuu lõppedes tehakse tekkepõhised korrigeerimiskanded Maksu- ja Tolliametilt saadud sellekohase teatise alusel.
ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis. Nii maksude endi kui ka maksutulude eest pakutavate teenuste ja toetuste abil saab vähendada tulude ja tarbimisvõimaluste ebavõrdsust ühiskonnas. Maksustamise üldised põhimõtted Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. ,,Lihtsa ja väheste eranditega"
ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis. Nii maksude endi kui ka maksutulude eest pakutavate teenuste ja toetuste abil saab vähendada tulude ja tarbimisvõimaluste ebavõrdsust ühiskonnas. Maksustamise üldised põhimõtted Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. „Lihtsa ja väheste eranditega”
tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab 56. Lafferi kõver iseloomustab: a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel c. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel d. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 57. Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat 58. Milline alljärgnevatest ei ole fiskaalpoliitika vahend: a. kohalike omavalitsuste dotatsiooni suurendamine b. maksude muutmine c
vahenduseta avalik sektor - koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1. majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2. vaba konkurentsi tagamine turul 3. majandusarengu soodustamine 4. tulude ümberjaotamine eelarvepoliitika - valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest maksusüsteem - tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse maksukoormus - näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär - maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest progressiivne maks - maksumäär sõltub maksustatavast summast
optimeerimisest, tootluse jälgimisest eelduseks, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurendades soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. ei taha võtta riski kui ei ole tulu! Stimuleerivad efektid Maksude mõju iseloomustatakse sageli Lafferi kõvera abil, mis näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel. Jooniselt näeme, et kui maksumäär on null, siis maksutulusid pole, kui maksumäär on 100%, on maksutulu samuti null, kuna sel juhul keegi ei töötaks. Lafferi kõvera alusel saab väita, et madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid, pärast maksimumi läbimist aga hakkavad maksutulud maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema.
seda selgitab rahanälg milles rootsi on riik suur ja vaja kaitsta, aga raha pole ja see läänidena välja jagatud haarab võimu üpris suures ulatuses enda kätte kuningas tõrjub riigi ja maapäeva kõrvale, eirab neid ja ei tee nende rollist välja, hakkab ise otsuseid tegema aadlikele ta tegevus ei meeldi talupoegadele ja linnaelanikele kuninga tegeuvs südamelähedasem aadlikele ei meeldi valduste tagasi võtmine Eeldus: maksutulude vähenemine kaasmõju: aadli positsiooni tugevnemine kroonile tagastatakse valdused maad võetakse tagasi, ei võeta ainult rootsi antud alasid vaid ka poola ajal ära antud alasid kroonivaldused pärast eestimaal 54% aadlike privileegi tugevamini kaitstud ja tunnustatud, ei küsitud nõusolekut kuna lõunaeestis hakati vastu saaremaal 75% kuningas ei küsi saaremaal isegi nõusolekut
a. riigi eelarvepoliitika valjundiks b. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks c. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mojutatav d. poliitikute poolt vaga raskesti mojutatav ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 16 (1 point) Lafferi kover iseloomustab: a. hupoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel *b. hupoteetilist seost aarmiste maksumaarade ja maksutulude vahel c. hupoteetilist soltuvust toopuuduse ja inflatsiooni vahel d. hupoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 17 (1 point) Kaubavahetusbilanssi iseloomustav j-kover iseloomustab: a. piirangute (tollid, kvoodid) moju kaubavahetusele b. valitsuse suhtumist importi c. uksikute kaubagruppide osatahtsust impordis d. raha devalveerimise moju kaubavahetusele
negatiivselt ning suurendab töötuskindlustuse kulutusi. (Ibid.) Palkade tõus on suuresti tingitud ka maksupettuste vähenemisest. Suurenev järelvalve peamiselt ehitusettevõtetes tingib ümbrikupalkade vähenemise ning seeläbi ka suureneva tulumaksulaekumise riigikassasse. Seetõttu on 2014. aasta riigieelarvest Maksu- ja Tolliametile eraldatud 3,2 miljonit eurot infosüsteemide arendustöödeks, mis on seotud maksupettuste vähendamise ja maksutulude laekumise tõstmisega. (Ibid.) 7 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli uurida Eesti maksupoliitika praegust suunda füüsilise isiku tulumaksustamises ning pakkuda välja alternatiive. Eesti maksupoliitika on lihtne, läbipaistev ning rikkust maksiveeriv. Kuid taoline maksimeerimine mõjub negatiivselt riigi üldisele jõukusele. Eestis on
