Personalijuhtimise eriala PS-3-P-E-tal Mari-Liis Romanov SIX SIGMA Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2010 SIX SIGMA Kuus Sigmat (Six Sigma) on kõikehõlmav ja paindlik süsteem ärilise edu saavutamiseks, säilitamiseks ja maksimeerimiseks. Kuue Sigma unikaalseks liikumapanevaks jõuks on kliendi vajaduste täpne mõistmine, faktide, andmete ja statistilise analüüsi distsiplineeritud kasutamine ning kõrgendatud tähelepanu äriprotsesside juhtimisele, parendamisele ja taasleiutamisele. Esimesena 1986.aastal võttis kasutusele ja leiutas kuue sigma põhimõtted, mis nüüd on kujunenud kõike hõlmavaks juhtimissüsteemiks elektroonikaäri liider Motorola.
TC Kogutulu 0 8 16 24 32 40 48 56 TR Kasum -8 -1 6 13 19 21 21 19 Pii Piirtulu 8 8 8 8 8 8 8 8 MR Piirkulu 8 1 1 1 2 6 8 10 MC a) Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. b) Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga. c) 6. Hind P Kogus Q Piirkulu Kogutulu Kogukulu Kasum pii Piirtulu
c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist Küsimus 6 Küsimuse tekst Tarbija valikuteooria eeldab, et Vali üks: a. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust b. tarbijatel on piiratud sissetulek c. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust d. kõiki nimetatuid Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist) Vali üks: a. teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne b. liikuma punkti N c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Küsimus 8 Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult:
Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija 25 26 27 28 29 30 rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija Märgista küsimus kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 Kuva korraga üks aken Lõpeta ülevaatus Vali üks: a. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y c
b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus
Fond sobib neile, kes fondiosaku hinna väiksemate kõikumiste nimel rahulduvad tagasihoidlikuma, kuid absoluutse tootlusega. Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad investeerib ainult: võlakirjadesse , rahaturuinstrumentidesse. Kõrge krediidireitinguga võlakirjade kõrval investeeritakse kuni 10% fondi varadest ka riskantsematesse võlakirjadesse, mille pikaajaline oodatav tootlus on kõrgem. LHV Dünaamilised Võlakirjad investeerib tootluse maksimeerimiseks olulise osa portfellist arenevate turgude võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse. Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad võlakirjadesse , rahaturuinstrumentidesse Suurem osa portfellist paigutatakse suurte ja arenenud riikide, peamiselt Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, turgudel. LHV Kvaliteetsed Võlakirjad eesmärk on tagada portfelli säilimine erinevates turuolukordades ning pakkuda pikaajalist stabiilset tootlust. Pensionifond LHV Maailma Aktsiad
Seega valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Sellist loobumist kutsutakse majanduses vastavalt tarbimise või tootmise alternatiivkuluks Ressursside efektiivne kasutamine Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu mida paremini inimene elab, mida enam on rahuldatud tema soovid ja vajadused, seda paremini ta ennast tunneb ja seda kõrgem on tema elukvaliteet. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressursid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jab rahuldamata. St. on oluline ressursside kasutamise effektiivsus. Effektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal või vastupidi. Teoreetiliselt on aga ühiskonnas saavutatav olukord, kus ressursse ei ole võimalik umber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Sellisel juhul räägitakse
Sünonüümid: Finantsjuhtimine Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk: Ettevõtte eesmärgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS). Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud
kaalutakse uute busside soetamist, intervalli vähenemist ning reisimugavuse tõusu). Piletihind kummalgi liinil on 2. Reisija ajaväärtus on 2/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum? Tulu? G1 = 2 + 1h * 2 /h = 2+2 = 4 Q1 a = 1000-50*4 = 800 Q 1 b = 200 G2 = 2 + 0.5h * 2 /h = 2+1 = 3 Q2 a = 1000-50*3 = 850 Q 2 b = 400 G = Kt * Vt = 1 / h Q a = 50 Q b = 200 TR a = 800 * 1 + ½ * 50 * 1 = 825 päevas = 825 * 365 = 300 000 / a TR b = 200 * 1 + ½ * 200 * 1 = 300 päevas = 300*365 = 109 500 / a
c. nõudlushind d. etteantud hind e. kõrgem hind Tagasiside Õige vastus on: nõudlushind. Kaks kõverat, mis muutuvad paralleelselt väljundi suurenemisel, on: Vali üks: a. Kogupüsikulu ja kogumuutuvkulu kõverad b. Keskmine kogukulu ja keskmine muutuvkulu kõverad c. Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad d. Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu kõverad e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on
