Tööjõu maksustamine Eestis ja Euroopa Liidus (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse- ja majandusteooria instituut
Majandusteooria õppetool
TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE
EESTIS JA EUROOPA LIIDUS
Referaat õppeines majanduspoliitika
Tallinn 2014

sisukord

sisukord 2
sissejuhatus 3
1Tööjõu maksustamine 5
1.1Tööjõud 5
1.2Tööjõumaksud ja –kulud 6
1.3Maksukoormus 6
1.4Maksukoormuse suuruse näitajad 7
2TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EESTIS 8
2.1Tööjõumaksud ja -kulud 8
2.2Muudatused 9
2.3 Tulevik 9
3TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EUROOPA LIIDUS 10
3.1Üldiselt 10
3.2Tööjõu maksustamise alandamine 10
3.3Itaalia tööjõumaksud ja –kulud 11
3.4Malta tööjõumaksud ja -kulud 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD 14
lisad 15
Lisa 1. 15 - 74-aastased tööhõive seisundi järgi, 2011, 2012 15
Lisa 2. Tööjõu maksukoormus (EL) 17
Lisa 3. Astmelise tulumaksumäärad Itaalias 18
Lisa 4. Astmelise tulumaksumäärad Maltal 19

sissejuhatus

Käesoleva referaadi teemaks on tööjõu maksustamine Eestis ja Euroopa Liidus. Uuritakse, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mida loetakse tööjõumaksudeks ja –kuludeks, millised on maksukoormuse kujundajad ja kuidas maksukoormus jaotub ning millised on maksukoormuse suuruse näitajad. Lisaks uuritakse, kuidas maksustatakse tööjõudu Eestis ning seejärel Euroopa Liidus, kus vaadeldakse tööjõu maksustamise alandamist, kui Euroopa Liidu liikmesriikide peamist ülesannet. Euroopa Liidu tasandil keskendutakse täpsemalt kõige kõrgema maksukoormusega riigile ning seejärel kõige madalama maksukoormusega riigile.
Antud referaadi teema on tänapäeval väga aktuaalne ning vajab täpset lahtimõtestamist, sest selleks, et ära elada, peavad inimesed töötama ning on väga oluline teada, kuidas tööjõudu maksustatakse, sest paljudel inimestel puudub täpne arusaam maksudest, mis nende palgast maha arvatakse või sellest, mida peab tööandja maksma riigile, kui inimese tööle võtab.
Käesoleva referaadi teema valis kirjutaja vabatahlikult. Ta leidis, et antud teema on hetkel aktuaalne ning seda on väga hea ka enda kursusekaaslastele, kui tulevasele tööjõule, tutvustada. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu maksudele, mida töötaja peab riigile enda brutopalgast maksma. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ka teisele, tööandja poolele, sest paljudest kursusekaaslasest võivad saada tulevikus tööandjad. See aitab kolleegidel tulevikus paremini mõista tööjõu maksustamist, eelkõige Eesti tasandil, kuid põgusalt annab ka aimu , milline on makskoormus ühes Euroopa Liidu kõige kõrgema maksukoormusega riigis ning milline on maksukoormus ühes Euroopa Liidu kõige madalama maksukoormusega riigis.
Referaadi eesmärgiks on teada saada, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mis kujundab maksukoormuse ning millised on maksukoormuse näitajad. Lisaks soovitakse teada saada, kuidas maksustakase tööjõudu kõigepealt Eesti tasandil ning seejärel Euroopa Liidu kõige suurema ning kõige väiksema maksukoormusega riigis.
Töö koosneb kolmest peatükist , mis omakorda jagunevad väiksemateks alapeatükkideks. Esimeses peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate tööjõust, kuidas jaguneb tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla. Lisaks uuritakse, mida loetakse tööjõumaksudeks ja –kuludeks. Viimasena käsitletakse maksukoormuse kujundajaid, selle jaotumist ning suuruse näitajad. Teises peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate tööjõu maksustamisest Eestis. Uuritakse, millised on tööjõumaksud ja -kulud 2014. aasta seisuga. Lisaks käsitletakse põgusalt Eesti tööjõu maksustamises toimunud muudatusi ning tuleviku väljavaateid. Kolmandas peatükis uuritakse tööjõu maksustamist Euroopa Liidus. Kõigepealt keskendutakse tööjõu maksustamise alandamisele, kui Euroopa Liidu liikmesriikide ühele peamisele ülesandele ning seejärel uuritakse Euroopa Liidu, ühe kõige suurema ja ühe kõige madalama maksukoormuse, riikide tööjõumakse ja – kulusid .

