Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IT ülalhoid - Praktikum 9 (0)

1 Hindamata
Punktid




Praktikum 9 TIIM A 1. Mis objektidele saab õigusi defineerida? Õigusi on võimalik defineerida ettevõtte infosüsteemi osadele ja ressurssidele. Õigusi
saab   anda   kõigele,   mis   on   hallatavad,   eesmärgiga   piirata   juurdepääsu   kriitilise
tähtsusega objektidele. Näiteks: Meie firmas pole kliendiandmed (äriidee autentsus)
kõigile   kättesaadavad   ehk   juurdepääsu   saavad   ainult   arenduse-   ja   projektijuht
(andmete   ja   protsessi   omaniku   roll)   ning   projekti   üleandmisel   (lõpptulemus)
kliendiandmed kustutakse. 2. Millised (äri)rollid teie näidisettevõttes kindlasti on?  Äri poolel on mitu rolli, nendest on põhilised: ● Tooteomanik (ingl: product owner) on tellija esindaja, kes tunneb vajadust tarkvara  järele ning otsustab, et toode tuleb luua.  ● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab  tarkvaravajadused vastavas äriprotsessis. ● Ärianalüütik aitab panna kirja, mida tahetakse saavutada (esmane tõlge inimkeelest  IT-keelde). ● Tarkvaraarhitekt planeerib tarkvara ülesehituse: millistest osadest tarkvara koosneb,  kuidase need omavahel ja välismaailmaga suhtlevad. ● Süsteemianalüütik (ingl system analyst) aitab “tõlkida” ärisoovid arendajatele  sobivateks juhisteks. ● Programmeerija on keegi, kes kirjutab programmi. Kõige lihtsamalt võib see olla  keegi, kes instruktsioonide järgi programmi kirjutab, ise programmi ehitusele vähe 
mõeldes.  ● Arendaja on üldmõiste töötaja kohta, kes tarkvara loob. Arendustööks on vaja  arusaamist programmeerimiskeelest ja nõuetest, kuid keerukamate ülesannete jaoks 
võib olla tarvis laialdasemaid teadmisi. Oskuste, kogemuste ning vastutuse põhjal 
eristatakse vahel nooremarendajat ja vanemarendajat. ● Tarkvarainsener tunneb programmeerimisega seotud infotehnoloogilisi võimalusi  (raamistikke, malle, arhitektuure, protsesse, tehnikaid jne.) ning oskab neid 
otstarbekohaselt rakendada.  ● Testija kontrollib, et tarkvara teeks seda, mida ta peab tegema, ehk et ärisoovid  oleksid täidetud ning tarkvaras ei oleks vigu.  ● Süsteemiadministraator vastutab arvutisüsteemide eest; hangib, paigaldab ja uuendab  tarkvara ja riistvarakomponendid, ehk kannab hoolt, et kõik süsteemid oleksid 
töökorras. ● Andmebaasi administraator haldab andmebaasi, vastutab andmete säilitamise,  rakenduse töötamise eest. ● Kasutajatugi aitab kasutajatel tarkvara kasutada, tavaelus on kasutajatugi alati kõne  kaugusel  ● Projektijuht juhib projekti töökorraldust, hoolitseb lõpptulemuse saavutamise eest,  jälgib eelarve täitmist.  ● Arenduse juht koordineerib koostööd projektide vahel, saab projekti katkestada.


3. Projektijuht annab ülesande arendustiimile üle ning viib kurssi kliendi vajadustega -   ta omab kliendiandmeid, millest tohib rääkida kindlalt määratud inimeste grupiga. 
Samuti on projektijuhil ligipääs arendusosakonna andmetele.  Projektijuhi roll on olla ühenduses arendustiimiga, tal on tavaõigused(ligipääs 
sisevõrkudele) ja eriõigused(kliendiandmed, vajadused ja nende jagamise õigus) NT: Kliendi idee võtab vastu projektijuht, kes omab õiguse otsustada, kellele ta annab
ülesanded ja andmed projekti kohta. Eesmärk on jagada õiguseid võimalikult väheste 
inimestega, et püsiks parem struktuur. 4. 1. Juhtidel ei tohi olla hirmu, et kogu aeg on kuskil mõni auk sees. (rollide koha pealt) 2. Rollis olev isik peab jälgima, et rolliprofiilides koostöö sujub ning kõik 
tööülesanded saaksid tehtud.
3. Juhid/juhtkond peaksid üle vaatama/mõtestama, et milliseid uusi rolle ja 
töökohustusi üldse juurde vaja on, et ei tekitataks juurde ebavajalikke rolle. 
4. Kasutajaõigused hoiavad paremini struktuuri, ülesanded on paremini jagatud ja ei 
hakata tegelema ebavajalike asjadega. 
5. Teha regulaarseid auditi ja kasutajaõiguste inventuure.
6. Korrektne kasutajaõiguste haldamine.  5. Kasutajaõiguste olemasolu on vajalik, et teha erinevaid toiminguid. Nt: kui kasutajal  on olemas kasutajaõigus saab ta andmebaasi sisse logida. (Lisett Lanno) Kasutajaõigused kaitsevad ettevõtet nii ettevõttesiseste kui ka -väliste küberohtude 
eest. (Kristjan Pelt) Kasutajaõiguste abil saab firma määrata, kui suure või millise ligipääsu nad oma 
klientidele annavad. (Thekla Talts) Neid on vaja, et ei oleks antud kellelegi liigseid privileege. Näiteks on töötajal vaja 
ajutist püsivat juurdepääsu teatud andmetele, aga hiljem ei võeta temalt kasutaja 
õigusi ära. Tekib tarbetu kasutajate juurdepääsuõigus.  (Anti Kuusk) Kasutajaõiguste juurdepääsu väärkasutus ja töötajate poolt tekitatud tahtmatud vead 
võivad tekitada turvaohte. Kui töötajal on juurdepääs tähtsamatele andmetele, millele 
tal tegelikult rollist sõltuvalt voli ei peaks olema, võib ta tekitada olulist kahju, nt. 
kustutades ära mõne olulise faili. (Tiina Tali) Teadmine, kellele(just firmasiseselt) millised õigused antud on, säästab aega ja 
energiat, sest see teeb töövoogude määratlemise lihtsamaks. (Sarah-Lisee Laipaik) Auditi haldamine aitab tagada nõukogu poolt heaks kiidetud auditi direktiivide 


korrektse rakendamise. Auditi juhtimisprotsess saab olla edukas ainult siis, kui see 
suudab töövoogu sujuvamaks muuta ja auditirühma koordineerimist õigesti joondada. 
(Markus Maila) Haldamise audit uurib, kas ettevõtte kehtestatud poliitikat täidetakse nõuetekohaselt 
või mitte. (Anli Gea Põldemaa) Kasutajaõigused toovad välja võimalused kasumi maksimeerimiseks ja kõigi 
ressursside optimaalseks kasutamiseks. (Huberta Karma) Kasutajaõigused vähendavad haldustöid ja lihtsustavad süsteemi. Õiguste jagamine 
rollide alusel võimaldab töömahtu kokku hoida. (Ralf-Stiven Viru)
IT ülalhoid - Praktikum 9 #1 IT ülalhoid - Praktikum 9 #2 IT ülalhoid - Praktikum 9 #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 281139 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt
92
pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt • projektijuht Ülalhoiu põhifunktsioon: TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt:

Infosüsteemide ülalhoid
Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria
52
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna ­ infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v?

Sissejuhatus infosüsteemidesse
Sissejuhatus infosüsteemidesse
42
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke

Infoharidus
Tarkvaratehnika kordamisküsimused
210
pdf

Tarkvaratehnika kordamisküsimused

TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

Tarkvaratehnika
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun