Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui tasuksime vähem makse?

Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse?
Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus .
Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad ? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme , mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valitsusel poleks enam piisavalt ressursse,et tagada inimestele puhas joogivesi , lisaks poleks enam võimalik võidelda mürgiste jäätmete leviku, naftareostuse, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine vastu. Inimesed väidavad, et hoolivad meie keskkonnast ja ümbrusest, aga on kahju loovutada selleks 27 dollarit.
Reaalsus on see, et meie kaasaegses ühiskonnas ei saa midagi üksi ära teha, vaid üheskoos tervikuna saame lahendada probleeme. Madala maksumäära korral säästetud raha ei aita kaasa sellele, et parandada koolisüsteemi, vähendada politsei ja tuletõrje koondamisi, tagada puhas õhk ja vesi. Veel rohkem inimesi saadetakse selle tulmusel sundpuhkustele ja samuti ei aitaks see kaasa terrorisimi vähendamisele. Selliseid probleeme saab lahendada vaid ühiselt, kollektiivse institutsioonina nagu seda on valitsus, mis võimaldab meil koondada oma ressursse ja jõupingutusi, et kõige tõhusamalt tegeleda nende ohtudega, mis takistavad meie heaolu.
Keskendume hetkel ühele suurele konkreetsele probleemile, milleks on majanduslik ebakindlus , mida tunneb üha rohkem ameeriklasi. Väga keeruline on tagada inimestele tervishoiu teenuseid ja ravikindlustust. Paljud vanemad tunnevad muret, kas ja kuidas saaks lapsele tagada kõrgharidust. Inimeste sundpuhkustele saatmine tähendaks enamik peredele suurt katastroofi. Pankrottide hulk on kasvanud dramaatiliselt. Ameeriklased on ebakindlad, kas neil on piisavalt raha, et pensionipõlves inimväärselt ära elada ning kas ikka leidub keegi, kes nende eest hoolitseks. Paljud taolised mured süvenevad just siis, kui on tegu majanduslangusega, kuna 2008. aasta majanduskriis on veel siiani värskelt meeles. Paljudel inimestel on need mured igapäevased, mitte ainult majanduse languse faasis, vaid nad muretsevad nende probleemide pärast kogu aeg. Kui igapäevaselt on vaja mõelda, kus kohast oleks võimalik rohkem kokku hoida, leiabki suur osa raskutes olevatest elanikest, et üks võimalustest oleks just maksude näol „säästa“.
Konservatiivid on mõistnud seda probleemi ja kasutanud seda ära enda huvides. Nende eesmärk on vähedada maksukoormust ja seeläbi saada hääli kodanikelt, kes on majanduslikult ebakindlas olukorras. Nad seisavad seisukoha eest, et kõrged maksumäärad ongi põhjuseks, miks riigis valitseb ebakindlus. Dick Armey on väitnud, et haridust ja tervishoiu teenuseid on endale raske lubada, kuna valitsus muudab meid ise läbi maksude vaesemateks.
Tegelikult ei ole inimeste majanduslikus ebakindluses süüdi vaid valitsuse kehtestatud maksud . Kõik meie ümber muutub, paljudel ettevõtetel pole enam võimalik tagada oma töötajatele tervishoiuhüvitisi või pensionitasu. Tuleb aru saada, et maksud pole kõiges halvas süüdi, vaid nende läbi saaks leida paljudele probleemidele lahenduse. Töö kaotamise tagajärjel või arstiabi vajadusel oleks võimalus riigilt abi saada. Mida rohkem me maksame, seda enam hüvesid me selle eest ka vastu saame.
Ameerika peaks eeskujuks võtme Euroopa, kus maksavad küll inimesed rohkem makse, aga selle eest on neile tagatud tervishoiuteenused, pensionifondid ning võimalus õppida tunduvalt odavamalt kui Ameerikas. Euroopas mõeldakse rohkem sellele, kuidas on võimalik üheskoos paradanda majanduslikku olukorda ja tagada turvatunne ka siis, kui peaks saabuma majanduskriis .
Ameeriklased ei usalda oma valitsust, arvatakse et maksude näol kogutud raha ei lähe riigi kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha läheb tõesti avaliku heaolu jaoks. Tuleks lähtuda Benjamin Barberi mõttest, et maksudest saadud raha ei kuulu valitusele, vaid meile, inimestele. Ameeriklane püüab eelkõige ise kindlustada enda toimetulek , mitte kaasata sellesse valitsust, kuna igaüks vastutab ise oma õnne eest.
Ei saa väita, et kõrged maksumäärad tagavad meile stabiilse ja lõpmatu kindlustunde. Maksusüsteemi ei saa liigitada heaks või halvaks süsteemiks. Tegelikult, kui rääkida ameeriklastega maksudest on peamiseks kaebuseks hoopis see, et makse kogutakse ebaõiglaselt. Nad leiavad, et madalama sissetulekuga inimesed maksvad liiga suure osa oma sissetulekust ära, samal ajal kui kõrge palga saajad tasuvad liiga väikese osa riigile.
