Essee - Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused? (1)

Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused?
Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. Mail 2004, 2011 aasata 1. Jaanuaril läksime üle ka Euroopa Liidu ühisrahale- eurole. Euroopa Liit on toonud kaasa palju positiivset kuid ilmnema on hakanud ka suured probleemid.
Euroopa Liidu ühed põhiväärtused on vabadus, võrdsus ning solidaarsus - iseenesest üllad eesmärgid, kuid kohati minnakse nendega liiga kaugele. Väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning lõhub peretraditsioone. Eesti seisab silmitsi kõigi nende probleemidega. Näiteks geipaarid, mis on tänapäeva Euroopas saanud igati normaalseks nähtuseks. Mõningates Euroopa Liidu liikmesriikides seal hulgas Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias ja Rootsis on juba lubatud ka geiabielud. Eestis veel samasooliste abielud lubatud ei ole, kuid toimuvad geiparaadid ning arvan et kaugel ei ole ka geiabielude seadustamine. See on kindlasti punkt, kus minnakse liiga kaugele.
Kohati tundub, et Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Juba 20 sajandi alguses kõlas Noor Eesti loosung : „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. Kohe kindlasti ei mõelnud Noor Eesti liikmed seda loosungit välja öeldes sellisele euroopastumisele, mis toimub praegu, eestlus on sattunud suurde ohtu. Võib lausa öelda, et iga eestlane tunneb kedagi, kes on läinud välismaale elama. Eesti negatiivne iive ongi tingitud peamiselt suurest väljarändest. Kuid vabadel piiridel on ka positiivne külg. Shengeni viisa tõttu on meie reisimine Euroopa Liidu liikmesriikides vaba ning seetõttu on näiteks noortel tunduvalt lihtsam minna välismaale õppima. Ka Eestisse reisimine on muutunud lihtsamaks ning elavdanud Eesti turismi. Veel on Shengeni viisa muutnud kiiremaks toodete transpordi ning kaubad jõuavad inimesteni väiksema ajaga.
Positiivseks küljeks on ka Eestile Euroopa Liidu poolt pakutavad toetused ning projektide rahastamised. Näiteks põllumeestele pakutavad toetused, mis on küll ühed väiksemad Euroopa Liidus, on Eesti põllumajanduse arendamisele palju abiks. Samuti on panustatud haridusse, ning kultuuri. Tänu eurorahadele on moodsa sisu saanud mitmed koolid ning ehitatud mitmeid kultuuri edasi kandvaid ehitist, esile võib tuua Teaduskeskus AHHAA uut hoonet, mis on suuresti ehitatud Euroopa Liidu rahadega. Kõigele vaatamata on euroopa Liidu maine siiski langenud, eelkõige majanduslangusega kaasnenud probleemide tõttu. Euroopa Liit püüab küll teha kõik, et näiteks Kreekat kriisist päästa, kuid kohati tekib küsimus, kas Ülejäänud Euroopa peabki selle tõttu kannatama ning kreeklaste elamise oma taskust kinni maksma. Praeguseks on Kreekale määratud Euroopa Liidu poolt juba teine abipakett, mida maksame oma taskust kinni ka meie- eestlased.
Ühinemine Euroopa Liiduga on Eestile toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Oleme saanud palju toetusi ning suuremad võimalused end teostada nii Eestis kui ka maailmas. Tore on olla osa millestki suuremast, kuid peame mõtlema ka oma riigi ja rahva säilitamisele.