(Sarah-Lisee Laipaik) Auditi haldamine aitab tagada nõukogu poolt heaks kiidetud auditi direktiivide korrektse rakendamise. Auditi juhtimisprotsess saab olla edukas ainult siis, kui see suudab töövoogu sujuvamaks muuta ja auditirühma koordineerimist õigesti joondada. (Markus Maila) Haldamise audit uurib, kas ettevõtte kehtestatud poliitikat täidetakse nõuetekohaselt või mitte. (Anli Gea Põldemaa) Kasutajaõigused toovad välja võimalused kasumi maksimeerimiseks ja kõigi ressursside optimaalseks kasutamiseks. (Huberta Karma) Kasutajaõigused vähendavad haldustöid ja lihtsustavad süsteemi. Õiguste jagamine rollide alusel võimaldab töömahtu kokku hoida. (Ralf-Stiven Viru)
Küsimus 21 On mitmeid firma Bayeri aspirini asendusravimeid , kuid vähe vererõhku alandavaid. Seega nõudlus on : Vali üks: a. Vererõhutabletid suurema elastsusega b. Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega c. Mõlemale võrdselt mitteelastne d. Mõlemale võrdselt elastne e. Aspiriinitabletid enam mittehinnaelastsed Tagasiside Õige vastus on: Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega. Küsimus 22 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise
Müügi kasvatamine ja kulude vähendamine Sünonüümid 1. Finantsjuhtimine 2. Ettevõtte finantsjuhtimine 3. Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk Pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine. Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. https://pilvebyroo.ee/finantsjuhtimise-eesmark/ Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise(juhi) ülesanded Finantsjuhi peamine ülesanne on tagada, et ettevõttel oleks piisavalt raha kasutada nii lühemas kui kaugemas perspektiivis. Selleks tuleb tal tegeleda käibekapitali juhtimisega, investeerimis- ja finantseerimisotsustega ning finantsanalüüsi ja prognoosimisega. 1. Käibekapitali juhtimine (ehk lühiajaline/operatiivne finantsjuhtimine) tähendab
korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest. 7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 8. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 €
oleksid temperatuuri poolest homogeensed. Hoonekarbi õhupidavus: passiivmaja peab olema õhupidav, see saavutatakse ühtse pideva õhupidava kihiga ning materjalide liitekohtade teipimise teel. 6 7 Passiivmajade planeerimisel peetakse silmas hoone paiknemist, ümbruskonda ja kliimat, kuhu see ehitatakse. Hoone põhifassaad akendega suunatakse passiivse päikeseenergia kasutuse maksimeerimiseks ekvaatori poole: lõunapoolkeral põhja, põhjapoolkeral lõunasse. Siiski kõige olulisem, eriti parasvöötme piirkonnas, on hoone koguenergia vajaduse minimeerimine. Jahutusvajaduse vähendamiseks on paljudes piirkondades vaja piirata suvel ruumi sisenevat päikeseenergiat. Selleks paigaldatakse erinevaid päikesevarje, istutatakse heitlehist kõrghaljastust, ronitaimi jne. Passiivmaja ehitamisel pole materjalid olulised, kuid tihti kasutatakse vähemalt mõne
oma isiklikest sihtidest ning seega tõeliselt vaba. Hayeki käsitluses on vabaduse üheks tahuks allumine sisuliselt kokkuleppeliselt loodud reeglitele, mistõttu olles üldise tahte väljendus, ei saa neid reegleid iseenesest pidada vabaduse kitsendajateks. Teisisõnu, pole seadused Hayeki kohaselt mitte niivõrd inimesi piiravad, kuivõrd loovad impersonaalsete ja kõigile ühtviisi kehtivatena hädavajalikud tingimused individuaalse vabaduse maksimeerimiseks. Säärane vabadus, millest Hayek kõneleb, ei pruugi tema enese väidetel sugugi olla kõigi poolt ihaldatud eesmärk.. Hayeki kohaselt on tõenäoline, ,,et leidub inimesi, kes ei väärtusta vabadust sellisel kujul, nagu meie seda käsitleme, kes ei suuda näha, et nad ammutavad suurt kasu sellest, ja kes oleksid valmis sellest loobuma teiste eeliste pälvimiseks"(2007: 357). Siinkohal on vajalik
nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab
ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem(Õige, Võrreldavad piirkasulikkused MUs=16/2=8 ja MUr=24/4=6. Seega MUs > MUr) Oletame, et MUX/PX on suurem kui MUY/PY. MUX ja MUY -vastavalt hüviste X ja Y piirkasulikkused; PX ja PY -vastavalt hüviste X ja Y hinnad. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B (Tõepoolest, kuna võrreldavad piirkasulikkused on
Tähtis inimkapitali omadus on ka ettevõtlikkus = valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. c) KAPITAL -> tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmiseks. Jaguneb reaal- ja finantskapitaliks. 2. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressurssid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Seetõttu on oluline ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal. Teoreetiliselt on ühiskonnas saavutatav ühiskonna optimum ehk ressursside optimaalne paigutamine, s.t olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Reaalses majanduses on niisuguse olukorrani raske jõuda.