Tõene Väär Väide on õige tõepoolest valitsusel on eelarvedefitsiidi vähendamiseks võimalik kas raha juurde trükkides (mis aga pikas plaanis ei ole enamasti mõistlik, sest tekitab olukorra, kus rahamassil ei ole enam kaubalist katet), suurendada maksukoormust maksude tõstmise näol (võib omakorda tuua kaasa hoopiski maksutulude kahanemise, kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on
kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. 1 emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga
Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väide on õige tõepoolest valitsusel on eelarvedefitsiidi vähendamiseks võimalik kas raha juurde trükkides (mis aga pikas plaanis ei ole enamasti mõistlik, sest tekitab olukorra, kus rahamassil ei ole enam kaubalist katet), suurendada maksukoormust maksude tõstmise näol (võib omakorda tuua kaasa hoopiski maksutulude kahanemise, kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
Arvamus: Kui peaks tulema omavalitsuste iseseisev tulubaas, siis see tooks kaasa omavalitsuste huvi arendada oma alal ettevõtlust, sest siis saaksid nad sellest kasu. Praegu on eesmärgiks koguda võimalikult palju inimesi oma alale. b. eelarvevõimaluste tekkel vaatame üle omavalitsuste tulubaasi kujunemise alused võttes arvesse omavalitsuste koonddefitsiiti. Üldise suundumusena peab tänaste väikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja niinimetatud kohaliku iseloomuga riiklike maksude asemel oluliselt suurenema omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel. Osaliselt täidetud. Arvamus: See aitab omavalitsustel olla iseseisvam, kuid samas võib tekkida väike ebavõrdus suurte ja väikeste omavalitsuste vahel. c. omavalitsustele riigieelarvest investeeringutoetuste eraldamise võtame arvesse omavalitsuste
riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik- õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude
aastal ülejäägis 0,9% SKPst ning aastal 2016 moodustab ülejääk oodatavalt 1,2% SKPst. Seejärel langeb eelarve prognoosi järgi struktuursesse tasakaalu (vt ka tabel 5). Vaba raha on riigieelarves jätkuvalt vähe ja investeerimisvõimekus sõltub välistoetustest Järgmisel neljal aastal kasvavad Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulud kogu prognoosiperioodi vältel keskmiselt ca 5% aastas, ületades 2019. aastal 10 miljardi euro piiri. Maksutulude osakaal on prognoosiperioodil keskmiselt ca 85% riigieelarve kogutuludest, aastatel 20182019 suureneb veidi mittemaksuliste tulude osakaal, sest kasutatakse enam Euroopa Liidu toetusi. Keskmiselt ca 5% aastas suurenevad prognoosi kohaselt ka riigieelarve kulud. Suurem osa riigieelarve kuludest on seadustega või muul viisil ette kindlaks määratud. Sellised fikseeritud kulud moodustavad Rahandusministeeriumi andmetel 2016. aastal 78% riigieelarvest
A. riigi eelarvepoliitika väljundiks 0% B. poliitikute poolt väga raskesti mõjutatav 100% C. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute 0% poolt kergesti mõjutatav D. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks 0% 15. Lafferi kõver iseloomustab: Student Response Value Correct Answer A. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel 0% B. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude 100% vahel C. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel 0% D. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 0% 16. Kaubavahetusbilanssi iseloomustav j-kõver iseloomustab: Student Response Value Correct Answer A. piirangute (tollid, kvoodid) mõju kaubavahetusele 0% B
oma riigi kodanikele (arvestab kodakondsust), Riik võib sekkuda neljal viisil: vahelise pindala korrutamisel 2-ga. Mida EL maade pensionikindlustuses kaks finantseerimine toimub reeglina üldiste Regulatsioon Rahastamine e. lähemal on Lorenzi kõver diagonaalile, seda põhimõttelist süsteemi: maksutulude arvel. finantseerimine Avaliku sektori poolne võrdsem on sissetulekute jaotumine. Täielikult kindlustusprintsiibil põhinev süsteem; Institutsionaalse sotsiaalpoliitika korral tootmine Sissetulekute ülekanded ühtlase jaotuse korral oleks Gini koefitsient 0 rahvapensionisüsteem.
