Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040 (0)

TARTU ÜLIKOOL  Loodusteadusliku hariduse keskus  Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja          Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040  Monika Lõuna            Kursus: RAHVASTIKU JA ASUSTUSE GEOGRAAFIA (LTOM.02.031)          Tartu  2020   


Maakonna rahvastiku areng    Ida-Virumaa  on  Eesti  idapoolseim  maakond,  mis  on  oma  rahvaarvu  suuruse  poolest  Eestis  kolmandal  kohal.  Ida-Virumaa  pindala  on    2  971,55  km²  ning  rahvaarv  on  138  266  inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks  on  põlevkivist  energia  tootmine.    Eelmisel  sajandil  aset  leidnud  maailmasõjad  ja  Eesti  okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast  Narva  jõgi,  lõunast  Peipsi  järv  ja  lääne  poolt  Lääne-Virumaa.  Maakonnas  asub  Eesti  kõige  kõrgem  juga,  kõrgeim  tehismägi,  kõrgeim  pankrannik.  Peale  2017.  aasta  haldusreformi  koosneb  Ida-Virumaa  kokku  neljast  linnast  ja  neljast  vallast.  Need  vallad  on  Lüganuse,  Alutaguse,  Toila  ja  Jõhvi.  Linnad  on  Narva,  Kohtla-Järve,  Sillamäe  ja  Narva-Jõesuu.    Ida- Virumaa  suurimaks  linnaks  rahvaarvu  poolest  on  Narva,  mis  asub  Venemaa  piiriääres.  Haldusreformi  käigus  lahkusid  Ida-Viru  maakonnast  Aseri,  Lohusalu  ja  Avinurme  vallad.  Maakonna rahvastikutihedus on 46,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, ning maakonna keskuseks  on Jõhvi.   Sündimuse üldkordaja on alates eelmise sajandi lõpust kõvasti alanenud.  Seda järsku  langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa  vene  keelsest  nooremast  rahvastikust,  kellest  suur  osa  paiknes  Ida-Virumaal.  Sündimuse  vähenemist  antud  taasiseisvunud  vabariigi  perioodil  võib  põhjendada,  ka  ühiskonnas  ebastabiilse  õhkkonnaga,  ning  majanduslangusega,  mis  kaasnes  plaanimajanduselt  vabaturumajandusele  üle  minekuga.  Uue  sajandi  alguses  on  märgata  sündimuse  väikest  kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse  üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda  andis inimestele kindlustunnet perekonna rajamiseks.   Suremuse  trend  näitab  samuti  suurt  hüpet  üheksakümnendate  alguses,  kus  suremus  kasvas  järsult.  Ka seda nähtust võib  kõige paremini  selgitada Eesti  riigi taasiseseisvumisega  ning  suure  venekeelse  rahvastiku  väljavooluga,  kui  lahkusid  peamiselt  noored  inimesed.  Rahvastik muutus vanemaks ja seetõttu suurenes ka suremuse üldkordaja.   Ida-Virumaa rahvastikku mõjutas peale Nõukogude Liidu lagunemist vene armee välja  viimine ja suure nooremapoolse vene keelse kogukonna tagasi Venemaal ümber asumine.    


