on Jõhvi. Sündimuse üldkordaja on alates eelmise sajandi lõpust kõvasti alanenud. Seda järsku langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas ebastabiilse õhkkonnaga, ning majanduslangusega, mis kaasnes plaanimajanduselt vabaturumajandusele üle minekuga. Uue sajandi alguses on märgata sündimuse väikest kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda andis inimestele kindlustunnet perekonna rajamiseks. Suremuse trend näitab samuti suurt hüpet üheksakümnendate alguses, kus suremus kasvas järsult
ometi ei näinud keegi meist seda ette? Kas ajalugu pole siis meid õpetanud? 20. sajandil on Eestit puudutanud tõsisemalt 3 suuremat majanduslangust: I iseseisvusaja algus, 1930. aasta suur majanduskriis ning II iseseisvusaja algus. Kas nende languste uurimine ja õppimine aitaks ehk sellestki välja tulla? Vastus on ei, sest aeg liigub edasi ning muutused on meeletud. Keskkond milles me viibime ja tingimused on erinevad võrreldes 1930. aasta majanduslangusega. Täpset sama joont mööda toimida oleks julge risk, kui mitte rumal. Liiga palju ajaloole toetudes oleks ilmselge viga. See kuidas majanduslangusest välja tulla, ei kuulu siinkohal enam spekuleerimisele. Ilmselgelt pole liiga kiirelt, liiga palju head majanduses kunagi hästi lõppenud. Majanduse areng on aeglane ning spetsiifiline protsess, mida ei anna paari päevaga jälle korda seada. Kuid samas on Mart Laar on öelnud, et oleme varemgi
See muudatus on kindel eesmärk majandust elavdada ning arendada. Selline valik näitab, et Eesti riik püüab saavutada Euroopa Liidu taset majanduse erinevates valdkondades. Samuti ka seda, et Eesti tahab saavutada piisavat iseseisvust, et saada hakkama Venemaast sõltumatult. Paljudest väljakutsetest hoolimata on riigil kindlad valikud püüelda Euroopa keskmise taseme suunas ning esimesed sammud selles suunas on juba astutud. Esmatähtis on võidelda majanduslangusega ning seeläbi Eesti majandust elavdada, tehes selleks vajalikke valikuid.
· alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP Inflatsiooni tekkemehhanism Eestis: Usun, et Eestis on inflatsioon suhteliselt kerge tekkima, kuid arvestades hetke töötuse pideva kasvuga, siis on see praeguseks stabiliseerunud. Võimalused inflatsiooni ohjamiseks Eestis: * Devalveerida Eesti Krooni Õppeülesanne 7 Aire Ilves RK32 Milliste majandusnäitajate muutumise põhjal on võimalik teha järeldus, et ühiskonnas on tegemist majanduslangusega? · Toodangu vähenemine, kuid samas kaubavaru suurenemine. · Ressursside (sh tööjõu) hõive ning reostuse vähenemine. · SKP vähenemine. · Eratarbimise vähenemine. · Ettevõtete investeeringute vähenemise. · Tööpuuduse kasv. · Toorainete hindade langus. · Ettevõtete kasumid ja makstavad dividendid langevad. · Lihtaktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsidel. Õppeülesanne 8 Aire Ilves RK32
ringiga tagasi. Nolens volens tekivad kahtlused, kas ärimaailmas on positiivseid eeskujusid või kõik on tigedad ärihaid. Eestis oli ka telesaade, kus otsiti uut Eesti Nokiat. Kas see on märk, et juba karjääri teinud ärimehed ei suuda uusi ideid mõelda ja on aeg ärigeneratsioon välja vahetada? Kindlasti peab ruumi tegema uutele tegijatele, kuid kes on vanad meistrid, kes noorukeid inspireerib, kui on lausa vaja avalikult häid mõtteid otsida. Majanduslangusega ei julge keegi ka riske võtta ja ollakse tagasihoidlikud. Kõik plaanid mõeldakse eriti hoolikalt läba ja puudub enesekindlus plaane realiseerida. Eesti ärimaailm kahanes kõvasti majanduslanguse jooksul. Minu jaoks on positiivsed eeskujud need väikeettevõtjad, kes suutsid oma ära rasketel aegadel üleval pidada ja samas käivet suurendada. Kindlasti paljude positiivseks eeskujuks on Armin Karu, kes on Eesti rikkaim ja edukaim ärimees
Kellele: ... Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad
