Ujumise referaat (0)

Sisukord
Mis on ujumine
Ujumisstiilid
Ajalugu
Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps
Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses
Ujumisõpetuse põhiharjutused
Tundides õpitavad stiilid ja harjutused
Algõpetuse tulemused
Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele
Kokkuvõtteks
Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala . Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.
Ujumisstiilid
Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis:

• Liblikujumine e. delfiin : ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt.
  
• Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
  
• Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök.
  
• Vabaujumine e. krool : vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli , kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
  
• Kompleksujumine : 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega.
  

"Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik - ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.
Ajalugu
Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837 . aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877 . aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustas Richard Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes välja konnast ning seda hakati eraldi stiilina tunnustama 1952. aastal. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit , Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistab eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis.
Natalie Anne Coughlin (sündinud 23. augustil, 1982) on Ameerika ujuja, kes on tuntud kui 11 Olümpia medali võitja. 2008 aasta suve Olümpiamängudel, sai Coughlin esimeseks Ameerika naissportlaseks kaasaegsete Olõmpiamängude ajaloos, kes on võitnud 6 medalit ühelt Olümpialt. Ühtlasi ka esimene naine, kes on võitnud 2 kulmedalit kahel järjestikusel olümpial 100 m liblikujumises. Coughlini on ühe korra omandanud Aasta ujuja tiitli ja kolm korda Ameerika aasta ujuja tiitli.
Michael Fred Phelps (sündis 30. juunil 1985 Baltimore'is Marylandi osariigis) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16, millest 14 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord . Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008). Eelmine rekord 7 kullaga kuulus samuti USA ujujale Mark Spitzile. Lisaks on tal kokku 22 maailmameistritiitlit, mis on samuti ainult temale seni jõukohane olnud. Kokku on ta MM-ilt võitnud 26 medalit 50 m basseinist ning ühe MM-kulla lühiraja ujumiselt. Phelps on teinud kokku 37 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman.
Ujumise algõpetus
Arvestada tuleb laste ja noorte vanuselisi iseärasusi:

• 3-5aastased lapsed tahavad eelkõige mängida ja supelda. Neid ei väsitata pikkade seletustega. Tundideski piisab 3-5 harjutusest ja 20-minutilisest tunnist
  
• 6-8aastased lapsed on kannatlikumd, kuigi nende tähelepanu on ka hajevil. Harjutusvara ja tegevused peks läbima 30-minuti vältel
  
• 9-10aastased noored on enamasti püüdlikud ja kannatlikumad ning seetõttu nende edusammud kiiremad. Selles vanuses õpitakse sageli ujuma lihtsalt matkimise teel. Õppetund võib olla kuni 45-minutiline. Õpilastel loetakse ujumisoskuseks 25m läbimist.
  

Ujumisõpetuse põhiharjutused:

• veega harjumine
  
• vette hingamine
  
• lõdvestumine
  
• libisemine
  
• hõljumine
  
• pea vees ujumine
  
• silmade avamine vees
  
• "koera"ujumine
  
• hüplemised
  
• krooli või seliliujumine eelnevatele harjutustele suunatult
  

Tundides õpitakse järgmisi ujumisstiile ja harjutusi:

• krooli, selili- ja rinnuli ujumisstiil
  
• vee all ujumine
  
• hüpped stardipukilt pea- ja jalad ees
  
• kord kuus toimuvad kontrollujumised aja peale
  

Tulemused:
Täiesti ilma ujumisoskusteta inimesed oskavad pärast 30 ujumisõpetuse tundi kõiki eelnimetatud ujumisstiile ujuda .
Edasiselt ujumisõpetuses treenijad suudavad järjest läbi ujuda 200m , mida loetakse Eesti Ujumisliidu poolt elementaarseks ujumisoskuseks.
Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele
Kuulus Austraalia treener Bill Sweetenham on öelnud: ,,Enne treeningu alustamist tuleb selgeks teha põhitõed. Kui põhitõed on omandatud, peab treenima lihtsamaid asju, seejärel tuleb õppida treenima, siis võistlema ja lõpuks võitma.” Bill Sweetenham on pakkunud treeneritele välja võistlusujujate viis kuldset reeglit sportlaste potentsiaali maksimeerimiseks:
1. Iga käetõmme ( liigutus ) muutub aeglaselt kiiremaks. Õppeprotsess peab seetõttu olema suunatud aeglaselt kiirele. Kui ujuja ei suuda liigutusi teha efektiivselt madalal kiirusel, siis ta ei suuda seda teha ka kõrgel kiirusel.
2. Sportlane peab õppima vett tunnetama, pigem peab ta kulutama aega veetunnetuse õppimiseks kui kiiresti ujumisele. Õppides seda, kuidas tunnetada vett valel moel võrreldes õige viisiga , aitab ujujal õppida õiget veetunnet. Treener võib paluda ujujal ujuda ühe otsa tõmmetega käed väljaspool kehaliini, seejärel ühe otsa käetõmbed keha all ning lõpuks sooritada üks ots käetõmmetega keha alt väga keha lähedalt.
Sportlane õpib tõmbe tunnet erinevatel viisidel . Nad avastavad õige tunde, sooritades esmalt valel viisil.
Teise näitena sellest õppimise meetodist võib kasutada voolujoonelisust. Treener laseb ujujal seinast ära tõugata nagu meritäht, tõugates seinast ära käed õlgade laiuselt, ning seejärel tõugata seinast ära käed üksteise peal voolujoonelises asendis.
Paljud lapsed teevad algul asju valel moel kui osana loomulikust õppeprotsessist. Seejärel, tehes seda hiljem õigesti, mõistavad nad kasutegurit (eelist). Enamus siiski enne ebaõnnestuvad, seejärel õnnestuvad (saavutavad edu). Võitjad ei nõustu kaotusega ning nad liiguvad edasi edu otsima . Kaotajad nõustuvad läbikukkumisega (ebaõnnestumisega, võimetusega) ja leiavad vabandused (ettekäänded, õigustused).
3. Sõrmed tõmbavad esimesena, pole vahet, mis ujumisviisi sportlane ujub. Ujuja säilitab tõmbe ajal stabiilse randme asendi.
4. Ujuja minimeerib takistuse, hoides pead all ja tuharad üleval. Pole vahet, mida ujuja teeb ujudes − kui pea tõuseb üles (on liiga kõrgel), siis vajuvad tuharad alla. Et maksimeerida vees jõudu minimaalse takistusega, peab sportlane hoidma selja lameda .
5. Puusad peavad liblikujumisel ja rinnuliujumisel enne kätega väljatõmbe (haarde) sooritamise alustamist olema kõrgel. Kui puusad pole tõstetud, siis sportlane tõmbab end pigem veelainesse (ülespoole) kui edasi. Seliliujumisel ja vabaujumisel peaksid puusad roteeruma (pöörlema) enne kui käsi alustab tõmbetegevust.
Kokkuvõtteks
1. Õpetamisel peab keskenduma kõigepealt tehnikale ja põhitõdedele.
2. Tehnika õpetamisel keskenduda tõukejõu suurendamisele ja takistuse vähendamisele.
3. esmaslt saavutada maksimaalne tõmbepikkus ja seejärel optimaalne tõmbepikkus.
4. Kasutada käelabadega aerutamise harjutusi, et parandada ujuja labakäte veetunnetust.
5. varuda õpetamiseks piisavalt aega.
6. ujujale tuleb öelda, mida ta õigesti tegid.
7. Rääkida lühidalt ja lihtsalt.
8. Mitte kunagi noomida õppijat.
9. Jälgida oma ujujate sooritusi.
10. Kiita ujujate edusamme või suunata nende jõupingutused kõige vajalikumale.
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine
http://en.wikipedia.org/wiki/Natalie_Coughlin
„Treenerite tasemekoolitus , UJUMINE“
http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps
http://www.tps.edu.ee/materjalid/ujumine/?Ujumine_liikumisharrastusena:Ujumise_alg%F5petus
http://www.swimming.ee/