Ameerika kodanikud peavad muutma oma suhtumist maksudesse. On vaja teadvustada inimestele, et on väga tugev seos valitsuse programmide ja maksumaksjate vahel. Kui me tahame püsivat tervishoiusüsteemi, edendada haridust ja võidelda globaalse soojenemise vastu, tuleb alustada riigiga koostööd. Ei ole olemas tasuta lõunasööke, kui kodanikud nõuavad rohkem hüvesid, peavad nad olema ka nõus nende eest tasuma .
Õnneks on põhjust loota, et ameeriklased muudavad oma suhtumist maksudesse positiivsemas suunas. Küsitlused näitavad, et osakaal, kes arvavad , et maksud on liiga kõrged on langenud viimase aja madalamale tasemele aastast 1960. On hea meel tõdeda, et lausa 81% kodanikest suhtub maksude tasumisse kui panusesse demokraatliku ühiskonna eest. 74% inimestest leiab, et see on õiglane hind korras tänavate, riigikaitse ja puhta keskkonna eest. Rohkem tuleb inimesi informeerida, et maksudest saame kokkuvõttes siiski rohkem kasu kui kahju. Mitmed ameeriklased on juba hakanud võitlema maksukärbete vastu ning leidub isegi maksumäära tõstmise pooldajaid. Inimesed on hakanud mõistma, et renoveeritud koolimaja ja töötav tuletõrjepatrull ei tule iseenesest.
Leian, et kaks peamist põhjust, miks ei taheta makse tasuda on teadmatus ja valitsuse mitteusaldamine. Paljud kahtelvad, kas maksud on vaid suunatud avaliku hüvede jaoks. Viimasel ajal on Eestis meediasse jõudnud palju juhtumeid seoses maksupettuste ja korruptsiooniga, mis on rahva muutnud kahtlustavaks. Lisaks ei ole enamik kursis sellega, et maksude maksmisega teeme kasu ka endale. Täna maksutulule on meil tasuta kõrgharidus , toimuv tervishoisüsteem ning võime loota riigikaitsele.
Vahel tundub nagu inimesed ei ole teadlikud sellest, kus maksutulu kasutakse. Sageli arvatakse vaid pealiskaudselt, et küllap suure osa rahast saavad poliitikud . Tuleks rohkem hinnata seda, millised võimalused ja hüved meil juba olemas on. Tasuta lõunasööke pole olemas, tasudes kohusetundlikult makse ei jää keegi vastutasuta.
Isiklikult toetan proportsionaalset maksusüsteemi nagu meie riigis. Minu arvates on õiglane, et igaüks maksab võrdse summa maksudeks. Kes on elus rohkem pingutanud, teenib ka rohkem. Ma ei näe põhjust, miks peaks inimene, kes on ennast üles töötanud ja vaeva näinud rohkem maksma sellest, kes on jäänud keskpäraseks ja ise valinud endale sellised valikud . Kindlasti on erandeid , aga säärase maksusüsteemi läbi ei teki edukamatel inimestel ahvatlust oma tulusid varajama hakata, et oma maksukoormust vähendada.
„KAS MAKSUSÜSTEEM ON SIIS HALB VÕI HEA/toimiv ? Nagu ka artiklis oli mainitud ei saa maksusüsteemi vaid heaks või halvaks süsteemiks nimetada. Muidugi tahaksin, et maksukoormus oleks väiksem, kuna 20% palgast on ikka väga suur osa, aga teisest küljest olen ma endale teadvustanud, et tänu sellele saan ma tasuta õppida, kooli poolsest stipendiumit ja Tallinnas on tasuta ühistransport.
Kuid kohati on mul tunne, et riigil ei ole ikka piisavalt raha. Paljud teed vajaksid remontimist, suur osa tänavaid on valgustamata ja leidub peresid, kes elavad alla inimväärseid tingimusi. Siin kohal on keeruline öelda, kas meie maksumäärad on siiki liiga madalad või leidub neid, kes ei täida maksukohutust või tõesti lähebki osa rahast kaduma. Usun, et praegu on meie riik leidnud kuldse kesktee maksumäärade osas. Keskmine eestlaste peaks jõudma makse tasuda aga samas on määrad piisavalt kõrged, et riigile tulu tuua.
Artikkel leitav: http://www.governmentisgood.com/articles.php?aid=17&p=5
Vasakule Paremale
Kas elaksime paremini-kui tasuksime vähem makse #1 Kas elaksime paremini-kui tasuksime vähem makse #2 Kas elaksime paremini-kui tasuksime vähem makse #3 Kas elaksime paremini-kui tasuksime vähem makse #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Virgehai Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU
24
docx

MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU

......................................6 Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks.................8 Kokkuvõte............................................................................................................ 9 Kasutatud allikad............................................................................................... 11 Sissejuhatus 2 Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatkse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt.