16 Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid. Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme, mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse võrdseid võimalusi konkureerimiseks neile, kellel seda pole. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kulutab raha. Selles prognoositakse laekuvad maksutulud ja määratakse kindlaks jaotamise põhimõtted ehk kulude suunad. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetavatest kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksudest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse, maanteede ehituse, hariduse,
2. ÄRIVALDKONNA MÄÄRATLUS Ilusalong kuulub teeninduse ärivaldkonda. Teenindus kuulub majandussektorisse ja täpsemalt tertsiaalsesse sektorisse. Teeninduse ärivaldkond on tugevalt seotud majandusolukorraga. Rasketel aegadel on iluprotseduurid esimene asi, millest inimesed on nõus loobuma. Antud valdkonnas tehakse paljud otsused ettevõtjate enda kogemusi või tarkusi arvestades. Teenindus valdkond mõjutab olulisel määral maakonna elutegevust: aitab luua uusi töökohti, lisab raha maksutulude näol ning samuti toob sisse ka välisraha. Kuid eelnevale positiivsele loetelule peab lisama ka negatiivset: kliendi külastusest jääb maha prügi, samuti on oht ettevõtjatele, et halvad kliendid võivad lõhkuda inventari või või jätta oma teenuste eest tasumata. 3. SITUATSIOONIANALÜÜS 3.1 Makrokeskkonna analüüs Uue ettevõtte sisenemine turule sõltub olulisel määral riigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast
töötaks T* T2 T1 0 t1 t* t2 100 Marginaalne maksumäär Lafferi kõvera kuju näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kaitsekulutuste probleemid Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP SKP-st. st Seega nihkuvad ressursid erasektorist ühiskondlikku sektorisse. Eestis on kaitsekulutused ca 2% jja Jaapanis
faktilisel materjalil põhinev analüüs. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Mis on vaesuse põhjused Eestis? Millised tagajärjed on alkoholiaktsiisi tõstmisel alkoholi müügile? Normatiivne majandusteadus on majanduses toimuvate protsesside hinnanguline analüüs, mille põhiküsimus on, kuidas majandus peaks toimima. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Kas valitsus peaks vaeseid toetama? Kas suurenevate maksutulude tõttu peaks valitsus oma kulutusi suurendama või mitte? Normatiivses majandusteaduses tõstatatud probleemid ja küsimused lahendatakse poliitiliste otsustega. 1.9. Majandusteooria ja graafikud Majandusteooriat õppides puututakse paratamatult kokku graafikutega. Graafikud ja majandusõpikud käivad kokku samamoodi nagu "sukk ja saabas". Graafikud on
eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada ja garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega
e) valitsuse eelarve ülejäägi või defitsiidi suurus. Õige oli C, kuna eelarve olukorra määrab valitsuse fiskaalpoliitilised meetmed kogunõudlusele: tulemus saab olla inflatsiooniline või deflatsiooniline. Vastus E ei sobi, kuna ainult eelarve defitsiidi või ülejäägi suurus üksinda ei näita, kas ja kui palju kogunõudlus hakkab suurenema või vähenema. 37 Kuidas 37. K id nimetatakse i t t k olukorda, l k d kuik i maksutulude k t l d suurenemist i t ja j valitsuse lit kulutuste k l t t vastavat vähenemist põhjustab SKP kasv? Seda nimetatakse automaatsete fiskaalstabilisaatorite toimeks. 38
o Raskeveokimaks o Maamaks (100% KOVidele) Mittemaksulised tulud: o Kaupade ja teenuste müük, tulud varadelt jms. Riigieelarve kulud: Aastati struktuur pisut erinev, kuid üldjoontes järgmised proportsioonid: o Investeeringud ca. 8-10% eelarvest; o Eraldised 70-75% eelarvest; o Tegevuskulud 18-20% eelarvest; o Muud kulud (riigisaladusega seotud asutuste kulud) Ligikaudu 80-85% kulusid kaetakse maksutulude arvelt. Välisvahendite puhul domineerib EL-ilt saadav abi (osakaal eelarvest ca. 15%). Riigieelarve ja valitsussektori eelarve: Maastrichti kriteeriumid „eurokõlblikkuse” hindamisel kehtestatud kogu valitsussektori eelarvepositsioonile ja võlakoormusele Institutsioone jagatakse kolmeks tasandiks: o Keskvalitsus (tuludest ca. ¾) o sotsiaalkindlustusfondid (Haigekassa ja Töötukassa) o kohalikud omavalitsused (s
Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud Äraarvatud inflatsioonilisakulud Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu Menüükulud.Vajadus vahetada pidevalt hinnasilte, seadistada ümber taksofone, mänguautomaate jms. Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus.Võib tekkida olukord, kus eelarvedefitsiit tekitab inflatsiooni, mis viib omakorda maksutulude kahanemisele ja uuesti eelarvedefitsiidi suurenemiseni. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber. Rikkuse ümberjaotumine Laenuandja ja laenuvõtja.Inflatsioon jaotab tulu ümber laenuvõtja kasuks. Tööandja ja töövõtja.Töölepingud sõlmitakse pikema aja peale ja nende ümbervaatamine ei toimu nii sageli
