PEST (4)

PEST analüüs juuksuri salongi kohta „ Mona Liisa “
Väliskeskkonna mõjurite analüüs
Mona Liisa Juuksurisalong alustas tegevust 2008. aastal. Asub Paides , Põllu 2. Pakub kvaliteetset juuksuriteenust ja hubast keskkonda inimestele, kes hoolivad oma välimusest ja professionaalsest teenindusest. Salongi eesmärgiks on pakkuda klientidele parimaid lahendusi arvestades nende isikupära ja stiiliga. Salong hoiab end kursis uusimate trendidega ja kasutab proffessionaalseid juuksehooldusvahendeid tunnustatud brändidelt. Juuksuritel on pikaajalised töökogemused ja tugev koolitustepagas. Salong asub 2008. aastal valminud kaasaegses ärikompleksis.
POLITICAL
Poliitilised muutused, mida salong jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides, oma roll on valitsuste vahetumisel ja majanduspoliitika muudatustel. Olulised on rahvusvahelised suhted, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus ning ka naaberriikide valitsuste vahetumised ja sealsed poliitilised muutused. Ühiskonnas kehtivad seadused ja regulatsioonid loovad raamistiku, milles tema ettevõtted võivad või ei tohi teha teatud asju. Seetõttu peab ettevõtja olema teadlik seadustest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab sageli paljusid või isegi kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse tavaliselt aegsasti ette ning ettevõtted saavad nende muutmisel kaasa rääkida ja vastavaid ettevalmistusi teha. Olulist mõju võivad avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, maksuseadustes, töökeskkonna ja ohutuse nõuetes, impordi-ekspordi regulatsioonides, riigihanke regulatsioonides jne.
Salongi konkurentsipoliitika ülesandeks eelkõige konkurentsi asendava reguleerimise piiramine minimaalselt vajaliku määraga ja kõigi võimaluste kasutamine konkurentsi mõjusfääri laiendamiseks. Konkurentide arv on üsna väike, sest hiinad salongis on keskmised aga teenuste kvaliteet on väga kõrge. Töösuhted koosnevad salongi juhataja ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Töösuhteid reguleerivad mitmed riiklikud organid nagu tööturuamet, tööinspektsioon, ametiühingud. Ettevõttes püsib stabiilsus, kuna on püsikliendid, kes toovad põhilist kasumi ettevõttese ja annavad ( neljale juuksurile ) töötajale tööd. Majanduslikud stiimulid on rahalised vahended, mis antakse ettevõtetele või organisatsioonidele nende töötingimuste parandamiseks: riiklikud subsiidiumid , toetused ja rahastamine . Salong pole saanud sellist toetust.
SOCIAL
Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine , perekondade suurus. Paide on väike linn, kus elab alla 10 000 inimest, kuid salongi ajad peab alati broneerima kuuks ajaks ette. Salongis käivad rohkem naised, kui mehed. Külastate vanus on ka väga erinev. Mõned külastajad käivad terve perega salongis (isa, ema ja lapsed). Enamasti pakuvad huvi mitmesugused sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Sotsialoogilised uuringud annavad vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisesse, investeerimisse jne. Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt hästi prognoositavad. Tarbijate eelistused võivad samas muutuda kiiresti, pakkudes sageli ootamatusi (sooduskampaaniad). Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid. Eesti rahvaarv on väike ning ettenähtavas tulevikus kahanev. Nagu enamiku Euroopa riikide, nii ka Eesti rahvastik vananeb. Esineb struktuurset tööpuudust: madala kvalifikatsiooniga töötud ei leia sobivaid töökohti, kuid samal ajal on kvalifitseeritud töötajate, sh oskustööliste vähesus takistuseks äritegevuse arengule. Eesti rahvastiku tervis on nõrk. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust. Tarbijakaitse liikumised taotlevad kliendi valiku kriteeriumide laiendamist nii, et see sisaldaks keskkonnakaitse küsimusi.
TECNOLOGICAL
Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa uute toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside ning äritegevuse ülesehituse muutusi. Uute tehnoloogiate kasutamine (juukse pikendused) toob kaasa tootlikkuse tõusu. Nii näiteks on kogu tegevuskeskkonda ja pea iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Arendustööde kulud (salongi töötajate kolitused) on alati vajalikud, sest tänu koolitustele tõuseb teenuste kvaliteet.
ECONOMIC
Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud majanduskasvu ja majanduskriisidega erinevates regioonides ja riikides, valuutakurssidega, intressimääradega, maailmaturu hindadega, inflatsiooniga jne. Maailma regioone haaravate majandustsüklite mõju avaldub Eesti ettevõtetes enamasti teatud hilinemisega. Maailmamajanduse langus avaldab meie ekspordipartnerite kaudu meile mõju tavaliselt mõni kvartal hiljem. Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu Eesti majanduskasv , sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eesti oluliseks tugevuseks võib lugeda stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Seda iseloomustab valuutakomitee süsteem, samuti see, et valitsussektor järgib tasakaalustatud eelarve põhimõtteid ning tagab soodsa investeerimiskliima ja mõõdukad maksumäärad.
Uue sajandi algul puutub ettevõtja kokku varasema ajaga võrreldes hoopis erinevate majanduslike võimalustega. Majanduses võib eraldada neli kõige kriitilisemat mõjutegurit: 1) informatsiooni roll, 2) tehnoloogia tormiline areng, 3) globaliseerumine, 4) kiiresti muutuv demograafiline situatsioon.
Informatsioon on esmane majandusarengut liikumapanev jõud. Kaasajal on juurdepääs infole kättesaadav pea igaühele. Võimalus reaalajas saada igat tüüpi informatsiooni on radikaalselt muutnud majanduse olemust ja ettevõtluskeskkonda. Salongi kohta info on olemas internetis.
Kõik ettevõtted, sõltumata oma suurusest , tüübist või asukohast, kasutavad oma töös mingil kujul kaasaegset tormiliselt arenevat tehnoloogiat. Ettevõtlust mõjutavat neli põhilist tehnoloogilist trendi on järgmised: tehnoloogiliste muutuste kiirenemine , innovatsioonide kommertsialiseerumine, suurem teadmusmahukus ning arusaam, et kaasaegse infotehnoloogia kasutamine on eduka äritegevuse nurgakivi . Innovatsioon on loova idee kasutuselevõtt ja selle muutmine tooteks / teenuseks, mida saab kasutada või müüa. Üheks innovatsioonide kommertsialiseerumise mõõdupuuks on üha kasvav patentide registreerimine.
Tänapäeva majanduse kolmas liikumapanev jõud on globaliseerumine. Globaliseerumine tähendab enamat kui oma toodete ja teenuste turustamist üle maailma. See on uus mõtlemisviis – orienteeritus tarbijate vajaduste rahuldamisele sellest sõltumata, kus tarbija asub. Maailma elanikkond muutub samal ajal nii vanemaks kui nooremaks. Paljusid arenenud riike iseloomustab elanikkonna kiire vananemine . Kiiresti toimub see ka näiteks Soomes ja Eestis. Mitmetes vähemarenenud maades aga püsib sündivus kõrge, seega on neis riikides kõrge noorte tarbijate kontsentratsioon ja kõige enam rahuldamata vajadusi.
Maailma elanikkond on pidevas liikumises. Rahvus ei määra inimese elukohta enam nii oluliselt kui varem. Inimesed otsivad paremaid töövõimalusi ja soodsamaid elamistingimusi. Osa elukohavahetusi on ajutised (õppeperioodiks, piiratud tööperioodiks), osa lõplikud. Enamik aktiivseid inimesi maailmas elab linnades või linnalähedastes piirkondades. Nad võtavad aktiivselt osa majanduslikust elust – nii toodete/teenuste loomisest, müügist kui ka tarbimisest. Ülal kirjeldatud kaasaegse majanduse liikumapanevate jõudude tähtsaimad tagajärjed väljenduvad järgmiselt. Ärikeskkonna kiired muutused on tänapäeva reaalsus , millega ettevõtjal tuleb pidevalt kokku puutuda. Et väliskeskkonna muutustele reageerida, tuleb tihti teha muudatusi ettevõtte sees, näiteks ettevõtte struktuuris ja töökorralduses. Interneti areng on tekitanud parema juurdepääsu informatsioonile, võimaldanud ettevõtet ja tema tooteid paremini sihttarbijatele tutvustada ning muutnud suhtlemise klientide ja äripartneritega kiiremaks ning odavamaks. Väheneb vajadus füüsiliste varade (laod, tehased, sisseseade, varud jne) omamise järele, neid saab vajaduse korral rentida või vajalikke teenuseid sisse osta. Selle asemel sõltub edu tänapäeval üha enam mittemateriaalsetest teguritest, nagu näiteks informatsioon, inimesed, ideed ja teadmised. Konkurentide ja klientide geograafiline paiknemine mängib varasemast väiksemat rolli. Ettevõtja võib potentsiaalset turgu leida igal pool – kogu maailm võib olla sinu kliendiks, paraku ka konkurendiks. Ajalised piirangud muutuvad üha kokkusurutumaks. Informatsiooni edastamist saab oluliselt kiirendada elektronposti ja interaktiivsete veebilehekülgede abil. Interaktiivsus hankijate ja tootjafirma, tootjafirma ja jaotajate ning tarbijate vahel võimaldab kiiresti täita tellimusi ning reageerida muutustele. Selleks, et muutunud majanduskeskkonnas ellu jääda ja läbi lüüa, soovitatakse arvestada nelja põhilise kriitilise eduteguriga. Võime muutused omaks võtta, neid ära kasutada. Paljud inimesed eelistavad stabiilsust ning muutused tunduvad neile hirmutavad. Et aga muutuvas majanduskeskkonnas edukas olla, tuleb muutusi mitte ainult taluda, vaid neid lausa otsida ja ära kasutada. Muutused pakuvad ettevõtjatele uusi väljakutseid, uusi võimalusi. Edukad ettevõtjad naudivad seda, kui saavad teha midagi uut ja varasemast erinevat. Teiseks kriitiliseks eduteguriks on võime olla loov ja innovaatiline . „Loo ja uuenda või kaotad!“ Tänapäeva dünaamilises majanduskontekstis peab ettevõtja olema valmis looma uusi tooteid ja teenuseid ning ära kasutama kaasaegset tehnoloogiat. Loovus tähendab võimet kombineerida ideid unikaalsel viisil, leida originaalseid lahendusi erinevatele probleemidele. Kolmas kriitiline edufaktor sisaldab visiooni ja eestvedamist. Visioon on laiahaardeline formuleering selle kohta, kuhu ettevõte tahab tulevikus välja jõuda. Kui ettevõtja on võimeline sõnastama selge visiooni, siis kõik jooksvad otsused langetatakse seda arvestades. Selleks on vaja tugevat liidrit ja efektiivset eestvedamist. Viimaseks kriitiliseks eduteguriks on organisatsioonis kvaliteedi tagamisele orienteeritud tervikliku kultuuri loomine. Kõik ettevõtte ressursid ja võimed peavad olema suunatud parema kvaliteedi tagamisele organisatsiooni kõigis osades. See on see, mida kliendid ootavad .