sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014) Mycobacteruum paratuberculosis resideerub peremeeslooma niudesoole makrofaagides, mis seonduvad koondlümfifoliikulitega. Bakter liigub sinna M-rakkude kaudu, tootes bakteri membraan valke ja/või seob fibronektiini, mis võimaldab rakul läbi rakuvaheaine liikuda. Keha vastus paratuberkuloosile on makrofaagide, lümfotsüütide, T-rakkude ja B-rakkude arvu suurendamine põletikukoldes. Lümfotsüüdid hakkavad tootma tsütokiini, mis suurendab makrofaagide kaitsevõimet. Makrofaagid ühinevad, moodustades suuremaid rakke. (Coussents; 2004) Püsivalt nakatunud makrofaagides jääb paratuberkuloosi bakter ellu inhibeerides fagosoomi-lüsosoomi fusiooni ja mitogeeniga aktiveeritud proteiinkinaasi. Aktiveerunud makrofaagid toodavad interleukiini. Interleukiin suurendab T-rakkude hulka ja
Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid
Eeterlike õlide kontsentreeritud alkoholilahused (äädikaessents) Tekitavad põletiku juba esimesel kontaktil. Patogenees Ärritajad kahjustavad otseselt epidermise ja pärisnaha rakke, vallandades põletikku algatavate tsütokiinide produktsiooni Atsetoon ja naatriumdodetsüülsulfaat soodustavad TNF- vabanemist keratinotsüütidest, mis stimuleerib IL-1 jt põletikumediaatorite sünteesi. Põletikumediaatorid moduleerivad moduleerivad T-lümfotsüütide, makrofaagide, endoteelirakkude liikuvust ja funktsioone epidemioloogia Võib tekkida igal inimesel Naistel ja meestel naha tundlikkus ärritajate suhtes samasugune Naistel sagedamini suurema kokkupuute tõttu Valged (I ja II fototüüp), väga noored ja vanad Lapseeas või praegu atoopilise dermatiidi põdejad Sageli tegemist tööõnnetustega Põletiku intensiivsus Sõltub anatoomilisest piirkonnast, kuhu ärriti toimib
Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid
olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt. Seega apoptootiline rakk lüüsub s.t. tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellularsesse ruumi. Nekroosi puhul aga kaotab raku membraan oma terviklikkuse, rakk laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi. 2. Kirjelda protsesse, mis eristavad apoptoosi nekroosist. Apoptoos on kiirem kui nekroos, apoptoosi puhul rakk lüüsub, st tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi, vastupidiselt nekroosile. Apoptoos on
lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja
ning siirdub sealt koos voolava lümfiga uuesti verre, mis kannab neid muude organite kõrval ka tagasi luuüdisse. Seda nähtust nim lümfotsüütide retsirkulatsiooniks. Monotsüüdid on leukotsüütidest kõige suuremad. Monotsüütidele on iseloomulik sõrmjate tsütoplasmaatiliste jätkete, samuti fagotsütaarsete ja pinotsütaarsete vakuoolide moodustumine. Monotsüüdid kuuluvad organismi makrofaagide süsteemi (MPS). Monotsüüdid ringlevad veres ja kujutavad endast diferentseerumisvõimeliste rakkude reservi. Lümfisõlmed. Iga lümfisõlm koosneb koorest (sisaldab B rakke, spetsiaalseid antigeeni-esitlevaid rakke (antigen-presenting cells, APC)) ja sisemisest säsist (T-, B- ja plasmarakud). Väljaspoolt on ta kaetud sidekoelise kihnuga, millest siirduvad sõlme sisse põrgad, vaheseinad ja põimuvad seal üksteisega võrgustikuks
Raviks kasutatakse oksütetratsükliin, penitsilliin, amoksitsilliin ja makroliidid. Vaktsineerima peaks 3 nädalat enne transportimist. Vaktsiinid (surmatud patogeen) annab lühiajalise ja serotüübispetsiifilise vaktsiini. 5. APP virulentsusfaktorid, APP kultiveerimistingimused Adhesiinid – pilid ja välismembraani proteiin (OMP). Moodustab sageli biofilmi. Hemolüsiin ja Fur valk RTX toksiinid – tsütolüsiinid – kahjustavad makrofaagide ja granulotsüütide fagotsüteerimisvõimet. Stimuleerivad põletikumediaatorite ja tsütokiinide vabastamist. Apx I toksiin on tugeva hemolüütilise ja tsütotoksilise toimega. Actinobacillus pleuropneumonia – vajab CO2 kasvuks, fakultatiivne anaeroob (eelistab mikroaerofiilset keskkonda või anaeroobset), vajab kasvuks NAD-i. LPS – algatavad koagulatsiooni, fibrinolüüsi, lokaliseeritud isheemia ja nekroos. 6. B. bronchiseptica virulentsusfaktorid
Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett Limaskest on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrge prismaatilise epiteeliga Limaskest moodustab keerukaid kurde
Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. 14. Lümfotsüütide ja makrofaagide ehitus ja ülesanded. Vastus: Õgirakud ehk makrofaagid ründavad valikuta kõiki sissetungijaid, et võimalikult kiiresti neist lahti saada. Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke, s.o antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. 15. Omandatud ja kaasasündinud immuunsus. Vastus: Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanematelt järglastele.