Metoodika  Rahvastikuprognoosi  viisin  läbi,  kasutades  vabavara  Spectrum,  et  arvutada  välja  vajalikud  näitajad. Kõik töös kasutatud andmed pärinevad Eesti statistikaameti andmebaasist. Prognoosi  jaoks  koostasin  nelja  stsenaariumit  aastateks  2017-2040  -  baas,  pessimistlik,  optimistlik  ja  tõenäosus  stsenaarium,  kus  muutujateks  oli  sündimuse  summaarkordaja,  oodatav  eluiga  ja  rändesaldo.  Baas  stsenaarium  kirjeldab  olukorda,  kus  oodatavas  eluiga  jääb  muutumata,  rändesaldo on 0 ja sündimuse summaarkordaja säilitab 2017. aasta taseme - 1, 64. Pessimistliku  ja  optimistliku  stsenaariumi  sündimuse  kordajad  määrasin  vastavalt  1,0  ja  2,0  ning  pessimistlikus stsenaariumi kohaselt ei muutunud oodatav eluiga võrreldes baasstsenaariumiga,  kuna  langus  ei  oleks  realistlik,  ränne  muutsin  väiksemaks.  Optimistliku  stsenaariumi  korral  tõusis oodatavat eluiga pikemaks igal aastal kuni jõudis lõpuks haripunkti meestel 76 eluaasta   ja naistel aga 84,6 , rändesaldot muutsin suuremaks. Tõenäosus stsenaarium  on koostatud teheks  valikuid  pessimistliku  ja  optimistliku  stsenaariumi  vahel.  Otsusta,  muuta  antud  stsenaariumi  sündimuse  kordajat  1,5  peale,  mis  oleks  pessimistliku  ja  optimistliku  vahel,  oodatava  eluea  jätsin  samaks,  mis  oli  ka  optimistlikus  stsenaariumis  ning  rändesaldo  samaks,  mis  pessimistlikus stsenaariumis.   (Tabel 2).    Prognoos    2017.  aastal  elas  Ida-Virumaal  142958  inimest.  Kui  2017.  aasta  rahvastikunäitajad  jäävad  muutumatuks,  siis  väheneb  Ida-Virumaa  rahvaarv  2040.  aastaks  84612  inimeseni.  Suuri  erinevusi  ei  esine  ka  optimistliku,  pessimistliku  ja  tõenäosus  stsenaariumi  korral,  kus  vaatlusperioodi  lõpuks  väheneb  rahvaarv  vastavalt  75436,  93336  ja  82 598  inimeseni  (Joondiagramm 1) (Tabel 1).   


  Joondiagramm 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040.    2017. aasta rahvastikupüramiidilt (Joonis 1) on näha, et Ida-Virumaa on vananeva rahvastikuga  maakond, noorte osakaal on väiksem tööealiste ja pensionäride osakaalust. Tööealisete seas on  kõige väiksem 20-24 aastaste põlvkond. Vanemaealist rahvastikku on Ida-Virumaal rohkem ka  okupatsiooni  ajal  toimunud  võõrtööliste  sisserände  tagajärjel,  kellest  nüüdseks  enamus  on  jõudnud  või  lähenevad  pensionieale,  mille  tulemusel  on  ka  kõige  suurem  põlvkond  55-59  vanused  inimesed.  Üldisest  trendist  kaldub  kõrval  70  -  79  aastaste  põlvkond,  mis  on  ümbritsevatest silmapaistvalt väiksem. See on tõenäoliselt tingitud II Maailmasõjast, mis jääb  täpselt antud perioodi keskele. Naiste ja meeste osakaal Ida-Virumaal on jaotunud põlvkonniti  ebaühtlaselt. Vanusrühmades 0 - 44 oli 2017. aastal mehi rohkem kui naisi, väikese erandiga  vanusegrupis 10 - 14, kus naisi oli rohkem kui mehi. Vanuserühmades 45 - 80+ oli naisi rohkem  kui mehi ja naiste osakaal vanusegrupiti suurenes iga järgneva aastaga. See võib olla tingitud  naiste pikemast elueast, võrreldes meestega.  See avaldub väga hästi rahvastikupüramiidi tipus,  kus vanuses 80+ naisi on 3,5 korda rohkem kui mehi.  2040. aasta rahvastikupüramiidilt (joonis 2) on näha, nagu ka 2017. aastal, et noorte osakaal on  ka  2040.  aastal  väiksem  kui  vanurite  osakaal,  samasugune  nähtus  ilmneb  ka  pessimistliku,  optimistliku ja tõenäosus stsenaariumi korral (joonis 4) (joonis 6) (joonis 8), 1990ndate lõpus  sündinud väiksem põlvkond ilmneb selgelt ka 2040. aasta püramiidil 40 - 44 aastaste väiksema  arvuna,  mis  omakorda  tekitab  hiljem  väiksemaid  lained  statistikas,  sest  arvuliselt  väiksem  põlvkond saab ka vähem lapsi. Kui võrrelda optimistlikku ja pessimistlikku prognoosi (joonis  4 ja 6), siis on näha, et optimistliku prognoosi korral võib rahvastik pikapeale jääda stabiilsele  tasemele, sest noorte arv antud stsenaariumis on peaaegu võrdne temast mõned aastad vanemate  põlvkondadega, kuid tõenäosus stsenaariumi korral saab öelda, et nii see poleks.. Pessimistliku  prognoosi korral väheneb rahvastik tulevikus veel pikalt, sest pealekasvav põlvkond on väga 