Jäätmed Majanduskasvu aastatel toimunud tarbimise hüppeline suurenemine Eestis väljendub omakorda tekkinud jäätmekoguste kasvus. Oluline on siinjuures ka see, et meie igapäevaelus tarbitavad tooted on muutumas üha komplekssemaks, neis kasutatavad erinevate materjalide segud sisaldavad üha enam ka ohtlikke aineid. Jäätmetekke ning majanduskasvu (sh tarbimise) otsest seost iseloomustab ka see, et seoses majanduslangusega on viimaste aastate jäätmekasv pööranud 2008. aastal langusesse. Jäätmed Alates 16. juulist 2009 on suletud kõik keskkonnanõuetele mittevastavad tavajäätmete prügilad. Varasemast 350st keskkonnaohtu ja reostust põhjustavast prügilast on nüüdseks alles viis keskkonnanormidele vastavat. Ajajärk, mil tekkinud prügi oli võimalik vedada kodulähedasse prügilasse peaaegu tasuta, on nüüdseks läbi saanud. Joonis 2
rahastamised. Näiteks põllumeestele pakutavad toetused, mis on küll ühed väiksemad Euroopa Liidus, on Eesti põllumajanduse arendamisele palju abiks. Samuti on panustatud haridusse, ning kultuuri. Tänu eurorahadele on moodsa sisu saanud mitmed koolid ning ehitatud mitmeid kultuuri edasi kandvaid ehitist, esile võib tuua Teaduskeskus AHHAA uut hoonet, mis on suuresti ehitatud Euroopa Liidu rahadega. Kõigele vaatamata on euroopa Liidu maine siiski langenud, eelkõige majanduslangusega kaasnenud probleemide tõttu. Euroopa Liit püüab küll teha kõik, et näiteks Kreekat kriisist päästa, kuid kohati tekib küsimus, kas Ülejäänud Euroopa peabki selle tõttu kannatama ning kreeklaste elamise oma taskust kinni maksma. Praeguseks on Kreekale määratud Euroopa Liidu poolt juba teine abipakett, mida maksame oma taskust kinni ka meie- eestlased. Ühinemine Euroopa Liiduga on Eestile toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi.
läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse. "Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!", hüüdis mulle mu 6aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustanud umbes neljandikul ameeriklastel pideva depressiooni ja õnnelik inimene on läänemaailmas muutunud harulduseks. Seetõttu võib järeldada, et mingil määral sõltub tänapäeva maailmas õnn rahast, kuid loomulikult mitte ainult. Oluline on ka see, et oleks olemas inimesed, kes on raskel ajal toeks ja aitaksid.
Tööturg ja palk Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud. Tarbimine
majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute
Suurt rolli mängib ka kindlasti haridus, mida noored on omandanud. Haridus viib meid ka viimase tähtsa tööpuuduse näitaja poole, milleks on sugu. Püsivalt on meeste tööpuuduse arv suurem naiste tööpuuduse arvust. Tihtipeale valivad noored mehed lihtsama tee oma edasiseks rahateenimiseks. Näiteks noormehed, kes omandasid põhihariduse ning selle järel läksid kutsekooli ehitust õppima, said alguses hea kutsehariduse. Ning kindlasti ka suure palgaline töö Soomes tundus hea, kuid majanduslangusega vähenes ka ehitusbuum ning välismaal töötavad inimesed said selle tõttu kindlasti suure põntsu, kui mitte oma töökoha kaotamise näol, siis kindlasti oma palganumbri vähenedes. Arvan, et vastupidiselt paljudele noormeestele võtavad neiud aega, et omandada tugevat haridus. Tänu sellele saavad nad tulevikus endale parema ning kindlama töökoha. Usun, et naised on ka vähenõulikumad võttes vastu igasuguse töö. Rohkelt
suutnud. Inimesed ei oska hinnata olemasolevaid asju. Õnneks on meil alalhoiuinstinkt. Tänu sellele oleme suutnud pidada vastu aegade algusest. Loodetavasti jääb instinkt alles! Vaadates tänapäeva lõikes hakkan kahtlema. Järjest enam inimesi viskavad käega ja alistuvad. Kus on nende lootus ja usk? Kas siis meie hinges pole kübetki Sandiagot? Tean sedagi et ma ei räägi kõigi eest. Omamoodi võib ju tuua kalalkäigu võrdelisse olukorda majanduslangusega. Kui kala ei näkka võime mõelda, et palka ei saanud. Nüüd tekkis juba järgmine küsimus, kui paljud peavad vastu kaheksakümmend neli rahata ehk palgata? Vastus hirmutab mind nii palju, et ei julge mõeldagi. Kui palju jääb Eesti riiki Santiagosid, kas jääb piisavalt või ainult mõni üks? Kas laseme ennast võita? Me peame leidma Santiago endas vanamees, kes suutis väga paljudele asjadele vastu panna.