(a) toode on jõudnud elutsükli faasi, kus tuleb üle minna hinnakonkurentsile (b) on tarvis ümber positsioonida toode selle turusegmendi jaoks või isegi muuta selle pakendit (c) on tarvis tõsta hinda, et anda signaale väga heast kvaliteedist (d) on tarvis tõsta müügi toetamise intensiivsust 16. Arve kiire tasumise eest antavat soodustust nimetatakse …… Skonto……………………….. 17. Kasumi maksimeerimiseks lühiajalises perspektiivis on tarvis võrdsustada November 2013 …………………………………………. (a) hind ja keskmised püsivkulud (b) hind ja keskmised muutuvkulud (c) hind ja keskmised kogukulud (d) piirtulu ja piirkulu (e) toote piirtulu ja kulutegurite piirkulu 18. Standardne juurdehindlus (arvutatuna jaehinnast) võib ulatuda kuni (a) 25,9 protsendini
Ujumisliidu poolt elementaarseks ujumisoskuseks. Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kuulus Austraalia treener Bill Sweetenham on öelnud: ,,Enne treeningu alustamist tuleb selgeks teha põhitõed. Kui põhitõed on omandatud, peab treenima lihtsamaid asju, seejärel tuleb õppida treenima, siis võistlema ja lõpuks võitma." Bill Sweetenham on pakkunud treeneritele välja võistlusujujate viis kuldset reeglit sportlaste potentsiaali maksimeerimiseks: 1. Iga käetõmme (liigutus) muutub aeglaselt kiiremaks. Õppeprotsess peab seetõttu olema suunatud aeglaselt kiirele. Kui ujuja ei suuda liigutusi teha efektiivselt madalal kiirusel, siis ta ei suuda seda teha ka kõrgel kiirusel. 2. Sportlane peab õppima vett tunnetama, pigem peab ta kulutama aega veetunnetuse õppimiseks kui kiiresti ujumisele. Õppides seda, kuidas tunnetada vett valel moel võrreldes õige viisiga, aitab ujujal õppida õiget veetunnet
minna kinno või diskole. Niisamuti ei saa CD ostmiseks kulunud raha eest enam osta raamatut. Seega valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Sellist loobumist kutsutakse majanduses vastavalt tarbimise või tootmise alternatiivkuluks (1). 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressursid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim. 4 Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust. Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust (1). 5 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA
alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor. Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27. SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil
mille suurus on fikseeritud nagu dialoogiboksid. Akna maksimeerimine Lohistage akna tiitliriba kuva ülemise servani. Akna kontuur laieneb kogu kuva suuruseni. Vabastage aken, et see täidaks laienedes kogu töölaua. Akna algse suuruse taastamiseks lohistage akna tiitliriba kuva ülaservast eemale. Näpunäide Kui kasutate mitut kuvarit, saate lohistada maksimeeritud akna ühest kuvarist teiste. Muud võimalused avatud akna maksimeerimiseks Topeltklõpsake avatud akna ülaosa otse ülaserva all. Maksimeeritud akna algsuuruse taastamiseks topeltklõpsake uuesti akna ülaosal. Vajutage tegumiribal tõstuklahvi Shift ja paremklõpsake tegumiriba nupul või avatud akna eelvaatel. Seejärel klõpsake käsul Maksimeeri. Märkused Lk 2 / 8 Kontoritöö tarkvara Kui minimeerite akna klahvikombinatsiooniga Windowsi logo klahv +allanool, siis