sama antigeeniga kohtudes tekitada immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine. T-rakkude pinnal on samuti antigeeni siduvad retseptorid (TCR), mis sarnanevad antikeha molekulidele, kuid T-rakud ei hakka neid antigeeniretseptoreid eritama. T-raku antigeeni siduv retseptor tunneb antigeeni ära ainult siis, kui see on juba töödeldud lühikesteks peptiidideks näiteks makrofaagide poolt. Tsütotoksilised T- rakud tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. T-abistajarakud tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet. T-raku retseptor (TCR) ei tunne ära vaba AGi, peab olema ühenduses erilise valguga, koesobivusantigeeniga (MHC1)
priviligeeritud piirkondi peaaju, seljaaju ja loodet? Bakter on võimeline rakusiseselt liikuma ja tänu sellele suudab kõrvalrakke nakatada ilma väliskeskkonda sattumata. See aitab vältida kokkupuudet antikehade ja teiste immuunoaktiivsete molekulidega. Rakus liigub tänu valk Act A-le. See on aktiini polümeriseeriv ja seega liikumist soodustav valk. 9. Kuidas toimub Listeriaga nakatumine ja bakteri paljunemine organismis? Nakatumine: Bakter seostub makrofaagide D-galaktoosi retseptorile, mis kutsub esile fagotsütoosi. Bakter suudab takistada fagosoomi liitumist lüsosoomiga kasutades toksiini listeriolüsiin. Seega bakter pääseb fagosoomist raku tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi vabastatakse. Paljunemine: Paljuneb nii sooles kui epiteelirakkudes. 10. Millised mikroorganismide rühmad osalevad kakao viljade fermentatsioonis? Pärmid, piimhappebakterid, äädikhappebakterid, perekond Bacillus 11
Vase kelateerimine 3) Neuromediaator NAD Trüptofaan, niatsiin Neurotransmitter Lämmastikoksiid (NO) Arginiini baasil NOS abil Silelihaste lõõgastusfaktor KNS neurotransmitter Makrofaagide tumoritsiidne/bakteritsiidn e faktor Trombotsüütide adhesiooni ja agregatsiooni pärssija
=efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja nad fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Positiivne selektsioon toimub tüünuse koores, negatiivne säsis. 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga. Retseptoriteks on lümfotsüüdi pinnale toodud antikehad. 2) Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile; Aktiveeritakse ainult neid lümfotsüüte, mis suudavad ära tunda parasjagu ründavat patogeeni. Aktiveerimata rakke nimetatakse
hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö: Rakud: Neutrofiilid vigastuste korral nahas asuvad kohe haigustekitajaid ründama Makrofaagid õgirakud (kopsudes, maksas, sooltes, nahas) B-lümfotsüüdid toodavad antikehi Abistaja-T-rakud aitavad toota antikehi ning suurendavad makrofaagide võimet rünnata Tapja-T-rakud hävitavad viirusega nakatunud rakke Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitajad tervelt alla. B-lümfotsüüdid katavad bakteriaalsed toksiinid antikehadega. 28. Allergia tekib, kui immuunsüsteem reageerib liiga tugevalt pealtnäha ohututele ainetele. 29. Palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. 30. Energiallikad füüsilise pingutuse korral:
Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega.
