KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS (0)

Tartu Ülikool
Riigiteaduste instituut
Reet Pärgma
KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS
Uurimistöö
Juhendaja: Andro Kitus
Tartu
2014
Sissejuhatus
Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka kukkusid kolme päevaga kokku. Kreeka majanduskriis sai kuulutati välja 2010 aastal võlakriisi nimetuse all, sest välisvõlg ulatus 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. 1
Antud uurimistöö eesmärk on võrrelda kahe riigi majanduskriisi põhjuseid, käiku ja tagajärgi. Töö esimeses osas kirjeldan lühidalt kahe riigi majanduse üldpilti ning põhilisi sissetulekuallikaid, et anda lugejale ettekujutus milline oli riikide majandus enne kriisi algust. Töö teises osas annan ma ülevaate majanduskriisi käigust mõlemas riigis, keskendudes kriisi põhjustele, kronoloogilisele käigule ning tagajärgedele. Uurimuse kolmas osa on analüütiline võrdlus, kus toon välja Kreeka ja Islandi majanduskriiside sarnasused ja erinevuses (jaotades neid põhjus, käik, tagajärg kategooriatesse). Võrdluses kasutan näidete toomisel illustreerivaid tabeleid ja graafikuid.
Islandi majandus
Island on 313 000 (andmed aastast 2008) elanikuga, 39 756 ruutkilomeetrine saar Põhja-Atlandis, mille pealinnaks on Reykjavik ning rahaühikuks on Islandi kroon. Tööjõulise elanikkonna hulka kuulub 180 000 kodanikku, kellest 70% töötavad teeninduses, 20% tööstuses ning 6% põllumajanduses või kalastuses. Riigi traditsiooniline meretööstus ja energiavarad on põhilised majanduse arengu ja kalatööstuse edendajad, moodustades ekspordist 37 %. Riigi teenindusharu hakkas kiirelt arenema 1990’ndatel aastatel ning eriti kiirelt edenes finantsteenindus. Aastal 1998 moodustas teenindus finants -, kindlustus- ja kinnisvarasektoris sisemajanduse kogutoodangust 17%, aastaks 2006 oli teeninduse panus kasvanud 26%-ni. 2
Islandi sotsiaalhoolekanne kulutab 22% SKT-st haridusele, haigekassale ning sotsiaalkindlustusele. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni kuuluvatest riikidest on Islandil suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, suur töövõimeliste elanike arv, kõrge oodatav eluiga ja äärmiselt madal imikusuremus . Riik kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi, Maailmapanka, ÜRO’sse, OECD ’sse, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Euroopa majanduspiirkonda.3
1991 aastal alustati riigis struktuuriliste reformidega, mille tagajärjel erastati kõik riigile kuuluvad ettevõtted (ka pangandusasutused), ainsa erandiga ettevõtted energia- ja põllumajandussektoris. Islandist sai kiiresti vabaturumajandusel põhinev riik, kus arenes kiiresti ettevõtlus, loodi ettevõtteid mis tegelesid biotehnoloogia, arvutitarkvara ja välisinvesteeringutega. Kolm kõige olulisemat muudatust toimus rahanduses. Esiteks muudeti Islandi keskpank (Central Bank of Iceland , CBI) riigist sõltumatuks. Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud režiimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4
Kreeka majandus
