Töötus Eestis (0)

Töötus Eestis
Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud.
2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hinnad tõusid. Paljud firmad pidid turul püsimiseks palku vähendama ning paljud pidid oma töötajaid koondama. Tekkis olukord, kus töö otsijaid oli palju, kuid töökohti oli vähe. See tõigi kaasa suure tööpuuduse, mis kiirelt kasvas. Alustan tööpuuduse analüüsimist majanduslanguse eelsest ajast, nimelt 2008 aastast.
2008. aasta esimese poole töötute arv oli väga sarnane. I kvartalis oli töötuid 28,7 tuhat ning II kvartalis oli töötute arv 27,3 tuhat. Aga juba III kvartalil see muutus ning töötute arv kasvas 43,9 tuhandeni ning IV kvartalis oli töötuid juba 53,5 tuhat. Selline töötute kasv jätkus ka järgmisel aastal. Nimelt 2009. aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 106,7 tuhandeni. Töötute arvu kasv jätkus kuni 2010. aasta II kvartalini, kus töötute arv oli 127,7 tuhat (joonis 1.1).
Töötusel on veel mitmeid erinevaid tähtsaid näitajaid. Üks neist on töötuse periood. Kui 2008. aasta IV kvartalis oli 12 või rohkem kuud töötuna olnud 13,9 tuhat inimest, siis 2009. aasta IV kvartaliks oli see arv tõusnud 33,4 tuhandeni. 2010. aasta II kvartalis oli see arv aga juba 58,2 tuhat (joonis 1.2).
Teine tähtis näitaja on töötute vanus. Eestis on väga suur töötus noorte seas. 15-24 aastased inimesed kannatasid tööpuuduse suurenemisega kõige rohkem. Kui firmal tuleb valida, milliseid inimesi tal vaja on ning milliseid inimesi mitte, siis kahjuks jäävad noored ning kogemustevaesed noored tihtipeale vanematele ning kogemuslikumatele töötajatele alla. Suurt rolli mängib ka kindlasti haridus , mida noored on omandanud .
Haridus viib meid ka viimase tähtsa tööpuuduse näitaja poole, milleks on sugu. Püsivalt on meeste tööpuuduse arv suurem naiste tööpuuduse arvust.
Tihtipeale valivad noored mehed lihtsama tee oma edasiseks rahateenimiseks. Näiteks noormehed , kes omandasid põhihariduse ning selle järel läksid kutsekooli ehitust õppima, said alguses hea kutsehariduse . Ning kindlasti ka suure palgaline töö Soomes tundus hea, kuid majanduslangusega vähenes ka ehitusbuum ning välismaal töötavad inimesed said selle tõttu kindlasti suure põntsu, kui mitte oma töökoha kaotamise näol, siis kindlasti oma palganumbri vähenedes.
Arvan, et vastupidiselt paljudele noormeestele võtavad neiud aega, et omandada tugevat haridus. Tänu sellele saavad nad tulevikus endale parema ning kindlama töökoha. Usun, et naised on ka vähenõulikumad võttes vastu igasuguse töö. Rohkelt naisi leidub madalapalgalistel ametitel nagu koristaja , müüja või üldse teenindusega seotud erialadel . Ajalooliselt on kujunenud nii, et mehed peavad ennast pere toitjaks ning neile ei meeldi, kui abikaasa saab rohkem palka. Seetõttu püüavad nad leida tasuvamat tööd ning igat tööd vastu ei võta.
Õnneks on töötuse arv Eestis järjest kahanev. 2010. aasta IV kvartalis oli pooleteise aasta töötute arv alla 100 000. See näitab aga seda, et Eesti majandus on liikumas paremuse poole. Ning nüüd jääb vaid oodata, millal Eesti täielikult suurest MASU’st välja tuleb.
Joonis 1.1
-tuhandetes
Joonis 1.2
-tuhandetes