väike  võrreldes  vananevate  generatsioonidega  ning  sama  nähtus  erineb  ka  tõenäolises  prognoosis.      Joonis 1. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid baasstsenaariumis 2017 aastal.      Joonis 2. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid baasstsenaariumis 2040 aastal.    Sündide arv Ida-Virumaal väheneb, ilma mingite näitajate muutusteta, 2040. aastaks 48% ja  optimistliku  ning  pessimistliku  sündimuse  summaarkordaja  muudu  korral  vastavalt  49%  ja  43%  (Joondiagramm  3).  Kuigi  optimistliku  stsenaariumi  korral  on  sündimus  väga  lähedal  rahvastiku taastootmiseks vajaliku näitajani siis väheneb sündimus ikkagi niivõrd palju, sest  noorte emade (lapsesaamise eas) osakaal rahvastikust jätkuvalt kahaneb ning noorte väljaränne  vähendab  seda  näitajat  veel  enamgi.  Sündimus  väheneb  drastiliselt,  sest  noorte  emade  (lapsesaamise  eas)  osakaal  rahvastikust  jätkuvalt  kahaneb  ning  noorte  väljaränne  vähendab  seda näitajat veel enamgi. 


  Joondiagramm 3. Ida-Virumaa sündide arvud eri stsenaariumites.      Surmade arv jääb perioodil 2017-2040 igas stsenaariumis peaaegu samaks, vähenedes 6-7%  piires (Joondiagramm 2). Kuigi rahvaarv väheneb, jääb surmade arv samaks, sest populatsiooni  kahanemine  on  tingitud  väiksemast  järelkasvust,  mille  muutused  mõjutavad  suremust  minimaalselt, sest noorte suremus moodustab väga väikese osa kogu rahvastiku surmade arvust.  Lisaks  vähendab  surmade  arvu  ka  pikenev  keskmine  eluiga,  mis  tasakaalustab  2040.  aastal  suurte sisserändajate põlvkondade jõudmist oma eluea lõppu.    Joondiagramm 2. Ida-Virumaa surmade arvud eri stsenaariumites.           


  Tabel 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040.        TFR (total fertility  rate)  OEI (life  expectancy)  Rändesaldo  Baasstsenaarium  1,64  73.7 (M) 82,3 (N)  0  Pessimistlik  stsenaarium  1  73.7 (M) 82,3 (N)  -630 (M) -820 (N)  Optimistlik  stsenaarium  2  76 (M) 84,6 (N)  -200 (M) -650 (N)  Tõenäoline  stsenaarium  1.5  76 (M) 84,6 (N)  -630 (M) -820 (N)  Tabel 2. Stsenaariumite sisendandmed.      Joonis 3. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid 2017a optimistlik stsenaarium.  Optimistlik stsenaarium Pessimistlik stsenaarium Baasstsenaarium Tõenäoline stsenaarium Rahvaarv
2017a. 142958 142958 142958 142 958 2040a. 93336 75436 84612 82 598 Sünnid
2017a. 1450 726 1184 2040a. 724 313 570 Surmad
2017a. 1957 1950 1953 2040a. 2055 2159 2179


  Joonis 4. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid 2040a optimistlik stsenaarium.       Joonis 5. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid 2017a pessimistlik stsenaarium. 


  Joonis 6. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid 2040a pessimistlik stsenaarium.      Joonis 7. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid 2017a tõenäosus stsenaarium.     


  Joonis 8. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid 2040a tõenäosus stsenaarium.