defektidest, mille tõttu üks või mitmed lüsosomaalsed hüdrolaasid puuduvad. Selle tulemusel kuhjuvad lagundamata jäänud ained lüsosoomi ning see avaldub patoloogiliste tagajärgedena. Tavaliselt on põhjuseks punktmutatsioon mingi ensüümi struktuurgeenis. Kõige raskem ladestushaiguse juht on nn. I rakuline haigus (inglise keeles on see Inclusion-cell disease), mille tagajärjel fibroblastide ja makrofaagide lüsosoomidest puuduvad praktiliselt kõik hüdrolüütilised ensüümid. See on üsna harvaesinev haigus, mille tagajärjeks on lüsosoomide poolt lagundamata jäänud ainete kuhjumine rakkudesse inklusioonidena. Patsiendi rakud sünteesivad küll normaalselt kôiki lüsosomaalseid ensüüme, on olemas ka mannoos-6-fosfaadi retseptorid raku välismembraanis ja Golgi kompleksi membraanis. Kuid häda on selles, et puudub ensüüm N- atsetüülglükoosamiini fosfotransferaas, mis katalüüsib
peensooles (10 %) ja nahas (5 %). HDL hoiavad ära liigse kolesterooli kogunemise rakkudesse, transpordivad ta maksa või peensoolde. LDL tungivad rakkudesse, viivad kolesterooli rakku. 60-70% kolesteroolist on LDL ja 25-35% HDL fraktsioonis. Erinevatel lipoproteiinide fraktsioonidel on erinev funktsioon ning seos kardiovaskulaarse riskiga. Kui LDLi peamiseks funktsiooniks on kolesterooli transport kudedesse, siis HDLil on selleks tagasitransport maksa. LDLi sidumine makrofaagide poolt arteri seinas on oluline samm ateroskleroosi patogeneesis. Ka normaalse S-Chol kontsentratsiooni puhul ei pruugi HDL- ja LDL- kolesterooli suhe olla normaalne. Parimaks südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski näitajaks loetaksegi suhet kolesterool/HDL kolesterool, mis võib viidata riskile ka normaalse üldkolesterooli taseme juures (või vastupidi, riski vähesusele ka mõõdukalt kõrgenenud kolesterooli taseme juures). üldkolesterool/HDL: madal risk 3.3 - 4
5) Basofiilid - Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid - muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem käivitub, tekivad mälurakud, antigeenile luuakse vastavad antikehad, mis säilivad organismis. Järgmisel korral on antikehad olemas ja haigus ei saa areneda. nt. vaktsiinid rõugete, teetanuse, polio, puukentsefaliidi vastu.
aktivaator! Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe liikuv, vähene kontsentratsioon veres, võib läbida epiteelrakud. Iseloomulik primaarsele immuunvastusele. IgG-80% seerumi Ig-dest. Inimesel 4 IgG alamklassi (IgG1, IgG2, IgG3, IgG4), aa erinevused ahelas. IgG1, IgG3 ja IgG4 läbivad platsenta ja neil on tähtis roll loote arengul. IgG3- efektiivne komplemendi aktivaator. IgG1 ja IgG2 vähem. IgG4 ei aktiveeri komplementi. IgG1 ja IgG3 seonduvad makrofaagide ja neutrofiilide Fc- retseptoritega ja seega vahendavad opsoniseerimist. IgG4 madalam afiinsus Fc retseptori suhtes, IgG2-l see puudub. Iseloomulik sekundaarsele immuunvastusele. Bakteriaalsete toksiinide neutraliseerimine ja bakterite opsoniseerimine. IgD: 0,2%, IgD-d leidub ainult B- lümfotsüütide pinnal, osaleb mälurakkude väljakujunemisel. IgE: 0,001%, IgE on seerumis, seostub Fc retseptori abil eosinofiilidele, nuumrakkudele ja basofiilidele