Tööjõu maksustamine

Järgnev peatükk annab ülevaate tööjõu maksustamisest üldiselt. Esmalt tuuakse välja, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla. Seejärel antakse ülevaade, mida loetakse üldiselt tööjõumaksudeks ja –kuludeks. Seejärel kirjeldatakse maksukoormuse kujundajaid ning jaotumist ning lõpetuseks tuuakse välja, millised on maksukoormuse suuruse näitajad.

Tööjõud

Tööealine elanikkond jaguneb riigis kaheks suuremaks grupiks : majanduslikult aktiivne tööealine elanikkond ehk tööjõud , mis jaguneb omakorda tööga hõivatuteks ja töötuteks, ning majanduslikult mitteaktiivne tööealine elanikkond, kelle alla kuuluvad pensioniealised, õppijad, koduperenaised, haiged või puudega inimesed, heitunud inimesed või mõnel muul põhjusel töötamisest kõrvale jäävad isikud. (vt lisa 1)
Nagu eelnevalt välja toodud sai, loetakse tööjõuks riigi majanduslikult aktiivset tööealist elanikkonda. Paraku ei ole tööjõudu alati sama palju, vaid tööjõu hulk muutub vastavalt majanduslikule olukorrale. Kui majandus on heal järjel ning töösaamisvõimalused on head, siis suureneb tööjõu hulk, sest tööjõuturule ilmub, lisaks majanduslikult aktiivsele tööealisele elanikkonnale, ka majanduslikult mitteaktiivne tööealine elanikkond ( tudengid , õpilased, koduperenaised jt). Kuid kui majandus on kehval järjel ehk langusfaasis , siis enamasti taandub eelnevat väljatoodud majanduslikult mitteaktiivne tööealine elanikkond tööjõuturult.
Tööjõu alla kuuluvad ka töötud , kes hetkel on ilma tööta, on töö leidmisel kohe valmis tööd alustama ning tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega.

Tööjõumaksud ja –kulud

Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks , töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks.
Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena võib veel välja tuua ka järgnevad kulutused, mida tehakse töötaja eest: töötaja koolituskulud, töölevõtukulud, tööriiete soetamise kulud ja muud sarnased kulutused, mida tehakse töötaja eest.
Tööjõumaksude ja tööjõukulude suurused võivad riigiti märkimisväärselt erineda ning nende konkreetne suurus määratakse vastava riigi poolt, kus need maksud kehtivad. Samuti ei pruugi osades Euroopa Liidu liikmesriikides eelnevad tööjõumaksud ja -kulud üldsegi kehtida või siis kehtivad lisaks neile veel hoopiski mingid muud maksud ja kulud.

Maksukoormus

Eelkõige määravad maksukoormuse jaotuse, tööandja ja töötaja vahel, läbirääkimised. Näiteks olukorras, kus palganõudmise esitab tööturul nõutud ning konkurentsivõimeline ja kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, on tal suuremad võimalused läbirääkimistel edu saavutada kui lihttöölisel, keda on lihtne asendada .
Paraku ei saa tööandja alati maksukoormust töötajale lükata, sest on olemas töötajad, kes töötavad ainult miinimumpalga eest ning neile ei saa miinimumpalgast madalamat palka maksta. Samas nagu eelnevalt välja toodud sai, on ka nende läbirääkimise võimalused tööandjaga kehvemad, kui mõnel kõrgema palgaga töötajal.
Oluline on teada, et tööjõu maksukoormuse suurenemisel suureneb üldjoontes ka tööpuudus . Mis tähendab, et tööjõukulude kasvuga suureneb tööpuudus, sest tööandjad peavad hakkama enda kulutusi tööjõu osas kärpima, ning see võib endaga kaasa tuua töötajate koondamise. Vastupidisena saab aga välja tuua, et tööjõu maksukoormuse vähendamisel väheneb ka tööpuudus.