lähevad, kuivõrd see, et kuidagi tuleks nad siia tagasi meelitada. Paljud noored lahkuvad Eestist kogemuse saamise eesmärgil, olgu selleks siis reisimine või haridus. On ka neid, keda meelitab kõrgem palk ja paremad elutingimused - üle piiri vaadates jääb tihtilugu mulje, et vastu vaatavad sealt pudrumäed ja piimajõed ning varandus ootab avasüli. Mitmed noored (ja mitte ainult noored, vaid ka inimesed kellel juba pere olemas) lahkuvad, et puhata majanduslangusega kaasnenud stressist, eestlaste mornist olemisest ja meie jahedast kliimast. Tihti lahkutakse, sest siin ei ole kerge leida tööd, millega end ära elatada. Nii mõnedki tuttavad on rääkinud, et on võõrsil leidnud töö, mille eest Eestis saaks vaid sandikopikaid ning elatavad end noore inimese kontekstis üsna mõnusalt ära. Kui need inimesed saaksid veel erialase töö, ei tulekski nad tõenäoliselt enam tagasi.
33 1 773.37 1 881.63 2 019.80 2 179.93 sotsiaalmaksed Tabel 1 Tabelist 1 on näha, et 2007. aastal oli SKP tase kõrge ning majandus arenes. Sellel aastal oli Eestis majandusbuum. 2008. aastal majanduse areng peatus ning sellele järgnes 2009. aastal majanduslangus. Majanduslanguse käigus langes Eesti SKP enam kui 2 miljardi euro võrra. Majanduslangusega toimus suurim langus palkade ning tegevuse ülejäägi ja segatulu komponentide juures. 2010. aastaks oli majanduslangus läbi saanud ning SKP tõusis 570, 93 miljoni euro võrra. Suurim SKP tõus oli 2011. aastal, kui SKP tõusis 1694,67 miljoni euro võrra. Aastatel 2012 ja 2013 majanduse areng jätkus ning mõlemil aastal SKP tõusis enam kui 1 miljardi euro võrra. 2009. aastal, kui oli majanduslangus, langesid palgad 6 223,32 miljoni euro
KASUTATUD KIRJANDUS http://www.alkoinfo.ee Arvamuslugu Alkohol ja noored , Terviseleht 23/2001 K. Anvelt , Enim tekitab muret alkoholi tarbimine noorte seas, http://www.epl.ee/news/eesti/enim-tekitab-muret-alkoholi-tarbimine-noorte-seas.d? id=59777159 E.-M. Kukemelk, Alkoholi tarbimine Eestis langes kolmandat aastat järjest, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/alkoholi-tarbimine-eestis-langes-kolmandat- aastat-jarjest.d?id=45651677 http://www.nip.ee/page/137/16/111 B. Mikovits, Koos majanduslangusega kukkus ka eestlaste alkoholitarbimine, http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/koos-majanduslangusega-kukkus-ka- eestlaste-alkoholitarbimine.d?id=31138219 http://www.terviseinfo.ee/ Eesti rahva tervis 1991-2000 , Tartu 2002
................................................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Riigi õige majanduspoliitika on edu pant riigi arenemisele üldiselt, oluliseks komponendiks on investeeringute poliitika. Riigil on selle juures mitu rolli: laenuandja, garant, seadusandja, reeguleerija ning palju muud. Praegusel hetkel, sesoses majanduslangusega invstteeringute poliitikat võib pidadad eriti oluliseks faktoriks, riigi majanduse tõstmiseks. Kõik eelpool öeldud kinnitab riigi õige investeerimispoliitika aktuaalsust. Tuginedes internet allikatele ja paberkirjandusele, vaatleb autor investeeringute poliitika reguleerimist, seadusandlust ja täitumist Eesti riigis. Töö eesmärk: seletada olemus ja investeeringutepoliitika osa. Töö esimeses osas selistatakse investeeringite politika mõistet ja tähendust
· Loodi peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. · Organisatsiooni eesmärgiks oli majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. · Tegelikkuses allutas Moskva tänus organistatsioonile Ida-Euroopa sots.riikide majanduse ning sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sots.riikides ning Idabloki lagunemisega. III Külma sõja osapooled: A) Idablokk - NSV Liit ja talle alluvad satelliitriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja mõned Aafrikas. (kaart lk 110; 119) · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva
tervishoiu teenuseid ja ravikindlustust. Paljud vanemad tunnevad muret, kas ja kuidas saaks lapsele tagada kõrgharidust. Inimeste sundpuhkustele saatmine tähendaks enamik peredele suurt katastroofi. Pankrottide hulk on kasvanud dramaatiliselt. Ameeriklased on ebakindlad, kas neil on piisavalt raha, et pensionipõlves inimväärselt ära elada ning kas ikka leidub keegi, kes nende eest hoolitseks. Paljud taolised mured süvenevad just siis, kui on tegu majanduslangusega, kuna 2008. aasta majanduskriis on veel siiani värskelt meeles. Paljudel inimestel on need mured igapäevased, mitte ainult majanduse languse faasis, vaid nad muretsevad nende probleemide pärast kogu aeg. Kui igapäevaselt on vaja mõelda, kus kohast oleks võimalik rohkem kokku hoida, leiabki suur osa raskutes olevatest elanikest, et üks võimalustest oleks just maksude näol „säästa“. Konservatiivid on mõistnud seda probleemi ja kasutanud seda ära enda huvides. Nende
Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirimaal ja teine Inglismaal. Valisin Aru Grupi oma praktikakohaks, kuna see on suurettevõte ja väga huvitav oli teada saada, kuidas suurfirma juht saab hakkama igapäevaste probleemide lahendamisega, muutustega ettevõttes ja väljaspool seda.
Kuna ta on ennast sidunud ülemaailmsete organisatsioonidega, lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta täiel määral üritab rakendada. Samas endale aru andmata, et see käib tal kohati üle jõu. Tänasel päeval peab kurbusega tõdema, et rahvas teenib riiki, kuigi peaks vastupidi olema. Antud hetkel ei ole eesti majandus, kultuur ja geograafiline asukoht nii hea kui meil siin arvatakse. Eesti rahvas lüüakse pikali juba väikese majanduslangusega. See on tingitud päris mitmetest asjaoludest, kuid kõige olulisemaks põhjuseks pean siiski meie praeguse valitsuse minnalaskmismeeleolu- pärast meid tulgu või veeuputus. Peaasi, et neil hea elada on. Ei mõelda oma rahvale. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Esimeseks probleemiks on väike sündivus
Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma tõetera. ,,Rehepapis" (2000) käsitletaval ajal oli eestlane mõisniku ori ning tema elu seisnes pidevas enda eksistentsi eest võitlemises, mistõttu eelnevalt mainitud omadused olid vägagi ajakohased. Praegused põlvkonnad mäletavad veel liigagi hästi ,,raudse eesriide" aegu ning üritavad toime tulla vabariigis, mis praegusel hetkel pistab rind ülemaailmse majanduslangusega. Ühiskonnad, milles oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad. Eestlaste alalehoidlikke ja ennastkaistvaid iseloomuomadusi on tähele pannud ka siinmail mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest
tulevikus. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitasid VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, andsid tootmisalaseid soovitusi ning aitasid edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega, sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954
sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. NATO asutamine 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). Kriisid ja sõjad külma sõja ajal
NSV Liit loomulikult USA abi vastu ei võtnud, vaid lõi koos oma mõjualuste maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Selle eesmärgiks oli oma liikmesriikide majanduse parandamine ning vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning saavutas sellega ka parema kontrolli nende riikide üle. Organisatsioon varises aga 1980.aastate teisel poolel kokku seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 1948.aastal pandi Tšehhoslovakkias, mis oli küll Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Selle vastu reageerisid lääneriigid luues Brüsseli pakti. See omakorda oli eelkäijaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO loomisele. NATO loodi 1949.aasta aprillis vastukaaluks NSVL sõjalisele võimsusele. NATO asutajateks olid Belgia,
