Passiivmajad (0)

Mis on maailmas uut?
PASSIIVMAJAD
Referaat kirjanduses

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1. Ajalugu 4
2. Kriteeriumid 5
3. Passiivmaja põhimõtte ja ehitus 6
4. Maksumus ja toetused 9
Lisad 10
Kasutatud materjalid 11

Sissejuhatus

Passiivmaja on hoone, mille planeerimiseks on kasutatud passiivmajadele omast meetodit ja saavutatud kokku lepitud passiivmajastandard, mis tagab nii madala energiatarbe kui ka mugavuse . Passiivmaja puhul väheneb kütteenergiavajadus tavahoonetega võrreldes ligikaudu 90% ning primaarenergia vajadus umbes 75%. Energiatõhusus vähendab oluliselt hoone eluea jooksul õhku paisatava CO2 emissiooni hulka, mida saab lisaks kütmisvajaduse vähendamisele kärpida ka kütmiseks kasutatava energia tüübi arvelt, sest passiivmaja vähese energiavajaduse katmiseks on lihtne kasutada taastuvaid energiaallikaid.

1. Ajalugu

Passiivmajastandard pärineb 1988. aasta mais toimunud vestlusest Rootsi Lundi ülikooli professori Bo Adamsoni ja Saksamaal töötanud Wolfgang Feisti vahel. Nende eesmärgiks oli mõelda välja hoone kontseptsioon , mis oleks samal ajal energiatõhus, mugav ja majanduslikult mõistlik. Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele uurimisprojektile, mida rahastas Saksamaa Hesseni liidumaa .
Esimene passiivmaja oli nelja korteriga ridaelamu Darmstadtis Saksamaal. Selle tellisid eraisikud professorite Butti, Ridderi ja Westermeyeri arhitektuurifirmalt 1990. aastal ja juba järgmisel aastal kolisid elanikud sisse. Hoone on andnud tänaseks üle 20-aastase aegrea praktilise kasutuse andmetest. See on olnud aluseks PHPP tarkvara pidevale edasiarendamisele ja valideerimisele.

2. Kriteeriumid

Passiivmaja on hoone, mis vastab kõigile järgnevatele kriteeriumitele (kasulik põrandapind, inglise keeles TFA - treated floor area, mille kohta energiavajadus esitatakse, on passiivmaja meetodi puhul defineeritud mõiste.
Hoone kütteenergiavajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri TFA kohta aastas või hoone küttekoormus on maksimaalselt 10 W ruutmeetri TFA kohta. Hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri TFA kohta aastas kui mugavuse tagamiseks kasutatakse aktiivset jahutust VÕI hoone jahutuskoormus on maksimaalselt 10 W ruutmeetri TFA kohta. Hoone kütte, sooja vee ja kogu majapidamise elektrienergia tarbimine kokku on primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri TFA kohta aastas
Kriteeriumite 1 – 3 paikapidavust peab olema kontrollitud arvutuslikult tarkvarapaketiga PHPP ja õhupidavust peab olema mõõdetud meetodil Blower- door test, kusjuures mõõdetav väärtus on n50 näitaja, standardi EVS-EN 13829 alusel. Passiivmaja kriteeriumid on natuke erinevad eluhoone ja muu otstarbega hoone jaoks.
Kui kõik passiivmaja kriteeriumid on täidetud, võib hoones eeldada väga head sisekliimat. Tänu soojustagastusega ventilatsioonile, heale isolatsioonile ning õhupidavusele on hoones.
võrdselt soojad pinnad: sarnane sisekliima kogu aeg kogu majas, sarnane temperatuur kogu aeg, puhas meeldivalt soe ja värske õhk, pole tõmbusi.