· ei kaota tarbimisel ühekorraga kogu oma väärtust; · tootmise piirkulu on äärmiselt väike. Avalike hüviste erinevused tavahüvistest: · pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; · optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; · tarbijatel stiimul salata hüvise kasulikkust; · "liulaskmine" ("jänest sõitmine") teiste arvel. Avalike hüviste tootmist finantseeritakse eelarvete kaudu ümber jaotatavate maksutulude arvel. 13 Avaliku hüvise loomiseks vajalike kulutuste katmine võidakse tagada vabatahtliku kokkuleppe alusel. Nõudjad Üks (suur) Vähe Palju Pakkujad (keskmised) (väikesed) Bilateraalne Piiratud Üks (suur) Monopol monopol monopol Vähe Piiratud Bilateraalne
Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse kindlustamise, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri,
- pärast rahulepingu sõlmimist Venemaaga oli Poola-Leedu tugevnenud ja Liivimaa kui vallutatud ala - ei mainitud Privilegium Sigismundi Augustis kinnitatud aadli privileege - provintsi haldamine korraldati Poola eeskuju järgi · III 1589 Sigismund III Vasa Liivimaa põhiseadus (Ordinatio Livoniae I) - võrdsustas sakslaste positsioonid poolakate ja leedulaste võimu ametikohtade ja maksutulude jagamisel · IV 1598.a korraldus - Võrdsustas sakslaste positisioonid poolakate ja leedulastega (staarostile) ametikohtade jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden)
Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis? 4. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad? 5. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid? 6. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks? 7. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? 8. Kas kõrgem maksumäär tagab alati suurema maksutulude laekumise? Selgitage! 9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused? 10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? 13 11. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti
Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis? 4. Millised on avaliku sektori peamised tuluallikad? 5. Mis on maksustamise (ja laiemalt kogu eelarvepoliitika) peamised eesmärgid? 6. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks? 7. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? 8. Kas kõrgem maksumäär tagab alati suurema maksutulude laekumise? Selgitage! 9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused? 10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? 13 11. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti
E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida · eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum · eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas · eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel · ekspordimaks maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga · ekspordisubsiidium otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa
E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum eelarvepoliitika – valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas eelisaktsia – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni
mingisse ideoloogiasse ning inimesed loodavad saada kuuletumise eest materiaalset kasu. Eastoni ,,Musta kasti" otsused võivad olla: riigikesksed; ratsionaalsed; inkrementistlikud; bürokraatlikud ja/või organiseeritud protsess. Eastoni põhiidee: riik ja ühiskond on pidevas interaktsioonis. Easton määratleb poliitikat väärtuste jaotusena tähtsam poliitiline ülesanne on riigieelarve tegemine (maksutulude ümberjaotamine) ning otsuseid võidakse teha mingi klassi, rühma, eliidi huvides. Poliitiline süsteem on dünaamiline: · Pidevalt toimub ringlus · Alati on võimalikud muutused võimukandjad võivad vahetuda läbi valimiste, riigipöörete, revolutsioonide, mis võivad (kuid ei pruugi) põhjustada poliitilise reziimi muutuse Kuidas säilitada Poliitilise süsteemi stabiilsus:
31. Läbi Fisheri efekti suurendab oodatava inflatsiooni kasv nominaalset intressimäära. See (nominaalse intressimäära tõus) aga omakorda kasvatab raha hoidmise kulusid ning selle läbi vähendab reaalraha nõutavat kogust: true 32. Kui tegelik inflatsioon ületab oodatavat inflatsiooni, siis ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär: true 33. Hüperinflatsiooni tingimustes toovad viivitused maksude kogumises sageli kaasa: valitsuse maksutulude alanemise 34. Kui avaliku sektori kulutused suurenevad, siis reaalne koguprodukt suureneb ning tulemuseks on raha nõudluskõvera nihe (üles) paremale. true 35. Vastavalt üks-ühele seosele inflatsioonimäära ning nominaalse intressimäära vahel ehk Fisheri efektile, eeldatakse et: reaalne intressimäär on konstantne 36. Kuigi hüperinflatsioon on põhiliselt rahapakkumise liigse kasvu tulemus, osutub