Kreeka on lõuna Euroopas asuv ligikaudu 10,77 miljoni elanikuga 130 975 ruutkilomeetrine riik, mille pealinnaks on Ateena ning rahaühikuks euro. Riigis toimib kapitalistlik majandus, kus avalik sektor moodustab 40% sisemajanduse kogutoodangust ning kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on umbes kaks kolmandikku teiste eurotsooni riikide omast. Turism on riigis väga olulisel kohal, tuues sisse 15% SKT’st. Immigrandid moodustavad viiendiku tööjõulisest elanikkonnast ning tötavad enamasti põllumajanduses. 3,3% SKT’st tuleb Euroopa Liidu toetusest. Kreeka majandus kasvas ligi 4% aastal 2003-2007, osaliselt Ateena olümpiamängude infrastruktuurile tehtud kulutuste tõttu ning osaliselt laenude kättesaadavuse suurenemise tõttu, mis tõi tarbijate seas kaasa rekordilise kulutamise. 5
Teenindussektor domineerib majandust, tootes 78,5% sisemajanduse kogutoodangust, samas tööstusest tuleb 17,6% ning põllumajandusest 4%. Tööjõuline elanikkond on suuruselt umbes 5 millionit, kellest 65,1% tötavad teenindussektoris, 22,4% tööstuses ning 12,4% põllumajanduses. 2008 aasta seisuga oli Kreeka eksport 27,4 miljardit USD. Juhtivad ekspordiallikad on toiduained, joogid, toodetud kaubad , petrooleumi sisaldavad tooted, kemikaalid ja tekstiilid. Kreeka suurimad kaubanduspartnerid on Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Bulgaaria, Küpros, Prantsusmaa, Türgi, Hiina ja USA. 6
Kreeka tööstuse põhiproduktideks on tekstiilid, kemikaalid ning metall tooted, samuti on väga suur osa petrooleumitööstusl. Tehnoloogia ja telekommunikatsioon on riigi uuemad ja enim arenevad majanduslikud valdkonnad. Geograafilise asukoha tõttu on laevandus olnud alati majanduses olulisel kohal. 2008 aastal ennustati tööstusproduktide kasvuks 3,2%. 7
Põllumajandus on riigis olulisel kohal. Kreeka viljasaak toidab üle poole rahvastikust ning on mitme eksportkauba oluline koostisosa . Kõige olulisem vili on nisu, kuid lisaks kasvatatakse ekspordiks ka suhkrupeeti, tomateid, maisi, apelsine, virsikuid, nektariini ja õunu. Olulised eksporditavad kaubad on ka oliiviõli, vatt , rosinad ja tubakas . 8
Islandi majanduskriisi põhjused, käik ja tagajärg
Islandil toimunud kriisi põhjuseid on mitmeid, kuid oluliseimaks peetakse kolme suurima panga erastamist. Kolme suurima kommertspanga, Glintis, Landisbanki ja Kaupthingi valduses oli 14 korda rohkem raha kui terve riigi sisemajanduse kogutoodang kokku. Sellises olukorras, kus kolma panga vara ületab mitmekordselt riigi enda majanduse kaotab keskpank oma kõrgema astme laenuandja positsiooni. Seda põhiliselt sellepärast, et antud olukorras on peaaegu võimatu kindlustada välisreserve. Samuti on oluliseks majanduskriisi põhjuseks keskpanga kokkusobimatud regulatsioonid pangandussektoris ja suutmatus ette näha kriisi võimalikkust. Kuna intressimäärad olid riigis kõrged, siis suurenes pangandustegevus välismaal ja vähenes investeerimine riigisiseselt kroonides . 9
2002 aastal toimus Islandil väike majanduslangus , kuid selle möödudes hakkas majandus uuesti kasvama. 2004 aastal oli majanduslik kasv 7,7%, järgmisel aastal 7,45%. tõus kestis kuni 2007 aastani kui algas 5,5% langus. Samal ajal muudeti laenude võtmine riigisiseselt lihtsamaks ning rahvusvahelises pangaduses osalemine tõi kaasa ka välislaenud, mis ületasid Islandi keskpanga väärtpaberite ja rahareservide hulga. Olukord kulmineerus sellega, et kõik pangandusoperatsioonid toimusid laenude peal. Bear Stearns'i ja Lehman Brothersi kokkukukkumisel külmus maailma krediiditurg, mille tõttu ei saanud Islandi pangad toita oma laenuhulka ning ei suutnud enam täita oma hoiuste kohustusi. 2006 aastaks oli Islandi majapidamised võlgades, mis moodustasid 213% puhtast sissetulekust ning vähem kui 30 sendised laenud olid tagatud hoiustega. Kõigega kaasnes ka inflatsioonimäära tohutu tõus. Graafikult on näha, et 2009 aastaks oli inflatsioonimäär peaaegu neljakordistunud võrreldes 2005 aastaga. 10