Maksukoormuse suuruse näitajad

Maksukoormuse suurust iseloomustab maksutulude osakaal SKP-s ning tööjõu efektiivne maksumäär . Maksutulude osakaal SKP-s on näitaja, mis leitakse maksutulude suhtena SKP-sse. Antud suhtes loetakse maksutuludena kõiki makse – nii töötaja kui ka tööandja poolseid – mis laekuvad seoses töötaja töötamisega, riigile. Tööjõu efektiivne maksumäär on näitaja, mis leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse.

TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EESTIS

Järgnev peatükk annab ülevaate tööjõu maksustamisest Eestis. Esmalt tuuakse välja kehtivad tööjõumaksud ja –kulud käesoleval, 2014. aastal. Seejärel antakse ülevaade peamistest muudatustest, mis on toimunud tööjõu maksusüsteemis ning lõpetuseks kirjeldatakse, kuidas võib muutuda tööjõu maksukoormus tulevikus.

Tööjõumaksud ja -kulud

Eestis loetakse tööjõumaksudeks järgmiseid makse: tulumaks (21%), töötuskindlustusmakse (2%) ning kogumispensionimakse (2%). Lisaks on töötajal võimalik kasutada tulumaksuvaba miinimumi (144€/kuus), mille pealt töötaja oma brutopalgast makse maksma ei pea ning see ühtlasi vähendab ka töötaja maksukoormust. Täiendav maksuvaba tulu esineb veel pensioni korral (210€/kuus) ning rakendub ainult I ja II samba pensioni saajatele. Lisaks on olemas täiendav maksuvaba tulu tööõnnetuse- või kutsehaigusehüvitise korral (64€/kuus) ning selle rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus.
Tööjõukuludeks loetakse, tööandja poolt, järgmiseid kulusid: brutopalk töötajale, sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmakse (1%). Lisaks peab töötaja kinni pidama ka sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olevast kuumäärast (320€). Tööandja ülesandeks on veel kontrollida enda töötajate kogumispensioni sissemaksete määra protsenti.

Muudatused

Eesti maksusüsteemis on tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust. Nendeks muudatusteks saab lugeda ettevõtete tulumaksusüsteemi muutust, tulumaksu määra langetamist ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, riigipoolsete kohustusliku kogumispensioni maksete peatamist ning seejärel riigipoolset taastamist, töötuskindlustusskeemi juurutamist, käibemaksu tõstmist ning erinevate aktsiiside tõstmist. Antud muudatused on toimunud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid ning tänu sellele on Eesti üldine maksukoormus aastatega märgatavalt tõusnud.

Tulevik

See, kuidas tööjõumaksukoormus tulevikus kujuneb, sõltub nii tulumaksust, sotsiaalmaksust kui ka töötuskindlustusmaksete suurusest . Lähitulevikus on oodata tööjõu maksukoormuse alanemist, kui tulumaksu, sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakse suurused alanevad. Paraku toob aga erinevate maksude suuruste alanemine kaasa lünga riigi eelarves.
Enamuse tööjõu maksukoormusest moodustab sotsiaalmaks, mis on aga otseselt seotud sotsiaalkindlustuse rahastamisega. See viib aga selleni , et tööjõu maksukoormuse alandamine, sotsiaalmaksu alandamise teel, viib omakorda sotsiaalvaldkonna rahatamise muutmiseni. Sotsiaalmaksu alandamisest, tööturu seisukohalt, oleks hoopiski mõistlikum maksuvaba tulu tõstmine, mis vähendaks maksukoormust enam madalapalgaliste jaoks, sest nende tööhõive on tundlikum maksukoormuse suhtes.
Lisaks sellele võivad tööjõu maksukoormust tõsta võimalikud uued töötasust sõltuvad kindlustusliigid, nagu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus.

TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EUROOPA LIIDUS

Järgnev peatükk annab ülevaate tööjõu maksustamisest Euroopa Liidus. Kõigepealt kirjeldatakse Euroopa Liidu tööjõu maksusüsteemi üldiselt ning seejärel keskendutakse tööjõu maksustamise alandamisele, kui Euroopa Liidu liikmesriikide ühele peamisele ülesandele. Viimasena uuritakse Euroopa Liidu, ühe kõige suurema, Itaalia, ja ühe kõige madalama, Malta, maksukoormuse, riikide tööjõumakse ja –kulusid.

Üldiselt

Tööjõu maksustamine toimub igas Euroopa Liidu liikmesriigis erinevalt ning Euroopa Liit ei kehtesta oma liikmesriikidele ühtset maksukoormust. Selleks, milliseks kujuneb konkreetse riigi maksukoormus oleneb vastava riigi poolt kehtestatud määradest ja maksudest. Tööjõu maksukoormus võib erineda liikmesriigiti kuni kaks korda.

Tööjõu maksustamise alandamine

Kuigi Euroopa Liit ei kehtesta oma liikmesriikidele ühtset maksukoormust, peaks tööjõu maksustamise alandamine olema iga liikmesriigi peamine ülesanne. Nii on võimalik soodustada tööjõu nõudlust ning uute töökohtade loomist. Tööjõumaksude alandamisel on edu saavutanud just uued Euroopa Liidu liikmesriigid. Tööjõu maksukoormuse vähendamise kaks peamist teed on olnud tulumaksumäärade alandamine ja sotsiaalmaksu määrade muutmine. Tööjõu maksukoormus tõusis tulumaksumäärade alandamise läbi Hollandis ning sotsiaalmaksu koormuse kasvu tõttu Küprosel ja Ungaris, kus püüti sotsiaalmaksu tasumist suunata töövõtjale, vähendades tööandja maksukoormust. Põhjamaade tööjõumaksude alandamise töövahend on Soome ja Taani puhul olnud esmajoones tulumaks, samas kui Rootsi keskendus ühtlaselt kõigile kolmele komponendile, eriti aga töövõtja sotsiaalmaksu alandamisele.
2012. aasta Eurostati andmete põhjal oli kõige suurem tööhõive efektiivne maksumäär Belgias (42,8%), Itaalias (42,8%) ja Austrias (41,5%) ning kõige väiksem Maltal (23,3%), Bulgaarias (24,5%) ja Suurbritannias (25,2%). Eesti (35%) oli väga lähedal keskmisele tulemusele. (vt lisa 2)

