Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus (0)

Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus
Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine , sõit ühissõidukis ja pere majandamine . Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid . Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid – nii raha kui aeg – on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid.
Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus , juhtimine, majandusarvestus jne.
Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.
Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse ( haritav maa, maavarad , metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada. Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooned, masinad , seadmed , materjalid jne.) ja on loodud varasema majandustegevuse käigus. Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi.
Tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme.
Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada, tööjõu spetsialiseerumise tase on väga madal.
Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse režiimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Tavaliselt on ressursside omanikusk riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad , kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada. Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine.
Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud , seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada.
Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme. Tegelikkuses saame me rääkida ainult segamajandusest, kus ressursside jaotuse määravad ära avalik sektor (riik), traditsioonid ning turg üheskoos.
Majandusteadlased tegelevad majandusküsimustega kahel viisil. Kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid , mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest, on tegemist positivistliku majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid , mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga.
Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust . Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla.
Kirjandus:
Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39
Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro - ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2001, lk.7-14
Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer. Mikroökonoomika TEA Kirjastus 1999, lk. 9-32
Joseph E. Stiglitz, Carl E. Walsh. Economics . WW Norton Company 2002 lk. 5-44