coli põhjustatud kolibakterioos tuntud kui neonataalperioodil esinev koduloomade, - lindude ja laste nakkushaigus. Lisaks mainitule võib E.coli põhjustada ka ägedat poegimisjärgset mastiidi- metriidi sündroomi emistel, lehmadel ja koertel ning urotrakti põletikke naistel. 15)E. coli endotoksiini toksilisuse iseloomustus Endotoksiin- LPS asub bakteri rakukestas ja vabaneb bakteri suremisel ning lüüsumisel. Põhjustab palavikku, leukopeeniat, pärsib leukotsüütide ja makrofaagide tegevust, aeglustab südametegevust, tekitab hüpoglükeemiat ja lõpptulemusena sokki. 16)Sigade tursetõve etioloogia ja haiguse patogenees Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E.coli serovariandid O 138, O 139, O141 jt. Virulentsuse faktoriks on neil tugev verotoksiin (tsütotoksiin), mida eritavad mainitud tüved intensiivsel
Vormelemendid(rakud) on punalibled, valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid A. Granulotsüüdid a. Basofiilsed b. Neutrofiilsed c. Eosinofiilsed B. Agranulotsüüdid a. Monotsüüdid b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%, eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%. Granulotsüüdid: Neutrofiilid segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on
Mis on apoptoos ja tooge kaks näidet, milleks see on vajalik.programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud, a) tähtis embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad, b) Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt 15. Kuidas on rakutsükkel reguleeritud? Kas ühes organismis on kõigil rakkudel sama rakutsükli pikkus? Põhjenda, miks see on vajalik. 16. Milleks on vajalik mitoos? (4) 1 - Ainuraksete organismide paljunemine; 2 - Rakkude arv kasvab ning tagatakse organismi kasvamine; 3 - Surnud keharakkude asendamiseks vajalik; 4 - Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) 17. Millised on mitoosi teel tekkinud tütarrakud geneetiliselt? Identsed 18. Mis toimub ristsiirdel ehk krossingoveril
Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude
CD35 (CR1 complemendi retseptor) CD40 SEOSTUB CD40 LIGANDIGA T HELPERITEL T- lümfotsüüdid KÜPSEVAD TÜÜMUSES nii lidnudel kui imetajatel, plaju läheb sisse vähe tuleb välja, kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse. HELPER JA TSÜTOLÜÜTILISED – omakorda veel mälu helper, helper 1, 2 jne. SEOSTUB ANTIGEENSE PEPTIIDIGA, MIS ESITLETUD MHC KAUDU, suudavad tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud bakter läheb MHCI ja viiruse poolt nakatatud rakk mis sünteesib viiruse valke MHCII. Mis ise see MHCII ja mis võõras MHCI. CD4 CD8 CD28 RETSEPTOR KOSTIMULAATOR B7-1(CD80) NK rakud. AVASTATI 1976, hilja võrreldes B ja Tdega. MÄRKLAUAKS ON MUUTUNUD MHC ESITLEMISEGA RAKUD (KASVAJA VÕI VIIRUSEGA NAKATUNUD) CD16( ANTIKEHAGA MÄRGISTATUD RAKUD), antikehade poolt opsoniseeritud sellised rakud.
kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla ja moodustub fagosoom . Fagosoom seejärel seostub lüsosoomi graanuliga, mis põhjustab grranuli sisu väljumise fagolüsosoomi. Infektsioosete agentide ja nekrootilise koe viimane samm elimineerimisel on nende hävitamine neutrofiilide ja makrofaagide sees. Mikroobi hävitamine saab teoks peamiselt tänu hapniku vabadele radikaalidele. Hapniku vabad radiaalid on produtseeritud lüsosoomis sees ning nii hoitakse raku enda organelle ROS-i kahjulikke toimete eest. Superoksiidi radikaal konverteeritakse vesinik peroksiidiks. Vesinikperoksiid ei ole iseseisvalt võimeline tapma mikroobe efektiivselt. Neutrofiilid sisaldavad müeloperoksidaasi, mis kloori juuresolekul konverteerib vesinikperoksiidi uueks ühendiks, mis on kordi efektiivsem
genoomi (erandid n. erütrotsüüdid) 2. Rakkude diferentseerumisega kaasneb tihti nende jagunemisvõime vähenemine. 3. Diferentseerumise astmed on üldiselt stabiilsed ja mitte interkonverteeritavad- 28) Apoptoos, nekroos Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis makrofaagide poolt kiiresti fagotsüteeritakse. Seevastu aga nekrootilise suremise puhul, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest, kaotab rakumembraan oma terviklikkuse, ta laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone. 29) Kudede jagunemine - I EPITEELKOED II SIDE- EHK TUGIKOED III LIHASKOED IV NÄRVIKOED
bakteriaalsete produktide toimel. Interferoonid takistavad teiste rakkude nakatumist viirustega ja võivad pärssida bakterite paljunemist. Interferoon on liigispetsiifiline, kuid mitte viirusspetsiifiline. α-interferoone töötavad välja leukotsüüdid, β-interferoone fibroblastid ja γ-interferoone lümfotsüüdid. Neil on erinevat laadi afiinsus (tundlikkus) - α- ja β- interferoonidel on see viiruste, põletike ja kasvajate vastane, γ-interferoon võib mõjutada lümfotsüütide ja makrofaagide aktiivsust ning seeläbi antikehade teket ja fagotsütoosivõimet. 6. Fagotsütoos – see on makrofaagide (veres liikuvad monotsüüdid ja õgirakud kudedes) ning neutrofiilsete ja eosinofiilsete leukotsüütide funktsioon. Need rakud ehk fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub. See väljendub tema ainevahetuse muutumises – suureneb fagotsüüdi hapniku ja glükoosi tarbimine. Aktiveeruvad ka ensüümid
LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus ingl. delayed muscle soreness · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus
kahjustuvad membraani retseptoreid, häirub signaali liikumine ja membraaniga seotud ensüümide aktiivsus, rakumembraani permeaablus, plastilisus jt funktsioonid kahjustuvad. Rakk hävib või kahjustub. · Raku sisemuses: Rakumembraani funktsioonide häirumise tõttu tekib pidurduv toime DNA, RNA ja proteiini sünteesile. · Plasmas: Et immuunreaktsioonides osalevad rakud ning nendevaheline kommunikatsioon on häiritud, pidurdub makrofaagide poolne tsütokiinide, eikosanoidide jt süntees, lümfotsüütide poolne antikehade süntees, komplemendi ja interferooni süntees. 3.4. Terviseprobleemid lüpsilehmadel Äge mürgitus mkotoksiinidest on iseloomulik tungaltera või endofüütsete seente produtseeritud alkaloidide, indooli terpeenide jt neurotoksiinidena toimivate mükotoksiinide tarbimise järgselt. Haigestunud lehmal esineb gangreen või konvulsioonid ja on selge, et sellise lehma piim inimese toidulauale ei jõua
Lümfisõlme koore alumine osa nim parakorteksiks, sisaldab T- lümfotsüüte. 36. Põrn. Splen. Lümfoidorgan, mis filtreerib verd. Põrna ümbritseb kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid.Trabeekulite vahele jääb põrna pulp, mis jaguneb valgepulbaks (pulpa alba, ümbritseb põrnaartereid) ja punapulp (pulpa rubra). Valgepulp koosneb lümfotsüütidest ja makrofaagidest. Punapulp koosneb sinusoididest ja seal toimub erütrotsüütide lagundamine makrofaagide poolt. 37. Endokriinsüsteemi üldiseloomustus. Endokriinnäärmed – gll. endocrinae Eristuvad teistest näärmetest viimajuhade puudumise poolest. Eritavad sisenõret verre, lümfi, peaaju- seljaaju vedelikku, koevedelikku ja need transpordivad selle sihtorganisse. Väike osa näärmetest avaldab toimet tekkekoha lähedale rakkudele. Endokriinnäärmetel on kujunenud organispetsiifiline kapillaaride võrgustik, mis on ühendub otse endokriinrakkudega. Endokriinnäärmed (EN) on väikesed