Muud vastused: planeerimata ostude osakaal ei ole majanduslanguse ajal muutunud Võib öelda, et üldiselt jagunevad vastused kaheks. Pooled mõtlevad alati või vähemalt üritavad enne ostu sooritamist põhjalikumalt läbi mõelda, mida osta ja mida mitte. Samas teine pool ei jägi oma oste piisavalt, et osata vastata antud küsimusele. Vaid 1 inimene vastas, et tema planeerimata ostude osakaal ei ole majanduslangusega kuidagi muutunud. Kui inimesel on piisav majanduslik kindlustunne ei planeeri ta oma oste nii põhjalikult kui ehk võiks ning tarbija võib seetõttu lubada endale seda, mis ostukohas kõige paremini silma hakkab. Väga palju ostuotsuseid langetatakse just kaupluses kohapeal. Enamik vastanutest on oma elu jooksul ostnud toodet või teenust ning selle siis kasutamata seisma jätnud. Vaid 1 inimene vastas, et ei ole kunagi ostnud ühtegi toodet/teenust, mis oleks
kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C.) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning 16. ja 17. sajandite suurim ettevõte. (E-õpe, 2012) 19. sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone
reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri
Millised takistavad tegurid? Leia/nimeta 2 olulisemat mõlemal juhul. Soodustavad: a. Põllumajandus on intensiivne, palju masintööd, mis on euroopa standartile vastavalt efektiivne, tootes 60% vajaminevast toidust vaid kahe protsendilise tööhõivega kogu riigist. b. Väga suurtes kogustes loodusliku gaasi, sütt ja õli, millega sai temast üks tähtis energia importijaid aastal 2005. Takistavad: a. Praeguse majanduslangusega väike tööhõive. b. Erasektor ning finants sektor on käinud alla, suured maksude vähendamised. 2.Leia järgmiselt aadressilt riigi loodus- ja maavarad . Vali riik ja sealt natural resources . https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html Nimeta need ja energiavaradele tõmba joon alla. Süsi, petroolium, looduslik gaas, rauamaak, tsink, kuld, tina, silika liiv, plii, lubjakivi, sool,
kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud 2) Passiivseks majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (lapsed, vanurid, kodused ja heitunud) Majanduspoliitika rakendamine (eesmärgid: püsiv majanduskasv, · Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega. - Riigil tuleks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid toodangut müüa, palgata uusi töötajaid ja tuua majandus kriisist välja (õ lk 154-155) · Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi. Maksupoliitika
1.2 Kliendid Kliendid oma erinevate vajadustega, mugavuste otsimisega, nõudmiste ja valikutega, pidevalt hinna võrdlemisega ja selle alusel otsustamisega mõjutavad organisatsiooni tegevust. Pikkaajaline suhe kliendiga on üks võimaluseks püsiva konkurentsieelise saavutamiseks. Mida rohkem on kliente, seda rohkem organisatsioon saab kasumit.Tuleb vaadata pidevalt ette, mõelda tulevikule, olla lähemal klientidele, et nõudmiste muutustele kiiresti reageerida. Üldise majanduslangusega suurenes maksuraskustesse sattunud kliendide osakaal, mille tagajärjel ei saa Swedbank oodatava tulemust tulud kahanevad. Swedbank mõjutab ka kliente pakutakse E- ja mobiilseid teenuseid, mis muutuvad kasutamisel järjest mugavamaks ja turvalisemaks. Lisaks sellele pakkub ka investeerimis- ja toetamist võimalusi, heategevusnõustamist. 1.3 Investorid Investorid annavad oma usaldusväärsusega organisatsioonile võimaluse halbadel aegadel
