Bioloogia. Süda ja vereringe (0)

Süda ja vereringe
1. Südame ehitus: kojad , vatsakesed, klapid , arterid , veenid ; kus on arteriaalne , kus venoosne veri .
Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri
Vatsake - südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu
Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas
Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse
Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse
Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites
2. Suur vereringe: algus, teekond , lõpp, ülesanded.
Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda
*Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia
*Algab südame vasakust vatsakesest
*Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea
*Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta
3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.
Vastus: Väike vereringe: parem vatsake -> kopsuarterid -> kopsukapillaarid (vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga) -> kopsuveenid -> vasak koda
*Ülesanne on rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist
*Algab südame paremast vatsakesest
*Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse
*Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta
4. Arterid, veenid, kapillaarid. Seos ehituse ja ülesannetega.
Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi . Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku.
5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht .
Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. Tugev kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust ning südame löögisagedus kiireneb . Löögimaht sõltub südamelihasest ja südame mahust.
6. Treenimise mõju südamele.
Vastus: Kui inimene treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. Oluline on korrapäraselt ja rahulikult treenida, vaja on just väiksema intensiivsusega pikaajalist koormust.
Liiga sageli, liiga pikalt või liiga intensiivselt treenimine põhjustab aga südame ülekoormust.
7. Südame ja veresoonkonna tervishoid . Kuidas vältida infarkti ja ateroskleroosi?
Vastus: Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine
Suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestub rasvaine , mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda.
Ei tohiks suitsetada, tuleb hästi toituda ning kaalu jälgida ja tuleb olla kehaliselt aktiivne.
8. Vere ülesanded
Vastus: Vere kõige olulisem ülesanne on organismis aineid transportida. Veri aitab organismi temperatuuri ühtlustada. Vere teine tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Veri on organismis siduv kude, sest vere ja verega edasi kanduvate hormoonide mõjutusel talitleb organism kui tervik.
9. Vere koostis
Vastus: Veri koosneb vereplasmast (55%) ja selles hõljuvatest vererakkudest (45%). Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib nt harknäärmes.
10. Vererakud : ehitus, ülesanded, kus tekivad?
Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin . Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis.
Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga , värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud . Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks .
Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks.
11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda?
Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest.
12. Vere hüübimine . Kasulikkus? Kahjulikkus?
Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku.
Kui veresoon on seespoolt vigastatud , võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb . Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab , tavaliselt kärbub.
13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded.
Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, põrn ja harkelund . Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Sellest valmib osa lümfotsüüte. Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine.
Põrn on kõhuõõnes paiknev elund , milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe . Põrn on vererakkude varupaik.
Lümfisõlmed on elundid , mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik , suurenevad haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed.
14. Lümfotsüütide ja makrofaagide ehitus ja ülesanded.
Vastus: Õgirakud ehk makrofaagid ründavad valikuta kõiki sissetungijaid, et võimalikult kiiresti neist lahti saada.
Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke, s.o antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada.
15. Omandatud ja kaasasündinud immuunsus .
Vastus: Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanematelt järglastele.
Kui hiljem sama tõvestaja organismi satub, tunnevad antikehad sisstetungija ära ja hävitavad selle enne, kui see paljuneda ja kahju teha jõuab. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni, selle kestus sõltub konkreetsest haigusetekitajast.
Kaasasündinud immuunsus ei muutu eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see on päranduv.

Mis toimub organismis vaktsineerimisel? Vaktsineerimise tähtsus.
Vastus: Vaktsineerimine on tähtis, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimisel viiakse vaktsiin (surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende toksiinid) inimese kehasse. Vaktsineeritud organism hakkab valmistama antikehi kas haigusetekitaja või selle toodetud toksiini vastu.