Anneksiin on valk, mis seondub fosftidüülseriiniga ning muudab apoptoosis oleva raku nähtavaks.DNA- fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt. · Mis juhtub rakkudega, mis on läbinud apoptoosi? Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt · Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid indutseerivad apoptoosi viirusest infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. · Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? · Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi. Kaspaadid lõikavad valku peale aminohapet aspartaati (asp). Kaspaase on terve
Looduslik vorm R-lipoaat Metabolism: · Imendub peensooles import koerakkudesse redutseeritakse DHLA-ks Biofunktsioonid: · Redoksprotsesside ensüümide koostises kõikvõimalikud katabolismid · Soodustab glükoosi sisenemist lihasrakkudesse · Mitmete transkriptsioonifaktorite funktsioneerimise redoksmodulaator · Metaboolne antioksüdantsus regenereerib askorbaadi, ubikinooni, GSH (aitab vältida vit E ja C defitsiiti), metall-ioonide kelateerimine, makrofaagide poolt toodetava lämmastikoksiidi tootmise pärssimine Defitsiit: häiritud kataboolsed protsessid Allikad: · Pärm, liha, piim, taimsed produktid Kasutamine: · Vit C, E, B2, B3, B5 · Diabeet, lihaskrambid, ateroskleroos, isheemia Toksilisus: pmts puudub PABA (p-aminobensoehape) Biofunktsioonid: 1. Vitamiin foolhappe ehitusüksus hädavajalik soole mikrofloora foolhappe sünteesis 2. Erütrotsüütide normaalne areng 3
LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus
Krooniline põletik erinevalt ägedast põletikust: (1) alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud; (2) prevaleerivad proliferatiivsed muutused (angiogenees, sidekoe hulga suurenemine) spetsialiseerunud koe järk- järguline asendumine fibroosse armkoega. Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog. Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine). (põletiku rakulised komponendid: T-lümfotsüüdid (produtseerivad lümfokiine) Põletiku lõpe. Elusorganismidele on omane kaitsekohastuslik võime taastada kudede terviklikkust (reparatsioonivõime); Reparatsioon: 1) regeneratsioon; 2) Organisatsioon. Regeneratsioon: hävinud koe- ja rakuelementide taastekkimine, tänu millele
limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu. Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku komponendid ära kui võõra ja reageerib. Hakatakse tootma rasedust soodustavaid antikehasid seemnevedeliku antigeenidele, nagu Anti-sperm AK, anti-solMHCI ja –MHCII AK, anti-FSH AK. Progesteroon viib makrofaagide tsütokiinsuse alla, suurendab tolerogeenset aktivatsiooni. Mehe seemnevedelik põhjustab immunosupressiivsete tsütokiinide juurdevoolu. Põhjustab tsütokiinide ja põletiku aktivaatorite juurdevoolu, mis tagab naise suguteedes põletikulise vastuse, et meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta põletik algatab tolerantsuse asemel immuunreaktsiooni ning häirunud tolerantsusmehhanismid põhjustavad viljatust. 2
1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid? B-lümfotsüüdid – küpsevad luuüdis (bone), seotud humoraalse immuunsusega. Kui antigeen reageerib antikehaga, siis diferentseerub plasmarakus – hakkab antikehi tootma; tunnevad viirust ära - Ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega MCH II, signaliseerides seejärel B- ja T8 lümfotsüütidele, stimuleerides antikehade, T8 ja makrofaagide sünteesi T-lümfotsüüdid – !!! soodustavad antikehade sünteesi, hävitavad viirusega infitseerunud rakke ja tuumorirakke; *reguleerivad immuunvastuse intensiivsust – intensiivistavad või pärsivad Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid täidavad eeskätt tsütotoksilist funktsiooni: neid nim ka killeriteks ehk tappurrakkudeks (T8-lümfotsüüdid) – nende ülesandeks on ära tunda võõrantigeeni kandvaid rakke
kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad, mille käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks osadeks, mis on ümbritsetud membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt. Nii saab organism töödelda ning taaskasutada aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. 12. Meioosi mõiste.