15. Oktoobril, 2008 aastal otsustas Islandi keskpank seda üles ajutise valuutaoksjoni, et hõlbustada rahvusvahelist kaubandust. Kuid jõulise valuutata polnud võimalik toetada panke, mis olid suurema osa oma ärist teinud välisturgudel. 19 novembri jõudsid Island ja Rahvusvaheline Valuutafond kokkuleppe, et alustada riigi stabiliseerimisprogrammi. IMF otsustas riiki toetada 827 miljoni dollariga. Islandi kohustusteks oli pangandussüsteemi kindluse taastamine, vahetuskursi stabiliseerimine ja riigi rahanduspositsiooni parandamine. Ühtlasi tehti muudatusi, mis meelitaksid sisse välisinvestoreid.11
Kreeka majanduskriis. Põhjus, käik, tagajärg
Kreeka majanduskriis on tugevalt seaotud eurotsooniga. Selleks, et rahaline liit püsiks on riikidel vaja funktsioneerivat kohanemismehhanismi.Kreekas puudus selline mehhanism , mis kohandaks raha ja krediidi kasvu ning puudusid abinõud, mis oleksid aidanud defitsiiti kontrollida.12
Kreeka kriisi põhjuseid võib hakata otsima 80ndatest ja 90ndatest, mil hakati piirama välisinvesteeringute hulka. Peamised tööstulikud ja tottlikud üksused sulevi ning miljareid eurosid kulutati relvatööstusele, samas kõrgtehnoloogiline tootmine muutus teisejärguliseks. Euroopa Majandusühendus toetas omapoolse kapitaliga Kreeka majandust kui tootmisesse ei investeeritud piisavalt, see-eest arendati infrastruktuuri. Riik kulutas raha bürokraatiale ja hea eluviisi edandamiseks, kuid võtmesektoritesse ei investeeritud. Olukord muutus 90ndate teisel poolel kui Kreeka pangad hakkasid avama filiaale teistes riikides, saavutades märkimisväärse turuosa, ning investeeringute tulu tõstis riigi majanduse taset. Majanduskriisi alguses, 2009 aastal valimiste eel väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st, ehk surve majandusele pole nii tugev. Peale valimisi teatati, et defitsiit on hoopis 12,7%.13
Oluliseks faktoriks on ka see, et valitsuse kulud ületasid tugevalt maksudest tagasi saadud tulu.
Tabelis on näha, et valitsuse kulutused moodustavad sisemajanduse kogutoodangust ligimale poole ning on aastatel 2008-2010 olnud ligi 10% suuremad kui saadud tulud ehk eelarve defitsiit on umbes 10 % (võrdluseks: Eesti eelarvedefitsiit oli 2010 aastal 1,7%). 14
Aastatel 2000-2008 jäi Kreeka majandus tugevalt alla rahvusvahelises konkurentsis, sest riik määras äärmiselt kõrged palgad madala produktiivsuse juures. Näiteks 2001-2010 aastate vahemikus tõusis Kreeka keskmine palk kaks korda rohkem kui eurotsoonis keskmiselt. Konkurentsis püsimine oluline viis on suurendada produktiivsusthariduse edendamisega, kuid vaatamata pigutustele viimaste kümnendite vältel on Kreeka haridustase alla OECD keskmist. 2008 aasta kriis muutis rahaturu rangemaks, mis mõjutas tohutult SKP kasvu ning pidurdas eksporti. 15
Islandi ja Kreeka majanduskriiside võrdlus
Islandi ja Kreeka majanduskriisid on küllaltki erinevad. Esiteks algas Islandi kriis varem, 2008 aastal ning Kreeka kriis 2010 aastal. Huvitav on ka ära märkida, et Kreeka kriisi kutsutakse pigem laenukriisiks, mis tuleneb sellest, et praeguseks hetkeks on riik 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. Teine suur erinevus on kriisi käigus.

