Kirjandus - mõisted (0)

Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.
Draama- näitekirjanduse žanr , argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu.
Komöödia - näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid : mustk., tragik., jant.
Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”.
Barokk- 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.Barokk kujunes 17. sajandi alguseks üheks mõjukamaks kunstivooluks. See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Kui renessanssi maal oli sümmeetriline, siis baroki maalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult ja palju loomulikumalt. Peategelane võis isegi olla seljaga vaataja poole. Itaalia, Hispaania , Lääne-Saksamaa
Romantism - Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. Tegelasi vastandatakse. Mehed – julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised – naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. Ka loodus on eriline. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused.
Klassitsism - Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus . Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks.
Valgustus - Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna „valgustus“.
Valgustajad olid haritlased ja filosoofid , kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus . Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu, Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa.
Ajalooline romaan- romaani liik, kus sündmused toimuvad ajaloos ja on seotud ajalooliste isikute, sündmuste ja paikadega. Vihjeid kirjutamise kaasajale. Nt J. Kross “Kolme katku vahel” “Keisri hull”, A.Dumas “Kolm musketäri ”, M.Waltari “Sinuhe”.
Kujunemisromaan - arengu- või isikuromaan; kestseks teemaks peategelase muutumine/kujunemine; algul raskustes ja probleemne tegelane jõuab pärast paljusid keerulisi olukordi oma olemuses selgusele ja saab paremaks inimeseks.
Maagilis- realistlik romaan- 20.sajandi teisel poolel pm Ladina-Ameerikast alanud romaaniliik; tavalised, argised sündmused nihkes, seletamatud, maagilised ja unenäolised. Nt. G.G.Marquezi “Sada aastat üksildust”
Psüholoogiline romaan- keskendumine tegelase hingeelule, mõttemaailma kujutamisele.
Modernism- 19.saj lõpust kuni 20.saj maailmas valitsenud kunsti-ja kirjandusvool; vastand realismile; teistmoodi uudised, üldsust ja inimesi sokeerivad väljendusvahendid ja teosed. Selle alla kuuluvad: dadaism, ekspressionism, sümbolism , sürrealism jne. Uudsuse ja teistsugususe sünonüüm.
Sümbolism- 19.saj lõpus levinud levinud kirjandus ja kunstivool ; kujutab sümbolite abil tunnetamatut maailma
Ood- lüürikažanr; ülistus- ehk kiiduluuletus; tõstetakse kangelasena esile mõni isik, ese või nähtus.
Poeem - lüürikažanr, lüroeepiline tekst, pikem jutustava sisuga luuletus e luulevormis räägitud lugu.
Vabavärss- luulestiilivõte, luuletuses ei teki riimiskeemi, sõnade riimumine pole eesmärk.
Miniatuur - eepikažanr, lühike,lüüriline lugu, kus luuakse meeleolupilt koos filosoofilise mõttearendusega. olulised inimene, ilu, loodus, armastus, emotsioonid jne. ___________Voltaire “Candide” paroodia , Rousseau “Emile” romaan, La Fontaine “Katkuhaiged loomad” valm, La Rochefoucauld “Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid" aforismi kogu , Moliere “tartuffe” komöödia, Defoe “Robinson Grusoe elu ja kummalised seiklused” romaan, Swift “Gulliveri reisid” romaan.