c) suureneb tarbimise kasvades; d) väheneb tarbimise kasvades. 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne? a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 6. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et a) kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne; b) piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune; c) kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega; d) iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed. 7. Oletame, et MUX / PX > MUY/ PY Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta:
otseselt tootmismahtudest (näiteks otsene materjali või tööjõukulu, pakendikulu); 3 · püsikulud, mille suurus ei sõltu otseselt mahtudest (nt. koolitus, reklaam, juhtide palgad, kontoritarbed, jms). Toote müügikasum toote tegeliku müügihinna ja omahinna vahe. Ettevõtte poolt teenitav müügikasum peaks ära katma kõik ettevõtte püsikulud. Müügikasumi maksimeerimiseks on tavaliselt kaks võimalust: · müües tooteid kõrge müügikasumiga, kuid väikese mahuga; · kasutades minimaalset müügikasumit ja teenides raha suurte mahtudega. Otsuse tegemine müügikasumi maksimeerimisel sõltub nii turu iseloomust kui ka ettevõtte eripärast kui suuremad mahud ei anna olulist mastaabiefekti, siis ei ole mõtet tootmis- ja müügimahtusid agressiivselt suurendada. [ 1 ] Ostjate hinnatundlikkus
erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel kogukasulikkust kõike nimetatut piirkasulikkust ... kogukasulikkust. Küsimus 12 On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, Valmis B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 €, 3 € ja 1 €. Tarbijal on 26 eurot. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta Hinne 0,0 / 1,0 Vali üks või enam: kõiki kaupu 3 ühikut 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C
Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida Vali üks või enam: erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel kogukasulikkust kõike nimetatut piirkasulikkust Tagasiside ... kogukasulikkust. Küsimuse tekst On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 kr, 3 kr ja 1 kr. Tarbijal on 26 krooni. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta Vali üks või enam: 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C kõiki kaupu 3 ühikut 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Tagasiside Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Küsimuse tekst
(HK) Ratsionaalne käitumine – Mikroökonoomilises mudelis tegutsev homo oeconomicus teab oma eesmärki (majapidamisel on see hüviste tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimine) ja piiranguid (hüviste hinnad ja tarbimiseelarve). Piirangute raames on tarbijal võimalik teha kõige otstarbekam valik oma eesmärki silmas pidades, seega on valiku tulemused teada. Oluline lisainfo, mis tuleneb mudeli loogikast: kui tarbimiseelarve on teada, siis tuleb kogu olemasolev raha kasulikkuse maksimeerimiseks ära kasutada. Alati on võimalik püstitada ka pöördülesanne: kuidas jagada oma tarbimiseelarve eri hüviste vahel nii, et soovitava kasulikkustasemeni jõutaks vähima eelarvega. Nagu edasises selgub on ratsionaalse käitumise juhis mõlema viisi korral sama: tuleb võrrelda saadava lisakasu ja tehtava lisakulu suhet iga hüvise tarbimisel ja teha otsus selle alusel. Hind – rahasumma, mida tuleb maksta hüviseühiku (tüki, kaaluühiku, pikkuseühiku jne) eest.
ulatus – suutlikkus haarata väikest või suurt arvu stiimuleid. Ilma keskendumisvõimeta on sportlase tegevus ebaefektiivne, st ta kaotab osa oma füüsilisest ja tehnilisest (li- haspinge ajastamine ja täpsus) suutlikkusest. Peamisteks keskendumisvõimet häirivateks teguriteks on tugevad signaalid, negatiivsed mõtted, erutus, väsimus, konkurentide tegevus, psühholoogiline pinge, aga ka treeneri käitumine, ilma olud võistlustel jmt. Järelikult peab sportliku vormi maksimeerimiseks omama ühest küljest puhanud närvisüsteemi ja positiivselt ettevalmistatud meeleseisundit. Samas on kasulik ette näha tehnilisi ja psühholoogilisi vahendeid võimalike keskendumist segavate faktorite elimineerimiseks. Nagu näiteks treeneri psühholoogiliselt õige, olukorrale vastav käitumine ja vajadusel nõustamine, vajaliku riietuse olemasolu, muusi- ka kuulamise võimalus jmt. Individuaalsuse tõttu on keskendumisvõimet toetavad tegevused tugevalt personaalsed
Bertrandi mudel- f-d valivad hinna ja on nõus tootma selle hinna korral kujunevat nõutavat kogust. Tasakaal saavutatakse, kui mõlemad f-d on valinud kasumit max-va hinna lähtuvalt teise poolt valitud hinnast e p=MC Murtud nõudluskõver- kui üks firma tõstab oma hüvise hinda, ei järgne teised ta eeskujule. Kui üks alandab, alandavad ka teised. N-kõved on elastsem, kui konkurendid muutusega kaasa ei lähe. Hind on stabiilne. Kartell- Firmad kooordineerivad kasumi maksimeerimiseks oma tegevuse nii, et nad toimiksid nagu monopol. Homogeenne kaup. Kartellidesse koondunud firmad tõstavad hinda ja vähendavad tootmismahtu ning piiravad juurdepääsu turule. Kasumit max kogus- MC=MR. Iga firma viimase ühiku MC peab olema ühesugune. Juhtpositsioon hinnamuutustes- üks f määrab toodangu hinna terves harus, teised f-d järgivad. Probleemid- teised ei tule hinna tõusuga kaasa ja hinnaliider kaotab kliente või alandab uuesti hinna
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3
Kui mingi hinna juures nõutakse kaupa rohkem, nihutab see nõudluskõvera paremale. Liignõudlus võimaldab hinda tõsta. See toob juurde lisaressursse ja kasvab toodetav kogus. Lisaressursse võib juurde meelitada ka kulutuste vähendamise kaudu - pakkumiskõver nihkub paremale. Madalam hind -> nõudlus laieneb. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad kaupade hindu, mis omakorda määravad kaupade kogused ja seega ka ressursijaotuse. Kasumi maksimeerimiseks tuleb kulud minimeerida. Tootjad, kes rahuldavad nõudlust madalaima hinnaga laiendavad tootmist, teised tõrjutakse kõrvale. Hinnamehhanism määrab seega ka kuidas toota. Tootmistegurite turul (maa, kapital, töö, ettevõtlus) tegurite hind määrab teguriomaniku sissetuleku. Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse kaupade turul. Sissetulek: rent, intress, palk ja kasum. Tootmistegurit, mis teenib rohkem kui teised soovib omada suurem hulk indiviide. Näit
Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevused: Kuluobjekt- trad (funktsioon või allüksus), tegev (tegevus) Keskendumine sisendile või väljundile- trad (vajalikele sisendressurssidele), tegev (väljalastud toodangule ja/või vajalikele tegevustele. Ajaline suunatus- trad (minevikule), tegev (tulevikule, jätkuvale täiustamisele ja arengule) Kasutamine controllingus- trad (võimaldab kontrollida tulemusi juhtide tegevuse maksimeerimiseks), tegev (võimaldab juhtida protsessi kogu organisatsioonis tegevuste koordineerimiseks) Keskendumine kuludele või efektiivsusele- trad (põhineb muutuvate ja püsivate kulude käitumise erinevusel), tegev(põhineb võimsuste kasutamisel või mittekasutamisel) Kulukogum- koosneb kuludest, millel on sama kulukäitur. Tegevuse kulukogumi moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud.