Graafikult on näha, et Islandi majandus on aastate lõikes olnud võrdlemisi ebastabiilne ja hüppeline, kui Kreeka SKT on säilitanud ühtlase taseme. Samuti on selgelt näha, et mõlema riigi majandus hakkas langema 2007 aastast alates, ning mõlemal järsemalt 2008 aastal. Kuid olenemata sellest, et Islandi majanduslangus oli kiirem ja järsem, hakkas olukord riigis parananema 2009 aastast, tõustes 2011 aastaks kriisi eelsele tasemele(3,1%). Kreeka majanduslangus on olnud võrldlemisi stabiiln, kuid aeglustumist pole näha ning aastaks 2011 on majandus lanenud samale tasemele kus Island oli oma kõige madalamal hetkel (-6,9%). 16

Kui uurida edasi majanduskriisi mõju kahele riigile, siis järgmine erinevus seisneb majandusabi võtmises välisriikidelt ning laenude hulk.
Jooniselt on näha mitut erinevust. Islandi riigivõlg oli kuni 2011 aastani 3,07 miljardit ning hakkas kasvama alles 2011 aastal 124,5 miljardini. Kreeka riigivõlg oli võrdlemisi stabiilselt 70 miljardit kuni 2007 aastani, mis tõusis 301 miljardini. Kõige järsem tõus toimus siiski 2009 aastal kui Kreeka riigivõlg ületas 500 miljardit, ning on siiani jätkanud kasvavas trendis, ulatudes 2012 aastal 583 miljardini. 17
Majanduslangusega kaasnevad probleemid ühiskonnas. Suurimaks neist on tööpuudus.
Graagikult on näha, et tööpuudus Kreekas on alati olnud suurem kui Islandil. 2000 aastal oli töötuid Kreekas 11,3% tööjõulisest elanikkonnast ning Islandil 2,6%. Samas on selgesti näha ka seda, et 2008- 2009 aasta vahemikus kasvas Islandil töötute protsent väga järsult 6,4% võrra ning hakkas uuesti langema 2010 aatal. Kreekas suurenes tööpuudus järjepidevalt 2008 aastast 2011 aastani ning tõus pole siiani pidama jäänud, kokku suurenes töötute hulk ligikaudu 10,3%. Hetkel on Kreekas ligi viiendik tööjõulisest elanikkonnast töötud. 18
Kokkuvõttes võib suurimaks erinevuseks kahe riigi majanduskriisi juures tuua kriisi põhjused, riikide erinevad poliitilised otsused kriisi suhtes ning selle, et Islandi majandus on hakanud paranema kuid Kreekas pole kriis ikka veel lõppenud. Islandi majanduse taastumise põhjustest võib välja tuua kolm olulisemat. Esiteks võeti 2008 aastal vastu seadus, mille eesmärk oli vähendada finantskriisi riisis, loodi eraldi komitee, mis kontrollis kolme suurima panga tööd.
Teiseks võttis IMF vastu reservkrediidi lepingu, mille kolm tugipunkti nõudsid maksude tõstmist, riigivõla stabiliseerimist, siseriikliku pangandussüsteemi ülesehitamist ja kapitali kontrolli jõustumist, et saaks uuesti üles ehitada majanduslikke sidemeid rahvusvahelisel areenil.
Kolmandaks võttis Islandi valitsus aastal 2009 vastu otsuse liituda Euroopa Liiduga.
Kokkuvõte
Island ja Kreeka on kaks Euroopa riiki, keda tabas USAst alguse saanud majanduskriis kõige tugevamini. Kui Islandi majanduse suurimaks veask olid poliitilised otsused finantssüsteemi üle nagu pankade erastamine, siis Kreeka suurimaks veaks oli kindla majandusplaani puudumine, bürokraatia ja valitsuse valed otsused. 2007 aasta globaalne majanduskriis mõjutas kõikide riikide majandusi ja sotsiaalset sfääri. Island on näide riigist, mis suutis oma majanduse uuesti stabilireerida, suurendada eksporti, sisemajanduse kogutoodangut ja töökohtade arvu. Kreeka näide toob võrdluseks riigi, mis on saanud tohutuid laene ning osalenud abipakettides, kuid range majandusplaani puudumise tõttu pole siiani suutnud kriisist taastuda . Kahe riigi majanduskriisi põhiline sarnasus on see, et mõlema majanduse allakäik oli põhjustatud USA'st alguse saanud laenukriisist.
Kasutatud kirjandus

Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2

Country intelligence: report . Greece (2013), Global Insight,

Dellas, H, Tavlas, G (2013) "The Gold Standard, the Euro and the Origins of the Greek Sovereign Debt Crisis ," Cato Journal, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://www.ncpa.org/sub/dpd/index.php?Article_ID=23658

Jackson James. K. (2010), Iceland's financial crisis.. Current Politics & Economics of Europe .Vol. 21, nr 1

Papadopoulou , Alexia(2010), Kreeklane Kreeka tragöödiast: kuidas raha laristati, Eesti Ekspress , URL (kasutatud jaanuar 2014) http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/valisuudised/i-osa-kreeklane-kreeka-tragoodiast-kuidas-raha-laristati.d?id=31669821

Rady, Dina Abdel Moneim(2012), Greek debt crisis: causes , implications and policy options, Academy of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16

Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99

Spruk, Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/

World Factbook: Greece (2014), URL (kasutatud jaanuar, 2014) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html
1Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 131-132
2Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132
3Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132
4Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 133
5World Factbook: Greece (2014), URL (kasutatud jaanuar, 2014) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html
6Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 4-5
7Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 5
8Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 5
9Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/ , lk 17
10Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/ , lk 17-18
11Jackson James. K. (2010), Iceland's financial crisis..Current Politics & Economics of Europe.Vol. 21, nr 1, Lk 104.
12Dellas, H, Tavlas, G (2013) "The Gold Standard, the Euro and the Origins of the Greek Sovereign Debt Crisis," Cato Journal, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://www.ncpa.org/sub/dpd/index.php?Article_ID=23658
13 Papadopoulou , Alexia(2010), Kreeklane Kreeka tragöödiast: kuidas raha laristati, Eesti Ekspress, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/valisuudised/i-osa-kreeklane-kreeka-tragoodiast-kuidas-raha-laristati.d?id=31669821
14 Rady, Dina Abdel Moneim(2012), Greek debt crisis: causes, implications and policy options, Academy of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16, lk 92
15 Dina Abdel Moneim Rady (2012), Greek debt crisis: causes, implications and policy options, Academy of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16, lk 93-94
16Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99
17Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99
18Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99