Meediateooriad arvamuslugu - Noorte lahkumine Eestist (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Noored parematel jahimaadel

Noored parematel jahimaadel   Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab  kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni  kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist  „parematele jahimaadele“. Enamus läheb  välismaale õpingute jätkamiseks  või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid  kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi  kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et  sealset  haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat  elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine ini

Kirjandus

6

docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale, Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski

Ühiskond

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust

Politoloogia

6

doc

Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik

Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda ­ kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest

Kirjalik eneseväljendus eesti keeles,...

6

doc

Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused

väga lihtne- kuna eriarste on lihtsalt vähe ja inimesed peavad oma spetsiifiliste hädadega pikalt ootama. Eelnev viib mind uuele probleemile, milleks on arstide ja meditsiinitöötajate lahkumine riigist. Peamine põhjus on loomulikult raha. Palgad Eesti meditsiinis on kordades väiksemad kui välismaal. Välismaal on arstid ja nende tegevus kõrgemalt hinnatud ning ühiskonnal pole kahju neid ka kõrgemalt tasustada. Mida rohkem lahkub Eestist arste, seda pikemaks muutuvad ravijärjekorrad. Võib juhtuda, et maapiirkondades on puudus teatud eriala arstidest, kes on spetsialiseerunud inimese organismi kindla piirkonna ravimisele. Eriti suur kaotus riigile ja ühiskonnale on noorte arstide lahkumine välismaale. Noored, kes on äsja ülikooli lõpetanud ja saanud kätte oma diplomi lahkuvad välismaale tööle, kuna palk seal on palju suurem kui kodumaal. Sellega süveneb arstide defitsiit veelgi. Noored arstid peaksid

Väljendusoskus

22

docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

...................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................................................................................9 3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia................................................................................9 3.2 Võimalused läbi otsingumootorite ja tööportaalide..................................................9 3.3 Võimalused läbi messide ja ürituste........................................................................11

Õigus

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

kaevanduses ja pöördus tagasi siis, kui Eesti taas vabanes. Meie vilistlasi on sõja tõttu kindlasti veel välja rännanud, kuid täpsed andmed puuduvad. Nõukogude ajal oli väljaränne väga väike. Muust maailmast eraldas meid raudne eesriie. Meie vilistlastest ei ole mulle teadaolevalt mitte keegi mujale elama siirdunud ega ka tööl käinud. On küll mõned, kes on nõukogude ajal kooli lõpetanud ja vabast Eestist mujale tööle läinud. Kõige varasem lõpetaja, kes hetkel töötab Soomes farmis, on lõpetanud aastal 1972. 1.2. Eestlaste väljaränne pärast taasiseseisvumist Kolmas suur väljaränne on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal, kui kümned tuhanded noored ettevõtlikud naised on läinud välismaale õppima ning õnne ja tasuvamat tööd otsima. Peamine sihtmaa on olnud Soome, kuhu on läinud üle 30 000 eestlase. Paljud on

Uurimustöö

16

doc

Inimkaubitsemine

inimkaubanduse probleemi ulatust "mõõta". Toonitati, et Eesti puhul eksisteerib inimkaubanduse ühe vormina pigem prostitutsioon, kuid mitte ainult. Üsna võrdselt tõsisteks hinnati nii riigist välja kui riigisisest inimkaubandust (riigisisese puhul peetakse eelkõige silmas prostitutsiooni). Paralleelselt riigisisese ning riigist välja kaubitsemisega näevad politsei esindajad olulise probleemina ka Eestisse toimuvad kaubitsemist. Selle põhjuseks võib olla põhimõte, mille kohaselt Eestist pärit naised 4 tegutsevad prostituudina pigem kodust väljaspool, mistõttu on vajadus n.-ö doonorprostituutide järele, kes rahuldaksid nõudlust Eestis. Piirivalve. Piirivalve eksperdi kogutud informatsioonist ilmnes, et inimkaubandust ei peeta käesoleval hetkel Eestis üldse tõsiseks probleemiks. Täpsustuseks märkis ekspert, et

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

Kommentaarid (0)