erinevatel alustel: Ø Turumajandus ehk "nähtamatu käe" majandus Turumajanduses teevad firmad ja majapidamised valikuid lähtudes iseenda heaolu maksimeerimisest. Firmad toodavad hüviseid (st kaupu ja teenuseid), mis annavad suurimat kasumit. Kasumit annavad aga sellised hüvised, mida majapidamised soovivad osta. Lisaks tuleb kasumi maksimeerimiseks kasutada tootmismeetodeid, mis minimeeriksid tootmiskulud. Seega juhib justkui teatud "nähtamatu käsi" majandust sel moel, et ressursse kasutatakse võimalikult säästlikult ning samas toodetakse selliseid kaupu, mida majapidamised kõige enam soovivad. Tagatud pole siiski ressursside õiglane jaotus, kuna küsimus, kellele toota, määratakse ära sellega,
sellel tegevusalal juba töötavate inimeste valikuid, vaid põhjustab ka uute töötajate tulekut sellele alale. Tööjõu nõudlus kajastab seost palga ja tööjõu hulga vahel, mida ettevõtted soovivad ja suudavad tööjõu sellise hinna juures vaadeldaval perioodil palgata. Nõudluskõver näitab seost tööjõu hinna ja nõutava koguse vahel, kuid ei võimalda vastata küsimusele, kui palju ja missuguse palgaga nõuavad ettevõtted tööjõudu oma kasumi maksimeerimiseks. Täieliku konkurentsi korral on ettevõte nii hüviste kui ka teguriturul hinnavõtja ehk ettevõte ei saa mõjutada ei hüviste ega ka tootmistegurite hinda (nt palka). Tööjõu piirkulu (MCL) on konstantne, sest ettevõttele on määratud palgatase. Kahaneva piirtootlikkuse seaduse kohaselt tööjõu piirprodukt väheneb, kui palgatud tööjõu kogus kasvab (MPL). Tööjõu piirprodukti tulu MRPL=(TR1-TR2)/(L1-L2)=MPL*MR Tööjõu piirprodukti väärtus VMPL=MPL*p
EEK AVC H A MR G B J C F 0 K D E q 1. Kasumi maksimeerimiseks (kahjumi minimeerimiseks) toodab TKF firma: a) OK ühikut hinnaga OC; b) OD ühikut hinnaga DJ; c) OE ühikut hinnaga OA; d) OE ühikut hinnaga OB; e) OE ühikut hinnaga OC. 2. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala: a) OAHE; b) OBGE; c) OCFE; d) ABGE. 3. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma püsikulusid pindala: a) OAHE; b) OBGE; c) OCFE; d) BCFG. BCFG. 4. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma muutuvkulusid pindala: a) OAHE; b) OCFE;
maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel maksimeerida kasumit. Oluline palju toota ja milliseid tootmistegureid millises vahekorras kasutada. Tegurikomplekt ehk sisendikomplekt-konkreetne kombinatsioon saadaolevatest tootmisteguritest. Tööjõud L ja kapital K.). Samakulujoon-tõus neg, näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulud ei muutuks. Ühe
võimekus on väiksem, siis on vaja erinevaid vahendeid ja seadmeid, mis aitaksid neil võimalikult hästi eluoluga iseseisvalt toime tulla. Alustades spetsiaalsete vooditega ja lõpetades erinevate toetusvahenditega pesemisruumides, on tehnoloogilised abivahendid väga olulised lihtsustamaks inimeste elu ja parendamaks nende elutingimusi. Sama kehtib ka töötajate kohta, kes saavad kasutada vajalikke vahendeid oma töö lihtsustamiseks ja tegevuse efektiivsuse maksimeerimiseks. Tänu arenenud meditsiinitehnikale on tänapäeval võimalik vanuritel väga hästi iseseisvalt toime tulla, kuid muidugi see ei asenda hooldekodu. Ka hooldekodus maksimaalselt rakendatav tehnoloogia tagab elanike toimetulekuvõime, mis on kindlasti väga oluline ning samas parandab ka hooldajate töökeskkonda. Ravimite puhul mõjutab hooldekodu just nende efektiivsus. Kuna enamus eakatest võtavad ravimeid erinevate füüsiliste haiguste raviks, siis tõhusamate ravimite
Ajaline suunatus Minevikule Tulevikule, jätkuvale täiustamisele ja arengule Kasutamine controllingus Võimaldab kontrollida tulemusi Võimaldab juhtida protsessi kogu juhtude tegevuse organisatsioonis tegevuste maksimeerimiseks koordineerimiseks Keskendumine kuludele või Põhineb muutuvate ja püsivate Põhineb võimsuste kasutamisel või efektiivsusele kulude käitumise erinevusel mittekasutamisel 9. Täiskuluarvestuse ja osakaaluarvestuse olemus ja erinevused Täiskuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele.
vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvelt. oluline arvesse võtta kõiki majandustegevuse kulusid Kulud: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele. Tulud: kontsentreeritud omastamine 6. Milles seisneb ühisomandi tragöödia? ÜHISOMANDITRAGÖÖDIA (tragedy of commons, Hardin 1985), kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi Sotsiaalse dilemma erijuht: üksikisiku otsustus enda heaolu maksimeerimiseks toob kaasa selle ühiskonna teiste liikmete olukorra alternatiividest enama halvenemise. Prisoner’s dilemma erijuht: • Kaks eraldatud süüalust: Kui mõlemad üles tunnistavad – mõlemad 3 aastat Kui kumbki ei tunnista (koostöö) - - üks aasta Kui üks tunnistab üles, siis saab vabaks ja teine 5 aastat .. 7. Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel? otsene kasutusväärtus; kaudne kasutusväärtus; tulevikuväärtus; olemasoluväärtus 8
*Tehingu netokasu W = V T > 0?Näide kellaga-A sõlmib lepingu B-ga seinakella müügiks. *Paraku kohtab A C-d, kes pakub talle kella eest rohkem kui B. *A müüb kella kohe C-le ära - leping B-ga jääb täitmata. *Kas rakendada keelu- või kahjutasuõigust, resp täitmis- või kahjuhüvitamisnõuet (A.Hussar)? *Võrdlevanalüüs eeldusel vC > vB > vA kell on C-le rohkem väärt kui B-le (A-st rääkimata), heaolu maksimeerimiseks peab kell seega jõudma B-ni. Kahjutasu printsiip peab tagama et lepingut võib rikkuda vaid siis kui Vc >Vb: Kuluhüvitus*B-le hüvitatakse lepingu täitmise eeldusel tehtud kulud*Ei taga Pareto-optimaalsust tuluhüvitus-B-le hüvitatakse saamata jäänud tulu K = v B pB *A rikub lepingut, kui pC > pB + K > vB *Seega vaid juhul kui C on valmis maksma rohkem kui B maksimaalselt m.o.t.t A rikub lepingut, kui C maksab talle nii palju, et saaks kaetud nii B käest saamata jäänud tulu
nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. FIRMATEOORIA 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk. Firmateooria uurimisobjektiks on ettevõte ja selle käitumine turul, mudel kajastab ettevõtja valikuid optimaalse lahenduse leidmisel piirangute korral. Firmateooria peaeesmärk on välja selgitada, kuidas kujuneb välja hüvise pakkumine ühe konkreetse ettevõtte poolt. Kui majapidamiste eesmärgiks oli kujundada välja optimaalne tarbimisplaan kasulikkuse maksimeerimiseks, siis ettevõte vajab optimaalset tootmisplaani. 2) Firmateooria eeldused. 1) toodetakse ühte hüvist 2) toodetav kogus = realiseeritav kogus 16 (pole varusid) 3) ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht)
· Diferentseeritud toodang, firmad toodavad sarnast toodangud, millel on siiski üksteisest erinevaid iseärasusi. Tooted on sarnased, aga mitte üksteist asendavad. · Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse tulla, sest märkimisväärsed barjäärid puuduvad. Firma suudab osaliselt hinda mõjutada, seega tal on negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuid firma nõudlus moodustab vaid osa turunõudlusest. Piirtulu on väiksem kui hind MC
maksimeerimiseks taas MR=MC on ka MR
moodustest. Seda ebakindlamat ettevõtmist ajendab mitte ainult eelnevate kaastööde sisu, vaid ka selle sümpoosiumi loominguline vaim, kus nad esmakordselt esitati (Bronfenbrenner 1996, lk 619). Riskantsetele ettevõtmistele on muidugi iseloomulik, et sedamööda, kuidas nad arenevad, tekitavad nad ootusärevuse tundeid, mis lõpuks vallanduvad seikluse tulemuses. Lugejat tuleb siiski ette hoiatada, et kuigi ma teen kõik, mis on minu võimuses, selle maksimeerimiseks, pole lootust ootusärevuse leevendamiseks lähimas tulevikus. Pakutud uurimiskavad, kuigi teostatavad, jäävad realiseerimata vähemalt selle köite kaante vahel pole lahendust. Praeguseks hetkeks on minu mitte eriti kaval kavatsus kindlasti juba liiga selge. Ma arvestan Kurt Lewini avastusega täitmata ülesannete motiveerivast jõust, et sundida teisi vaidluste lõpetamisele kunagi tulevikus. Eriti puudutab see nooremaid kolleege, kelle juurdepääs sellele paratamatusele