maksekäitumises olla äärmiselt kindlad. 2009 oli selge, et maailma majanduse ja rahaturgudearengute taustal tuleb ka Eestil üle elada suhteliselt pikk madalseis. Ühelt poolt muudab olukorra keeruliseks tarbimise ja nõudlusevähenemine meie peamistel eksportturgudel ning teisalt kitsad oludning usalduse puudumine rahaturgudel. Kuigi on otsustatud kärpida 2009.a. eelarvet ning piirata avaliku sektori kulutusi, samuti on erasektor astunud aktiivselt samme majanduslangusega kohanemiseks, siis ei piisa sellest majandussurutisest kiireks väljatulemiseks, kuna palju sõltub sellest, kuidas kulgevad arengud mujal maailmas. Muutused tööjõuturul Eestis avaldusid selgelt 2008.a. IV kvartalis, mil töötuse määr hakkas tasapisi kasvama. Kuna töötuse määr suureneb, elanike sissetulekud ja vara sh kinnisvara väärtused vähenevad, siis on vähenenud kinnisvara ost. 11 2
Eestis on küll olemas juba T-särgi poode, kuid siiani pole olnud võimalust viibida ise särgi kujundamise ning valmimise protsessil. Asudes Pärnu kesklinnas saab arvestada suurema külastajate arvuga. 1.3. Taustaandmed Äriplaan on koostatud Pärnu maakonnas, Pärnu linnas asuva t- särgi poe arendamiseks. Äriplaani koostaja on 18-aastane gümnaasiumis õppiv gümnasist. Äriidee tuli kunstikoolis õppivalt tudengilt, seoses majanduslangusega. 4 2. Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus Firma esialgne turupiirkond on Pärnu ning Pärnumaa. Pärnus elab 01.01.2007 aasta seisuga 43 389 inimest, Pärnumaal 90 929 inimest. (Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2007) Edu saavutades laieneb turg üle terve Eesti. Eestis elab 01.01.2010 aasta seisuga 1 340 021
2012 aastal 583 miljardini. 17 16 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99 17 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99 Majanduslangusega kaasnevad probleemid ühiskonnas. Suurimaks neist on tööpuudus. Graagikult on näha, et tööpuudus Kreekas on alati olnud suurem kui Islandil. 2000 aastal oli töötuid Kreekas 11,3% tööjõulisest elanikkonnast ning Islandil 2,6%. Samas on selgesti näha ka seda, et 2008- 2009 aasta vahemikus kasvas Islandil töötute protsent väga järsult 6,4% võrra ning hakkas uuesti langema 2010 aatal. Kreekas suurenes tööpuudus järjepidevalt 2008 aastast 2011
seoses amortisatsiooniga. Tabel 9 näitab ettevõtte OÜ Abilis põhinäitajate muutust aastatel 2007-2009. Tabel 9 Põhi näitajate muutused (kroonides)(koostatud autoriga) Lähtudes bilansi ja kasumiaruanne horisontaal analüüsist ja teooriast võib teha järgmised järeldused: Järsku toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas. Seoses sellega ettevõtte mis põhimõtteliselt tegeleb ehitusmaterjalide müümisega, oli langetanud oma positsioone turul. Samas võib kiita ettevõtte juhatajat, kes kiiresti muutus ettevõtte orienteeruvust ja hakkas sellel raskel ajal tegelema finantsinvesteeringutega aktsiatesse ja osakutesse, ja mängimisega fondi turul. Antud situatsioonis ei saa midagi muuta seoses majanduskriisiga ja otstarbijate võimaluste langemisega
elektrooniliste järelmaksukaartide (Ego, Magnet jt) turulepaiskamisega. Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka järelmaksukaartide riskiastet - et kliendid ei suuda endale võetud kohustusi tasuda - hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna. Seetõttu hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank) maailmas valitseva majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis
Eesti oli esimesi riike, kes 1994. aastal proportsionaalse tulumaksusüsteemi kasutusele võttis. Oleme infotehnoloogia kasutamiselt maailmas esirinnas meil tavalistest e-hääletamistest või e-pangandusest ei ole paljudes maades midagi kuuldud. Aastatuhande vahetusel oli raske leida Eestist avatuma majandusega riiki, siin polnud isegi tollimakse, mis on väga haruldane. Kui Eesti püstitas oma hiljutise majanduspoliitilise peaeesmärgi euroga liitumise, kasutades ära majanduslangusega kaasnevat inflatsiooni vähenemist , kahtlesid selle saavutatavuses paljud. Protsessi käigus sai Eestist maailmameister eelarvekärbete alal, majandus näitas üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE OECD-s korduvad tihti sõnad vastastikune toetus (peer support), üksteise mõjutamine (peer pressure) ja praktikatega tutvumine (peer review). Tegelikult on OECD-l väga vähe juriidiliselt siduvaid õigusakte