3. Passiivmaja põhimõtte ja ehitus

Paljud uuringud tõdevad, et kõrge energiatõhususe, hea sisekliima ja majanduslikus ei ole üksteist välistavad. Passiivmajas peaks see olema saavutatud. Varasemaga võrreldes energiavajaduse oluline vähendamine nõuab ka teistmoodi lähenemist hoone planeerimisele ja ehitusele. Passiivmaja eeldab põhjalikku täiendõpet, seega koolitatakse spetsiaalseid passiivmaja asjatundjaid. Passiivmajade puhul on väga oluline projekteerimisel detailid korrektselt lahendada, korrektselt kirjeldada hoonekomponente ja hoolikat teostada ehitustöid platsil.
Erilist tähelepanu pööratakse järgnevale:
Kompaktsus: passiivmajad püütakse ehitada geomeetrialt võimalikult kompaktsed , et vähendada hoone välispinda ruumi või põrandapinna kohta.
Superisolatsioon: passiivmajadele iseloomulik paks soojustuskiht vähendab oluliselt läbi seinte, katuse ja põranda liikuvat soojusvoogu ja seega ka piirete U-väärtust.
Avade paiknemine ja suurus: passiivmajadel hoitakse põhifassaad ekvaatori suunas (põhjapoolkeral lõunasse), lõunaakendest peab talvel päike sisse paistma, kuid suvel ei ole see soovituslik, seega väga oluline on akende varjutamine. Ida- ja lääneaknad võivad kergesti põhjustada kõrgeid temperatuure toas, seega neid on väga oluline enne simuleerida.
Kõrgkvaliteediga aknad ja nende paigaldus: aknad on kui augud hoone isolatsioonis, seega tuleb neile väga suurt tähelepanu pöörata. Piisava taseme saavutamiseks tuleb kasutada väga hea kvaliteediga aknaid ning need tuleb ka korrektselt isolatsiooni ülekattega paigaldada.
Soojustagastusega ventilatsioon : hoonest välja juhtiva õhu soojust kasutatakse ära tuppa juhitava õhu soojendamiseks, nii ei lähe energia kaduma.
Külmasillavaba konstruktsioon : külmasillad peavad olema nii väiksed, et hoone sisepinnad oleksid temperatuuri poolest homogeensed.
Hoonekarbi õhupidavus : passiivmaja peab olema õhupidav, see saavutatakse ühtse pideva õhupidava kihiga ning materjalide liitekohtade teipimise teel.
Passiivmajade planeerimisel peetakse silmas hoone paiknemist, ümbruskonda ja kliimat, kuhu see ehitatakse. Hoone põhifassaad akendega suunatakse passiivse päikeseenergia kasutuse maksimeerimiseks ekvaatori poole: lõunapoolkeral põhja, põhjapoolkeral lõunasse. Siiski kõige olulisem, eriti parasvöötme piirkonnas, on hoone koguenergia vajaduse minimeerimine . Jahutusvajaduse vähendamiseks on paljudes piirkondades vaja piirata suvel ruumi sisenevat päikeseenergiat. Selleks paigaldatakse erinevaid päikesevarje, istutatakse heitlehist kõrghaljastust, ronitaimi jne.
Passiivmaja ehitamisel pole materjalid olulised, kuid tihti kasutatakse vähemalt mõne siseseina jaoks massiivset konstruktsiooni, et termilist massi tõsta ja seega temperatuuri kõikumist vähendada: suviseid tipptemperatuure vähendada, talvel väga külmaga temperatuuri kõrgemal hoida ning kevadist ja sügisest ülekuumenemist vältida.
Passiivmaja põhi skeem (lisa 1)

4. Maksumus ja toetused

Passiivmajas on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata, seega saab nii säästetud raha kasutada parema hoonekarbi ehitamisele ja soojustagastusega ventilatsiooniseadme ostmisele. Tänapäeval on tänu passiivmajakomponentide turu konkurentsi tekkele Saksamaal võimalik hooneid hoolikalt planeerides võimalik passiivmaju ehitada juba tavamajaga võrreldes sama hinnaga. Seda on näidatud kortermaja jaoks Fribourgi kantonis Vaubanis. Üldiselt on aga passiivmaja ehitamine kuni 14% tavamajast kallim.
Passiivmaja kütteenergia vajadus on väga väike ning seega on hoone kasutusajal jooksev kulu samuti.
Poliitiliste otsuste tõttu paljudes riikides toetatakse passiivmajade ehitust rahaliselt toetuste maksmise või madala intressiga laenudega. Mõnes riigis toetatakse ka passiivmaja komponentidega renoveerimistöid.

Lisad

Lisa 1: passiivmaja põhi skeem
Joonis 1.
Joonis 2.

Kasutatud materjalid

Kasutatud internetti allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Passive_house_scheme_1.svg
http://www.energiaaudit.ee/teenused/passiivmaja-modelleerimine/passiivmaja/
http://www.passiivmajaliit.ee/et/passiivmaja--moisted