püüab maksimaalselt tagada võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. Seda kasutab Rootsi, Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Marginaalne sotsiaalpoliitika- puudust kannatavatele inimestele. Kulutused sotsiaalse kaitse programmidele on väikesed ja saajate ring on piiratud. Universaalne sotsiaalpoliitika- suunatud ainult oma riigi kodanikele Rahastamine toimub reeglina maksutulude arvel. Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit infomaterjal nr. 19 2001.mai.) Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa riikides kasutusel segasüsteem: lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti
Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon: Fiskaalfunktsioon Majanduse reguleerimise funktsioon Kui fiskaalfunktsioon tähendab eelkõige valitsuste kulutuste finantseerimiseks vajalike maksutulude hankimist, siis majanduse reguleerimise funktsioonil on majanduse arengu seisukohale hoopis olulisem tähendus. Nimelt, maksudega võib soodustada seisukohale hoopis olulisem tähendus. Nimelt, maksudega võib soodustada majandusarengut, kuid võib ka pidurdada. Et maksud on maksumaksjale igal juhul avalikkuse heaks teatavaks ,,ohvriks", mis vähendab maksumaksja individuaalset tarbimist kui ka investeerimise võimalust, siis on nad ka võimsad majanduse arengu pidrid
h. nii majanduslikke kui ka administratiivseid. Näiteks, maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP kasvust, kuid ka inflatsiooni tasemest ja selle muutumisest, mis omakorda oleneb paljudest teguritest. Eelarvetulude täpne planeerimine tähendaks kogu eelmärgitud mõjurite hulga täpset ja tõest planeerimist, mis kiiresti muutuva majanduse puhul on väga keeruline ja nõuab nii teadmisi kui kogemusi. Lisaks majanduslikele mõjuritele oleneb maksutulude selgitamine ja sissenõudmine ka maksuhaldurite teadmistest, oskustest, mõjutegurite toime tundmisest suhetes kodanike ja ettevõtete esindajatega ning tegevusest. Riikide praktika näitab, et kui kehtestatakse uus maks, siis algul ei õnnestu seda sisse nõuda ja seda tuleb arvestada. Eestis ei lähtuta eelarve tulude prognoosimisel täpsuse põhimõttest eriti rangelt ja tulude ülelaekumisel koostatakse lisaeelarved. Kulude tegemise vajadusi määrab majanduse areng
Tooge arvulisi näiteid. 6. Millest koosnevad riigieelarve tulud? Iseloomustage peamisi makse. Sõnastik: (16 terminit) aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas maksukoormus näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse paretoefektiivne jaotus sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata progressiivne maks maksumäär sõltub maksustatavast summast
maksustada ühte ja sama maksuobjekt nt vara nii tulumaksuga kui omandimaksuga kui on tegemist nt renditava varaobjektiga ning väidetakse, et üldjuhul maksustatakse perioodilise omandimaksuga tulu varalt enne tulu tegelikku saamist. Analüütikute hinnangul kiire majanduskasvu tingimustes omandimaksude osatähtsus kahaneb, seevastu nende osatähtsus võib kasvada majanduskasvu aeglustudes, seetõttu on omandimaks oluline riikide maksutulude stabiliseerija. Omandimaksud Eestis: Eestis on rakendatud vähe omandimakse ning silmas on peetud põhimõtet, et enne registervara omandiõiguse muutmise kande tegemist registris tuleb maksta riigilõiv ning mõningatel juhtudel notaritasu, s.t ilma riigieelarve vahenduseta tasustatakse notarid ning riigilõivu tasumise eest saab isik teenuse. Riiklikud omandimaksud maamaks, raskeveokimaks Kohalikud omandimaksud loomapidamismaks, mootorsõidukimaks Eesti baasseadusandlus:
Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat EL keskmise, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormuse taseme ja dünaamikaga? Eestil 5 % ümber, lõpus kasvas 7 %. Lätil 14- 15 % ümber ja pärast majanduskriisi hüppelised 45 %. Leedu 20 % ligi ja pärast majanduskriisi 40 % lähedal. Soomel 45 % lähedal, vahepeal vähendasid, aga siis suurenes jälle samale tasemele. Rootsi 50-40%, on vähendanud. 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika viimasel kümnel aastal ja võrdlus EL keskmise tasemega? 20 % ümber SKP-st kogu kümne aasta jooksul, võrreldes EL keskmisega, siis jääb 5-7 % võrra alla. 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Kõige enam langeb keskvalitsusse (72 %), siis kohalikku omavalitsusse (13-15 %) ja sotsiaalsetesse kindlustusfondidesse (13-15%). 30 226
annaabi.ee 