Itaalia tööjõumaksud ja –kulud

Itaalia on koos Belgiaga, 2012. aasta Eurostati andmete seisuga, üks kõige suurema tööhõive efektiivse maksusmääraga riike ( vt lisa 2), mis ühtlasi näitab, et antud riik on kõrge tööjõu maksukoormusega.
Itaalias loetakse tööjõumaksudeks järgmiseid makse: tulumaks, sotsiaalmaks, piirkondlik maks ja munitsipaalmaks. Ühtlasi ei kehti Itaalias tavaline tulumaks, vaid astmeline tulumaks, mille määrad olenevad konkreetse isiku brutopalkade suurusest ehk mida rohkem töötaja palka saab, seda kõrgem tulumaksumäär talle kehtib. Tulumaksu määrad varieeruvad 23%-st kuni 43%-ni ning määrade suurus oleneb brutopalkade suurusest aasta lõikes. Näiteks kui inimene saab aastas palka 0-15000 eurot, siis tema tulumaksumäär on 23%, aga kui saadakse aastas 750001 eurot või rohkem, siis kehtib 43% tulumaksumäär ( vt lisa 3). Itaalias on tulumaksuga seotud ka piirkondlik maks, 1,23%-2,03%, mis oleneb sellest piirkonnast , kuhu töötaja tulumaks laekub ning munitsipaalmaks, kuni 0,8%, mis sõltub töötaja elukohast. Lisaks peetakse Itaalias töötaja brutopalgast kinni 9%-10% sotsiaalmaksu. Konkreetsed maksude määrad sõltuvad konkreetseks aastaks riigi poolt kehtestatud määradest.
Tööjõukuludeks loetakse Itaalias järgmiseid kulusid: brutopalk töötajale, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks. Itaalias tuleb tööandjatel oma töötajate eest riigile maksta 29%-32% sotsiaalmaksu. Lisaks tuleb tööandjatel veel maksta töötuskindlustusmaksu, mis varieerub Itaalias 0,4 -3% vahel.
Nagu näha, varieeruvad tööjõumaksud- ja kulud riigiti üpriski palju. Näiteks Eestis ei pea töötajad maksma piirkondliku maksu ega munitisipaalmaksu. Samuti ei ole Eestis läbi läinud astmelise tulumaksu teostamine . Lisaks ei loeta Eestis töötaja maksuks sotsiaalmaksu, vaid see tuleb tööandjal oma töötaja eest tasuda. Itaalias seevastu peetakse ka töötaja palgast kinni sotsiaalmaks.

Malta tööjõumaksud ja -kulud

Malta on, 2012. aasta Eurostati andmete seisuga, kõige madalama tööhõive efektiivse maksumääraga riike (vt lisa 2), mis ühtlasi näitab, et antud riik on madala tööjõumaksukoormusega. Malta madal tööjõumaksukoormus tuleneb Malta madalatest tööandja sotsiaalkindlustusmaksetest.
Maltal loetakse tööjõumaksudeks järgmiseid makse: tulumaks ja sotsiaalmaks. Nii nagu Itaalias, kehtib ka Maltal astmeline tulumaks, mis varieerub 2014. aastal 15%-35% vahel. Näiteks, kui töötaja saab aastas palka 1-8500 eurot, siis tema tulumaksumäär on 0%, kuid esimene maksumäär, 15%, hakkab kehtima, kui töötaja saab palka vahemikus 8501-14500 eurot. Kõige suurem maksumäär, 35%, kehtib Maltal töötajatele, kes saavad aastas palka 60001 eurot või rohkem. (vt lisa 4) Lisaks peetakse Maltal töötaja palgast kinni 10% sotsiaalmaksu.
Tööjõukuludeks loetakse Maltal järgmiseid makse: brutopalk töötajale ja sotsiaalmaks. Itaalias tuleb tööandjatel oma töötajate eest riigile maksta 10% sotsiaalmaksu. Ühtlasi kehtib Maltal kord, et töötaja on kaetud sotsiaalkindlustussüsteemiga, mille käigus nii töötaja, tööandja kui ka valitsus panustavad töötaja eest sotsiaalkindlustusse 10% töötaja brutopalgast.
Nagu juba Itaalia näite puhul öeldud sai, varieeruvad tööjõumaksud ja -kulud riigiti üpriski märkimisväärselt. Näiteks Maltal kehtib kord, kus ka riik, peale töötaja ja tööandja, panustab töötaja eest sotsiaalkindlustusse 10% töötaja brutopalgast. Eesti puhul panustab töötaja eest sotsiaalkindlustusse ainult tööandja.