1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid. Makrofaagide peamiseks ülesandeks on fagotsüteerimine (surnud rakkude eemaldamine koest), adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel paikneb suur ümar, hele tuum. Retikulaarkiudude võrgustik on rakkudega tihedalt seotud.
rakkudevahelisse keskkonda ja vastupidi transporditakse. Endotsütoos on protsess, millega materjalid plasmamembraanist moodustuvas kotikeses rakku neelatakse ja lüsosoomide poolt rakule vastuvõetavaks seeditakse. · Retseptor-vahendatud endotsütoos spetsiifiliste ligandide kättesaamiseks · Fagotsütoos suurte tahkete osakeste, kurnatud rakkude, tervete bakterite või viiruste äraõgimiseks makrofaagide ja neutrofiilide poolt · Pinotsütoos rakkudevahelise vedeliku läbikurnamine jääkainete eemaldamiseks neerudes ja toitainete omastamiseks sooles Eksotsütoos on protsess, mille vahendusel rakus moodustunud põieke sulandub plasmamembraani ning selle sisaldis tõstetakse rakust välja. Transtsütoos veresooneseina endoteelirakkudes filtreeritakse aineid põiekestes ühest rakust teise ja sealt edasi kolmandasse. Raku metaboolne ehk interfaas rakk lihtsalt elab
Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav erütropoetiin. Tema hulk suureneb veres, kui hapniku osarõhk kudedes langeb. Androgeenid, türoksiin ja kasvuhormoon suurendavad erütropoetiini mõju. 2.7.3. Erütrotsüütide eluiga ja lagundamine. Inimesel, koeral 120 päeva, hobusel 150, seal 60, hiirel 20. Vereülekandel saadud erütrotsüütide eluiga on lühem. Vanad erütrotsüüdid purunevad kergest. Hb lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes, punases luuüdis jt kudedes makrofaagide poolt. Hb raud kasutatakse ära uute erütorotsüütide sünteesiks. Heem muudetakse bilirubiiniks, mis transporditakse verega maksa ja sekreteeritakse sapi koosseisus. 2.7.4. Hemolüüs. Hemolüüs on punaliblede purunemine. Põhjused: külmumine ja sulamine, kõrge temperatuur, pindaktiivsed ained, lahustid (alkohol, eeter, kloroform, atsetoon), mehhaanilised vigastused, vale veregrupi vere ülekanne, mürkained, parasiidid, tugevalt hüpotoonne lahus. 2.7.5. Hemoglobiin.
Puukentsefaliidiviirus Üldist. Virulentsus. Ümbrisega, ühe +ahelaga mRNA-ga. Alfa- ja flaviviirusi liigitatakse arboviiruste alla, kuna neid levitab reeglina lülijalgne vektor. Palju erinevaid peremehi roomajatest imetajateni, ka selgrootud. Flaviviiruste virion on 37…50 nm. Enamik flaviviirustest on seroloogiliselt seotud – antikehad ühe vastu võivad neutraliseerida ka teise. Flaviviirused kinnituvad antikeha-kaetult makrofaagide, monotsüütide ja teiste rakkude Fc retseptoritele. Mitteneutraliseerivad antikehad võimendavad infektiivsust 200-1000 korda. Ilma antikehadeta oskavad ka mingitele retseptoritele kinnituda. Kogu flaviviiruse genoom kodeeritakse ühte polüproteiini. Struktuurigeenid on 5’-otsas, mistõttu struktuurvalgud sünteesitakse esimesena, kõige täpsemalt. Ümbrisega omandavad intratsellulaarsetesse vesiiklitesse pungudes. Partikkel vabaneb eksotsütoosil või raku lüüsil.
Sapi funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nende seedimist. Ileumi lõpposas enamus sapisooli resorbeerub ja satub tagasi maksa värativeeni s.o. sapisoolade enterohepaatiline tsirkulatsioon. Tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga sapisoolade sisenemine peensoolde. Bilirubiin on erütrotsüütide hemolüüsi produkt. Hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt põrnas või luuüdis. Ta on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga. Hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja enne sapiga ühinemist muutub seega vees lahustuvaks. Soolebakterid töötleved bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e. ekskreteeritakse rooja koostises. Väike hulk aga resorbeerub ja väljutatakse uriiniga kui urobiliin. Bilirubiini liigne hulk veres põhjustab naha ja konjuktiivide kollaka pigmentatsiooni.
kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine". 10. Vesikulaartransport rakkudes e klassikaline sekretoorne rada. Vesiikulite pungumine lähtekompartmendist ja ühinemine sihtkompartmendi membraaniga. Kattevalkude (klatriin, COP) tähtsus. Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel
viisil: organ hakkab kasvama, organ sureb, organ remodelleeritakse või organ saab uue spetsifikatsiooni ehk uue määratluse/funktsiooni. Kui türoidhormoone lisada, siis see põhjustab enneaegset metamorfoosi ja kui kilpnääre eemaldada või kahjustada, siis metamorfoosi ei toimu, vaid arenevad kasvult suured kullesed. Näited: T3 hormoon indutseerib vastse-spetsiifiliste struktuuride lagunemist apoptoosi ja makrofaagide abil. T3 põhjustab kullese hemoglobiiniga rakkude surma ja proliferatsiooni rakkudes, kus on täiskasvanu hemoglobiin. T3 aktiveerib transkriptsiooni faktorid, mis spetsiifiliselt aktiveerivad uureatsükli geenid ja vaigistab ammoniaagi sünteesiks vajalikud geenid. T3 kontsentratsioon on määratud T4 kontsentratsiooni poolt vereringes. Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Kahepaiksete metamorfoos on seotud morfoloogiliste muutustega, mis muudavad
16. Foto- ja kemotaksis fototaksis (ingl. Phototaxis)- Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale – positiivne või negatiivne fototaksis. kemotaksis (ingl. Chemotaxis)- Organismide (rakkude) juurdetõmme (positiivne kemotaksis) või eemaletõuge (negatiivne kemotaksis) difundeeruva aine toimel. Nähtus, mis tingib somaatiliste rakkude, bakterite jt. liikumise neid ümbritsevas keskkonnas lähtuvalt mõjuaine kontsentratsioonigradiendist (nt. makrofaagide või lümfotsüütide migratsioon organismis, spermide liikumine munajuhas jne.). 17. Rännugeenid 20% inimpopulatsioonist Rännugeen DRD4-7R 18.Mälugeenid 19.Agressiivsusgeenid 20. Homoseksuaalsuse päritavus perekonniti Homoseksuaalsus on päritav retsessiivne tunnus. 12.PPT 1. Suitsetamine ja mõnuained Suitsetamise kõrgeim tase aasias ja Venemaal. Mõnuained: koka, kanep, oopium, heroiin jne. 2. Juustevärvuse pärandumine
venoosse vere segunemine. - kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraaveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem - kõik veenid maksas koonduvad lõpuks 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksaväratist - nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem. Bilirubiin - erütrotsüütide hemolüüsi produkt - hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt ja põrnas või luuüdis - bilirubiin on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga - hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja muutub seega enne sapiga ühinemist vees lahustuvaks - soolebakterid töötlevad bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e ekskreteeritakse rooja koostises sterkobiliinina - väike hulk resorbeerub ja väljutatakse uriiniga kui urobiliin
Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine". 10. Vesikulaartransport rakkudes e klassikaline sekretoorne rada. Vesiikulite pungumine lähtekompartmendist ja ühinemine sihtkompartmendi membraaniga. Kattevalkude (klatriin, COP) tähtsus. Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel.
vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilseteks (40- 75%), eosinofiilseteks (1-6%) ja basofiilseteks (0-1%) . Agranulotsüüdid jaotuvad lümfotsüütideks (T ja B- lümfotsüüdid; 15-45%) ja monotsüütideks (makrofaagide eelkäijad; 2-10%). Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu. Nad fagotsüteerivad baktereid ja toodavad pürogeene, mis on palavikkutekitavad ained. Nende eluiga on 1-2 päeva. Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu. Nad fagotsüteerivad baktereid ja toodavad pürogeene, mis on palavikkutekitavad ained. Nende eluiga on 1-2 päeva.
membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. 40. Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). 41. Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi Kahjustatud müeliiniga piirkondades esineb makrofaagide infiltratsioon, mis viitab põletikulisele geneesile. Lisaks on leitud ka laialdast oligodendotsüütide apoptoosi ning mikrogliia aktivatsiooni. Immuunsussüteemi ebanormaane B- rakuline vastus (oligklonaalsete antikehade tootmine) 2/3 patsientidest. Aga tegelt see on kalane teema ja keegi ei oska päris seletada kus ja mida ja miks. 42. Nimetage ja iseloomustage transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi Mootorneuronite probleemid Na+ kanalid
annaabi.ee 