Samuti kutsutakse inimesi üles eelistama oma kodumaa toodangut, isegi, kui see ei pruugi väliselt tunduda nii kvaliteetne, kui välismaine toodang. Kuid soovitusest võiks kinni pidada, kuna reeglina on kodumaisel kaubal vähem kemikaale.v 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis Unileveri läbiviidud uuringus toitumisharjumuste teemal vastas küsitlusele 364 inimest vanuses 15-64 aastat, vastanute keskmine sissetulek jäi 4000-10000 krooni vahele. Seoses hiljuti tekkinud majanduslangusega, on sunnitud suur hulk inimesi tarbima madalama kvaliteediga toitu. Alla poole vastanutest eirab päevaseid soovitusi ja puuvilju sööb igapäevaselt vaid 37% ja juurvilju 43% inimestest. Enim jõuab nende inimeste toidulauale piim ja piimatooted ning teraviljatooted. Kõige vähem süüakse kala 61% inimestest ei söö üldse kala ning kord nädalas teevad seda veerand vastanutest. Läbiviidud uuringus selgus, et
vastu, et makstakse hiljem. Raha kui akumulatsioonivahend raha saab mingi aja hoida nii, et ta oma väärtust ei kaota. Säästmise teel akumuleeritakse raha väärtust kogutakse raha. 73.majandusaktiivsus- Riigi majandustegevuse mõõdik. 74. Majandusmõõn- defineerin seda kui majanduslangust- Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul. Majanduslangusega käib kaasas SKT, tulu, investeeringute ja inflatsiooni langus ning tööpuuduse ja pankrottide arvu kasv. 75.Majanduskriis - Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 76. Klassikaline dihhotoomia- klassikalise ja pre-Keynesi majandusteaduse
Ülekandemehhanism analüüsib raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid. Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. ·Neoklassikud Neoklassikud usuvad, usuvad et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri. See on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Praeguse majanduslangusega pole kooskõlas. ·Keinslased: raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus põhjus. Selle vaidluse tulemus on otsustava tähtsusega, sest see määrab rahanduspoliitika struktuuri ja efektiivsuse tulevastel aastatel. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11 Raha erilisus e. unikaalsus.
Kõige enam mõjutab sisenõudluse taastumist tööturu olukord. EESTI MAJANDUS AASTAL 2011 Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis seadusliku maksevahendina kasutusel euro. Liitumine euroalaga alandab tehingukulusid, vähendab makromajanduslikke riske, tugevdab Eesti majandussidemeid teiste riikidega ning muudab oluliselt Eesti rahapoliitilist keskkonda. Jätkusuutlik eelarvepoliitika ja toimetulek ülemaailmse majanduslangusega on suurendanud usaldusväärsust Eesti vastu ja tõstnud tuleviku väljavaateid.2011. aasta alguses kasvas Eesti majandus väga hoogsalt eksporditulude kasvu toel. Langusejärgne kohandumine tugevdas tööstussektori konkurentsivõimet eksporditurgudel. Ka meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasv oli oodatust kiirem, mis omakorda toetas Eesti majanduse kiiremat taastumist. Prognoosi kohaselt on praeguseks suur osa kriisi ajal kasutuseta
allakirjutamine, millega alliansi liikmesriigid kinnitasid lepingule allakirjutamise 25. aastapäeval taas oma seotust selle eesmärkide ja ideaalidega. Konsultatsioonid Ida-Lääne suhete küsimuses ettevalmistustena USA-NSVLi tippläbirääkimisteks strateegiliste tuumarelvade piiramise üle. BRÜSSEL, 1975 Alliansi ja liitlaste sidususe fundamentaalse tähtsuse kinnitamine seoses 1974. aasta naftakriisist tuleneva rahvusvahelise majanduslangusega. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) raames toimuvate läbirääkimiste eduka lõpetamise toetamine (selle tulemuseks oli Helsingi lõppaktile allakirjutamine augustis 1975). LONDON, 1977 Ida-Lääne suhete pikaajaliste arengusuundade uurimise ja pikaajalise kaitseprogrammi algatamine, mille eesmärk on parandada NATO liikmesriikide kaitsevõimet. WASHINGTON, 1978 1977. aasta Londoni tippkohtumisel algatatud pikaajaliste programmide tulemuste läbivaatamine
Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. · Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. 2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): · NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi
Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 2.3. NATO asutamine: 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil
Kui ühe eurotsiooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase, siis a. suureneb ka välisvõlg b. muutub valuuta vahetuskurss c. valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb d. see tähendab eelarvedefitsiidi kasu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini Monetaristid usuvad, et inflatsiooni põhjustab a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d
40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töö jaotamine 1. Majandusliku langusega kaasnevad töölt vallandamised. 2. Töö jjaotamise ettepaneku p idee kohaselt on õiglasem, g , kui igaüks g kannab väikese osa majanduslangusega seotud raskustest, selle asemel, et need langeksid täies ulatuses vaid mõne õnnetu kanda. See ettepanek S tt k realiseerub, li b kui k i raskuste k t korral k l rakendada k d d kõiki töötajaid tööt j id
reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Samuti oli toetav roll valitsuse kriisiaegsetel tööturumeetmetel (nn Kurzarbeit-meede). 2011. aastal loodetakse jõuda aasta keskmise töötute näitaja osas 2,9 miljonini. See on küll kaugel täistööhõivest, aga Saksamaa mõistes siiski positiivne muutus. Viimati oldi sellises seisus 1992. aastal. 2011. aasta jaanuaris oli Saksamaal töötuid 3,3 miljonit ehk 7,9 %. 2011
SISSEJUHATUS Referaadi jaoks riigi valimine võib tunduda üsna keeruline, sest hetkel on maailmas ~196 iseseisvat riiki. Pikemalt mõtlemata valisin aga Kreeka, sest: · riik on asub Euroopas, mitte just väga kaugel Eestist; · see on tüüpiline tänapäevane ja arenenud riik; · sealne piirkond on eksootilise kliima ja loodusega; · Kreekast pärineb kogu Euroopa kultuur; · riik on viimasel ajal pidevalt tähelepanu keskmes seoses tõsise majanduslangusega. Kuigi referaat peaks pealkirja järgi olema rangelt ühiskonnageograafiline, olen siin-seal reegleid rikkunud ning lühidalt kirjeldanud ka riigi pikka ajalugu ja arengut möödunud sajandil. Mõnes kohas võib see isegi olla hädavajalik mõne nähtuse/andmete mõistmiseks. Õigete andmete leidmine on raskem, kui võiks arvata. Wikipedia puhul on arusaadav, kui erinevates artiklites faktid veidi erinevad, sest neid võivad koostada kes iganes ja paljudest allikatest
pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksamaa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita
Majanduskeskkond Eesti tugevuseks võib pidada stabiilset makromajanduslikku keskkonda, mida eelkõige iseloomustavad valitsussektori tasakaalustatud eelarve põhimõtete järgimine, soodsa investeeringutekliima loomine ning mõõdukas maksutase. Statistikaameti andmetel on Eesti majandus tõusuteel ja toimub SKT kasvu järk-järguline taastumine ning kasumid on suurenenud enamikul tegevusaladel. Seoses mõned aastad tagasi eset leidnud globaalse majanduslangusega, on tulnud kohaneda muutustega enamik ettevõtetel. Sellest johtuvalt on tekkinud vajadus analüüsida makrokeskkonna mõjusid TKHK arengule. Kooli finantseerimine riigieelarvest toimub lähtuvalt riigis kehtestatud munitsipaalõppeasutuse koolituskoha baasmaksumusest ja erinevate erialade õpetamise koefitsiendist. 2010. Aastal seoses riigi strateegiaga vähendada hariduskulusid vähenes
annaabi.ee 