KOKKUVÕTE

Referaadi eesmärgiks oli teada saada, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mis kujundab maksukoormuse ning millised on maksukoormuse näitajad. Lisaks soovitakse teada saada, kuidas maksustakase tööjõudu kõigepealt Eesti tasandil ning seejärel Euroopa Liidu kõige suurema ning kõige väiksema maksukoormusega riigis.
Referaadi kirjutaja arvates täitis referaat oma eesmärgid. Kirja pandud eesmärgid leidsid referaadi kokkupanemisel oma vastused. Eesmärkide täide viimisel aitasid eelkõige kaasa nii eesti keelsete kui ka inglise keelsete teaduslike artiklite lugemine.
Referaadi koostamisel sai kirjutajale selgeks, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mis kujundab maksukoormuse ning millised on maksukoormuse näitajad. Samuti sai selgeks, kuidas maksustakase tööjõudu Eestis ning milline on maksukoormus ühes kõige kõrgema maksukoormusega ning ühes kõige madalama maksukoormusega riigis.
Erinevate teaduslike artiklite lugemine andis referaadi kirjutajale suure oskuse mõista, kuidas maksustatakse tööjõudu. Samuti avardas artiklite lugemine kirjutaja silmaringi ning täiendas tema teadmisi seoses maksukoormuse jaotumise ja kujundajatega.
Referaadi kirjutaja jõudis järeldusele, et tööjõu maksud kehtestab iga Euroopa Liidu liikmesriik ise, kuid eelkõige peaks iga liikmesriigi peamine ülesanne olema tööjõu maksustamise alandamine. Samuti on oluline teada Eestis kehtivaid tööjõumakse ja –kulusid, sest tööjõuna puutuvad inimesed nendega tihedalt kokku ning keegi ei soovi, et teda makstava palga osas petetakse.
Käesoleva referaadi kirjutaja teeb ettepaneku, et tulevikus uuritakse põhjalikumalt tööjõu maksustamist Euroopa Liidu tasandil, sest liikmesriike on palju ning selleks, et iga liikmesriigi tööjõumaksud ja –kulud läbi uurida, ei piisa ainult ühe üliõpilase referaadist. Lisaks võiks keskenduda Eestis toimunud tööjõumaksude muudatustele, sest oleks huvitav teada, millal mingi muudatus toimus ning mis oli antud muudatuse põhjuseks.

KASUTATUD ALLIKAD

Majandus24. Postimees . (2010). Vaata, milline on tööjõu maksukoormus Euroopa Liidu riikides. http://majandus24.postimees.ee/2853715/vaata-milline-on-toojou-maksukoormus-euroopa-liidu-riikides . (29.11.2014)
Mängel, T. (2013). Tööjõu maksustamine Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond. http://www.riigikogu.ee/doc.php?175571 (29.11.2014)
Võrk, A , Kaarna , R. (2010). Eesti maksukoormuse areng: jaotus, mõjud ja tulevikuvalikud. Praxis.
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChiskond/Kodanike_ja_poliitikakujundajate_dialoog__V%C3%9CF_/praxis_nr5_veeb.pdf . (29.11.2014)
Org, A. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad. TTÜ. Makroökonoomika konspekt, lk 24.
Zourek, H , Radermacher, W. (2014). Taxation trends in the European Union. European Union. http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_structures/2014/report.pdf (8.12.2014)
Worldwide -tax. Italy Income Taxes and Tax Laws . http://www.worldwide-tax.com/italy/italy_tax.asp (8.12.2014)
Worldwide-tax. Malta Income Taxes and Tax Laws. http://www.worldwide-tax.com/malta/malta_tax.asp (8.12.2014)

lisad

Lisa 1. 15 - 74-aastased tööhõive seisundi järgi, 2011, 2012

Allikas: Makroökonoomika konspekt, lk 24

Lisa 2. Tööjõu maksukoormus (EL)

Allikas: Eurostat taxation trends in European Union

Lisa 3. Astmelise tulumaksumäärad Itaalias

Tax (%)
Tax Base (EUR)
23%
0 - 15,000
27%
15,001-28,000
38%
28,001-55,00
41%
55,001-75,000
43%
75,001 and over
Allikas: Worldwide-tax. Italy.

Lisa 4. Astmelise tulumaksumäärad Maltal

1-8,500
0%
8,501-14,500
15%
14,501-19,500
25%
19,501-60,000
29%
60,001 and over
35%
Allikas: Worldwide-tax. Malta.