asendamise piirmäärad. Kui need aga võrdsed on, esinebki Pareto-efektiivsus. 22.Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? Tootekogumi efektiivsus tähendab, et tootjad toodavad selliseid hüviseid, mis kindlustavad tarbijatele maksimaalse kasulikkuse. See tähendab ka seda, et tootmisvõimaluste raja tõus tootjatele on võrdne samakasulikkusjoone tõusuga tarbijatele: tootjad toodavad kasumi maksimeerimiseks tingimusel, kus MRT=p1/p2 ja tarbijad tarbivad koguse, mille puhul MRS=p1/p2. Nagu näha, siis need võrduvad ja nii ühendabki tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse. ----------------------- 3 23.Milles seisneb avaliku sektori (kitsamalt valitsussektori) erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest? Avaliku sektori erinevus eraettevõttest ja kodumajapidamistest
(minimaalsusprintsiip); antud vahenditega saavutatakse võimalikult hea tulemus (maksimaalsusprintsiip), 12 See on formaalne printsiip, ei ava eesnärke ega motiive. 17 Majandusteaduse ülesanded- lk 12, jaotatakse suuresplaanis ettevõttemajandus- ja rahvamajandusteaduseks Ettevõttemajandusteaduse ülesanne- 13, uurib- kasumi saamist ettevõttes ja pakun meetodeid selle maksimeerimiseks,30 Rahvamajandus teaduse uurimisobjekt- 13 Ettevõtte tootmistegurite kombinatsioon- st suhe tootmistegurite rakendamise ning saadava tulemuse vahel, 20 Naaber- e. abiteadused- 22 Inseneriteadus- 23 Inimese tööjõule mõjuvad tegurid- 23 Ettevõttemajandusteaduse liigitamine- 24 Teoreetiline ja rakendusteadus- 25 Empiirilis-realistlik ettevõttemajandusteooria- 26 Eksaktse teooria- otsused alati õiged, kuid mitte alati reaalsed- 26, 27 Rakenduslik ettevõttemaj
a)müükpersonal ei võta kohe uut kaupa omaks b) kaubanduse esindajad ei lähe meelsasti riskile ,mis on seotud uue kaubaga c) ka tarbija on tihti küllaltki pessimistlik. 2. Kasvufaas. Kaup saab tuntuks ja leiab järjest uusi ostjaid. Eelistus antakse sageli reklaamile, mitte müügi stimuleerimisele.. 3. Küpsusefaas. Kaup on hästi tuntud ning tal on "truu" ostjaskond, tuleb müüki stimuleerida neist lähtudes. Reklaami efektiivsus sellel etapil langeb. Kasumi maksimeerimiseks on laialt tarvis kasutada stimuleerimist.. 4.Langusfaas.Stabiilsena tuntud müügikäive hakkab langema. Igasugune stimuleerimine peatatakse, et kunstlikult elutsüklit mitte pikendada. Vahel isegi kiirendatakse lõppu, et kaup uuega välja vahetada. 46. Turundusuuringud:def. Ja turundusuuringute tüübid. Turundusuuringu etapid:probleemi teadvustamine, eesmärkide määratlemine: kirjeldavad, otsingulised, eksperimentaalsed eesmärgid; info kogumine(esmane ja
hoiundamisel ja täiendamisel. Põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel nii et neid ei oleks üle ega puudu. Selleks tuleb lahendada 2 vastanduvat kuid samas omavahel seotud ülesannet : Omada piisavalt varusid et tagada nii välis- kui sisendklientide tellimuste täitmine neid rahuldaval viisil ehk klienditeeninduse kõrge tase Minimeerida säilituskulud ettevõtte kasumlikkuse maksimeerimiseks Säilituskulude vähendamiseks võib lihtsalt varusid mitte omada ja saata klientide tellimused tarnijatele edasi. Sellest võivad tekkida viivitused, ebarahuldavad tarneajad, rahulolematud kliendid jne. Teisalt aga kui hoida suuri varusi klientide nõudluse ootel siis sellega kaasnevad jälle ettevõtte kasumlikkusele suured kulud. Seega tuleb leida kompromiss, et saavutada üheaegselt mõlemad mainitud eesmärgid. Tõhus
Edendamisgrupid viivad edasi üritust, mis ei too neile (nende liikmetele) mingit viivitama-tut või käegakatsutavat tulu. Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit tõepoo-lest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt kolme tehnikat. Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks. Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes
annaabi.ee 
