Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis näitajad Mida hekki?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused

koer, kollane

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused (9)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Micro_macro ökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis näitajad Mida hekki?

Mikromakro eksami kordamine

Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel.

Inimeste vajadused on piiramatud , samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada.

Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.

Ceteris paribuse eeldus – eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a. uuritav muutuja on konstantsed. Vajalik majandusanalüüsiks ja sealt edasi eeldades, et kõik majandusagendid tegustevad ratsionaalselt, maksimeerida tulu.

Tootmisressursid : maa( loodusressursid - maa, mineraalid , metsad, veekogud), kapital (ehitised, seadmed , materjalid), töö(inimeste kehalised ja vaimsed võimed, ettevõtlikkus)

Turg on mehhanisim, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. Ceteris paribus .

Nõudluskõver kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade korral soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudlusseadust saab väljendada ka nii, et tarbijad ostavad rohkem, kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb. Teisisõnu, hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas.

Nõudluse ja pakkumise mõjurid: 1)tarbijate sissetulek, teise antud hüvisega seotud hinnad, tarbijate maitse või eelistused , ostjate ootused, tarbijate arv turul 2)hüvise tootmistehnoloogia, valmistamisel kasutatud ressursside hinnad, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused.

Nõudluse muutus toob kaasa nii tasa nii tasakaaluhinna kui –koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja –koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega.

Mis näitajad. Mida hekki?

Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll – sest tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil tootmismahu suurendamine või vähendamine olemasolevatelt ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.)

Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge.

Lühiperioodi kulud:
MC- piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu.
ATC- keskmine kogukulu on kogukulu ja koguprodukti jagatis (TC/TP)
AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP)
AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP)
TC – kogukulu

Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane.

Majanduskasum -arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru.
arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe
normaalkasum - tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks ; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus)

Täielik konkurents on turusituatsioon , kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada.

Firmade suur arv

Homogeenne kaup

Sisenemis - ja väljumisbarjääride puudumine

Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
TKT on ainult teoreetiline, sest inimesed otsivad võimalusi, et olla teistest paremad ja muuta hindu (monopolid, patendid jne jne)

Täielikult konkureeriv firma saab lühiperioodil majanduskasumit, sest siis on tal mingi eelis (kas või kiirem olemine) ning hiljem tuleb samasse harru firmasid juurde.

Punktis, kus MC=AVC on sulgemispunkt. Kui hind langeb madalamale kui on minimaalne AVC, on firmal kasulikum tootmine lõpetada.

TKT pikal perioodil- Niipea kui hind hakkab langema , majanduskasum väheneb. Hind võrdub keskmise kogukuluga ning firmad teenivad nullmajanduskasumit. Firmad saavad üksnes normaalkasumit, sest konkurents surub nii hinna kui kulutused minimaalseks.

Monopol -mastaabiökonoomia(üksainus firma, olles turul suudab üksi toota väiksemate kuludega kui seda suudaks teha kaks turul olevat firmat – loomulik monopol), sisenemisbarjäärid (patendid, suurus), kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle
monopolilistlik konkurents- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul, diferentseeritud toodang(toodang ei asenda, kuid on sarnane), uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse siseneda, sest märkimisväärsed barjäärid puuduvad
oligopol-väike arv firmasid sõltuvad teineteisest vastastikku, iga muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped)

Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??!

Hinnaväline konkurents – firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis - ja arendustööl.

Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel.

Oligopoli mudelid:
kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta
hinnaliider - oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon.

Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv.

Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor . Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu.

SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil (SKP=E=C+I+G+(X-M)) või sissetulekute meetodil ( palgad +rent+ intressid +kasum+ amortisatsioon +kaudsed maksud )

Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti.

MPC- tarbimise piirkalduvus, näitab, kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada tarbimist MPC =∆C/∆Yd
MPS- säästmise piirkalduvus, näitab kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = ∆S/∆Yd
APC- keskmine tarbimiskalduvus näitab tarbimiskulutuste osatähtsust kasutatavast tulust ja on C/Yd
APS keskmine sööstmiskalduvus näitab säästude osatähtsust kasutatavast tulust ja on S/Yd

Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad tulusiirded nagu investeeringud ja avaliku sektori kulud.

Väikesed muutused avaliku sektori kuludes võivad tekitada suuri muutusi kogutulus, sest

Kulumultiplikaator sõltub tarbimise/säästmise piirkalduvusestja kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem, sest maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu (Yd) proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps)

Riigi makromajanduslikud eesmärgid on on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Mõlemad on võimalik saavutada fiskaalpoliitika abil. Veel on eesmärkideks muidugi ettevõtlikkuse tõus jne, kuid vaid eelnevad on fiskaalpoliitika seisukohalt olulised.

Languslõhet sulgemaks suurendab riik kogukulutusi ja inflatsioonilõhe sulgemiseks vähendab kogukulutusi.

Automaatsed stabilisaatorid pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist majanduslanguse ajal) Näiteks maksud, mis majanduse tõusufaasis kogutakse rohkem ja seega kärbivad need tarbimiskasvu ja seega ka majanduskasvu. Langusfaasis on aga maksukoormus suhteliselt väiksem ja tulusiirded majapidamistele tõusevad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu langus pidurdub.

Defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi, sest riiigivõlg kasvab ja usaldusväärsus langeb.

Töötusega seotud probleemid: tarbimise vähenemine, inimeste madal elatustase, tootmise vähenemine.
inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu

Inflatsiooni saab mõõta:
THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator . SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid.

Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga.
töötuse taset näitab: töötuse määr, mis on töötute ja tööjõu arvu suhe %
hõivetaset näitab: hõivemäär, mis on hõivatute ja tööealiste inimeste arvu suhe %

MJAU!

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 553 allalaadimist

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused #1

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused #2

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused #3

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused #4

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused #5

Mikro-makroökonoomika eksami kordamisküsimuste vastused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

553 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kollane koer Õppematerjali autor

J. Matina ja M. Randveeri antud kordamisküsimustele otsitud vastused.

mikro makro ökonoomika vastused skp mikroökonoomika makroökonoomika

Sarnased õppematerjalid

doc

Mikro-makroökonoomika kordamisküsimuste vastused eksamiks

jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada? SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M)

Micro_macro ökonoomika

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:

Kategoriseerimata

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik maj

Micro_macro ökonoomika

docx

Nimetu

Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid

Kategoriseerimata

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik s

Matemaatika

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muut

Micro_macro ökonoomika

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse

Astronoomia

Rohkem sarnaseid