"Kuskil peab olema õnn" (2)

“Kuskil peab olema õnn”
(A.Suuman)
Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Kuid milles peitub õnn? See küsimus on käinud läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse.
“Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!”, hüüdis mulle mu 6-aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustanud umbes neljandikul ameeriklastel pideva depressiooni ja õnnelik inimene on läänemaailmas muutunud harulduseks. Seetõttu võib järeldada, et mingil määral sõltub tänapäeva maailmas õnn rahast, kuid loomulikult mitte ainult. Oluline on ka see, et oleks olemas inimesed, kes on raskel ajal toeks ja aitaksid.
Sihtpunktini ehk õnneni jõudmiseks on aga vaja teha ja pingutada väga palju. Kui unistada suuremalt siis on eesmärke saavutada raskem ja kui leppida vähemaga, siis saab ka selle võrra lihtsamini oma unistusi täita. Mõne inimese jaoks on õnn see kui tal on pere, töö ja koht, kus elada. Osad aga ei piirdu ainult sellega. Soovitakse teha karjääri ja saavutada aina parem elujärg, nagu ka mu väike vend hetkel soovib. Kuid on ka inimesi, kellele piisab vaid sellestki kui tal on oma toanurgake, kus ta saab rahulikult elada ja teha seda mida mis talle meeldib. Inimeste soovide ja õnne leidmise viiside erinevust väljendab väga hästi Mati Undi teos “Sügisball”. Selle raamatu keskseteks tegelasteks on erinevad inimesed Mustamäe linnaosast Tallinnast. Kõik nad otsivad õnne erinevalt. Üksikema Laura jaoks olid väga olulised seriaalid, mida ta õhtuti vaatas . Mulle tundus, et tema arvates on seriaalitegelaste elu ideaalne. Luuletaja Eero jaoks peitus aga õnn selles, et tema luuletusi loetaks ja tunnustataks. Šveitser Theo soovid olid aga suuremad. Ta tahtis teha karjääri ja saavutada paremat elu kui tal hetkel oli. Nende kolme “Sügisballi” tegelase põhjal tuleb välja, et nii palju kui on inimesi on ka erinevaid eesmärke ja arvamusi õnne olemusest.
Eesti President Toomas Hendrik Ilves on öelnud:”Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal.” Seega ei peitu alati õnn eemärkide saavutamises vaid nende poole püüdlemises ja nende nimel pingutamises. Töö ja kohustused, mille täitmisega me igapäevaselt tegeleme võivad tunduda vahetevahel väga tüütud ja üksluised, kuid ilma selleta meie unistused ei täitukski.
Manfred Kets de Vries on kirjutanud:” Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond maastik ja reisiseltskond. Õnn tuleb teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes .” Järelikult tuleb õnnelik olla selle üle, kui on olemas siht mille poole püüeldakse ja inimesed, kellega sa saad oma elus koos töötada ning oma rõõme ja teekonda jagada.