Ühiskond
Milleks maksud
4
docx

Milleks maksud?

Milleks maksud? Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut.

Maksundus
KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA
8
docx

KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA

xxxxxx XXX KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA Essee Juhendaja: xxxxx Tallinn 2016 Kodaniku kõige tähtsam ülesanne on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama. Ühiskonnas on tekkinud sotsiaalne dilemma, kas tasuda makse nagu on ette nähtud? Paljud kaaluvad otsuse langetamisel erinevaid aspekte ning otsustavad selle põhjal, mis tundub just neile, indiviidina kasulikum. Tegelikult tuleks mõelda ka ühiskonnale

Ühiskond
Maksud meilt või meie heaks
4
docx

Maksud meilt või meie heaks?

Sel viisil jääb inimesele teenitud töö eest rohkem raha ja ka tööandja ei kaota maksmisel teatud protsente. Ausate maksumaksjate suhtes on see aga ebaõiglane. Makse, mida riik meilt kogub, saab üleüldiselt jagada kolme gruppi – otsesed ehk riiklikud, kaudsed ja kohalikud maksud. Riiklikud maksud, näiteks tulumaks, tööstuskindlustusmaks, lähevad meie palgast otse maha. Samuti ka kaudsed maksud, milleks on käibemaks, aktsiisimaks jt. Nende puhul on tootele lisatud juba omapoolne maks ja eraldi selle eest maksma ei pea. Teisiti on aga kohalike maksudega, mis makstakse kohalikule omavalitsusele, vastavalt vajadusele. Näiteks prügiveo tellimine, mille toiminguga tegeleb kohalik omavalitsus. Neid eelnevalt nimetatud makse peavad mingil hetkel maksma kõik, olenemata vanusest või soost. Toon siinkohal ühe probleemi, mis on kestnud juba mitmeid aastaid - ametiautode kasutamine. Rahandusministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt soovitakse piirata kõikide

Ühiskonnaõpetus
Miks tasuda makse ausalt
2
pdf

Miks tasuda makse ausalt?

sellega lisakohustusi, stressi ning ka trahvid, kui see kõik peaks välja tulema. Tegelikult on suuremas osas mitmed maksud loodud inimeste heaolu pärast ning nendest hoidumine on endale halva tegemine. Eestis on rohkelt teenuseid ja riiklike funktsioone, mida riik pakub inimestele tasuta. Selle kõige eest maksab riik, kuid riigil poleks seda raha kuskilt võtta, kui ei oleks rahvast, kes maksaks mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa), hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Käibemaksust ja tulumaksust saadud raha

Ühiskonnaõpetus
Maksunduse valdkonna mõisted
26
doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine ­ maksude kehtestamine või määramine - Makse ­ kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon ­ tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur ­ täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist.

Maksud
MAJANDUS I Ühiskond 12 kl
12
pdf

MAJANDUS I Ühiskond 12.kl

Majandus I  Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID  1. Mis on majandus?​  Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike  kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.  2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks?​  Eduka majandustegevuse eluseks on  majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine.  3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid?​  Et majanduse süsteeb saaks toimida (?)  4. Nimeta tootmisressursse?​  Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud  5. Mis on majanduse põhiküsimused​ ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota.  6. Nimeta majandussüsteeme?​  Tava­, käsu­, turu­, segamajandus  7. Kirjelda naturaalma

Majandus
Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

on kellegi eraomand või on tegemist ühise omandiga ning karjamaa kasutamine oleks vaba ja ilma igasuguste piiranguteta. Kuidas arutleks loomapidaja siis kui karjamaa ei kuulu kellelegi? Esmalt mõtleb loomapidaja sellele, et kui palju peab tegema kulutusi lehma ostmiseks ning kui palju annaks uus lehm tulu. Kui lehma piimatoodang sõltub karjamaal söödud rohu kogusest, siis ühises omanduses karjamaale soovib iga loomapidaja saata rohkem loomi. Mis sellest, et iga lehm nüüd vähem piima annab aga kui sinul on lehmi rohkem kui naabril, siis on piimatoodang ikkagi suurem. Tulemuseks on negatiivne välismõju ehk piimatoodangu vähenemine kõigil. Kui karjamaa oleks eravalduses, siis maatüki omanik ei lubaks teistel loomapidajatel oma lehmi seal karjatada. Ise ta teaks täpselt kui suur oleks lehmade optimaalne arv, et lehmapidamine oleks kasulik. Loomulikult ei ole eraomand ainukene vahend, mis soodustaks ressursside efektiivset kasutamist. Võimalik

Majanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun