"Euro kasutuselevõtt Eestis" (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ärikoolituse Õppetool
Gaili Lall
ÄJ-09
Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga
Ainetöö õppeaines „Eesti majandus“
Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe
Väimela 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.1. Eurole ülemineku ajakava 5
2. Mida toob Eestile Eurole üleminek 7
2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega 7
2.2. Millised muutused toimuvad kinnisvaraäris 7
2.3. Millised muutused toimuvad tööjõuturul 8
2.4. Mis toimub hindadega 8
2.5. Kuidas toimub raha vahetamine 10
2.5.2. Pangakontod 10
KOKKUVÕTE 12
Viidatud allikad 13

SISSEJUHATUS

Ärijuhtide ning ärikorralduse erialal õppivad õppurid peavad koostama aine töö õppeaines Eesti majandus. Töö autor valis aine töö teemaks „ Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga“.
Euro kasutusele võtt on Eestile oluline samm, mis toob endaga kaasa rohkem töökohti ning suuremat usaldusväärsust majanduse vastu. Nagu me kõik teame on see juba teine raha üleminek.
Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt teada saada, mis juhtub laenudega, hindadega ning millised muutused toimuvad kinnisvaraäris ja tööturul.
Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad veebikeskkonnast euroeesti, naistemaailma foorum , sl õhtulehe kodulehelt jne.
Töö koosneb kahest osast, kus esimeses osas tuuakse välja euro kasutusele võtt Eestis ning teises osas mida toob Eestile eurole üleminek.
Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal on huvitav ja hariv. See annab autorile loova mõtlemise ning haritavad teadmised.
1. Euro kasutuselevõtt Eestis
Töö autori arvates on Euro rahvusvaheliselt tunnustatud valuuta paljudes riikides. Arvatavasti toob Euro kasutuselevõtt usaldusväärsust ka Eesti majanduse vastu. Usaldus toob aga kaasa arvatavasti uusi töökohti ning tõstab töötajate palku. Euro tulekuga kaasnevad ka suuremad võimalused koostööks teiste riikidega. Euro kasutuselevõtt teeb lihtsamaks ka raamatupidaja töö, kes näiteks ostab või müüb oma kaupu välisriikidesse.
Euro kasutuselevõtt on Eestis oluline rahandus - ja majanduspoliitiline, strateegiline küsimus, mis puudutab meid kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna . Rahamaailmas on kaks kõige olulisemat asja: usaldusväärsus ja stabiilsus. Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet. [1]
Eurorahale üleminekust on räägitud aastaid ja alati seostuvad sellega mitmed hirmud , kuidas elu keeratakse pea peale. Mis muutub aga tegelikult, kui Eesti peaks järgmise aasta 1. jaanuarist eurole üle minema? Konverentsi “Mida euro toob?” esinejate sõnul on 99% kindlusega Eesti €-päevaks just 01.01.2011. [2]
Ivar Raigi arvates oleks sobiv aeg eurole üle minna uue majandusfaasi tõusul 2017 . –2018. aastal, kuigi Eesti valitsus kihutab täiskiirusel vastu euroga liitumisele 2011. aasta algul. [3]
Suurimaks muutujaks on laenuintressides ja investeeringutelt nõutavates tulunormides on tasu riski eest. Enamik tarbimist baseerub ikkagi laenurahal ja töökohad sõltuvad investeeringutest. Kõrgemate riskide korral on laenuraha hind kallim, st. laenuintress kõrgem. Omafinantseeringu määr kõrgem ja laenuraha seega raskemini kättesaadav ja raskemini ka teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas , millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna. Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2011, kaasaarvatud inflatsiooni kriteeriumi alates novembrist 2009, kuid probleeme on veel riigieelarve puudujäägiga, mida tuleb hoida madalamal kui 3% SKP-st. Suure tõenäosusega täidetakse ka see kriteerium , arvestades praeguse valitsuse pingutusi Maastrichti kriteeriumi täitmise nimel. Üldisemalt on eurole üleminek osapoolte (riikide) vaheline vastastikune poliitiline otsus, mis ei sõltu ka ainult Eesti otsusest eurole üleminekuks ja selle valmidusest Maastrichti kriteeriumide järgi. Euroalasse vastuvõtmise lõpliku otsuse teevad siiski euroala riikide rahandusministrid. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hinnangud Eesti eurovalmidusele tõenäoliselt 2010 aasta maikuus, ning euroala rahandusministrite otsus selle kohta võib tulla 2010 aasta varasuvel. Kokkuvõtteks, et euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks, mis vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. [1]
Tänase seisuga on kindel, et Eestis tuleb käibe euro. Euro tuleb kasutusele jaanuar 2011, kuni 14. jaanuarini 2011 on käibel ka Eesti kroon. Töö autor on kuulnud mitmeid arvamusi euro käibele tulekuga. Pensionärid kardavad eriti uue raha tulekut, et milline nende elu olema hakkab? Arutletakse mitmesuguste probleemide üle nagu näiteks, kui suured hakkavad olema pensionid?, milliseid rahakott peaks kasutama hakkama? jne. Kuigi ometi on pensionärid need, kes on elanud üle rubla vahetuse Eesti krooniks . Koostaja on kuulnud ka vastakaid arvamusi hindade tõusu suhtes. Ettevõtjad lubasid mitte euro tulekuga hindu tõsta, kuigi juba praegu käib hindade tõstmine, kas seoses siis euro käibele tulekuga või siis vähese nõudluse tõttu.

1.1. Eurole ülemineku ajakava

Järgnev lõik annab väikese ülevaate eurole ülemineku ajakavast 2010-2011:

• Märtsis-aprillis 2010 viisid Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank
  

läbi korralise hindamise, et selgitada Eesti valmidust euroalaga
liitumiseks, 12. mail avalikustati lähenemisaruanne, järgnesid arutelud
ECOFIN-is ja Euroopa Ülemkogus.

• 13. juulil kogunenud ECOFIN kinnitas lõplikult Eesti liitumise euroalaga
  

ja vahetuskursi alates 01.01.2011. 1:15,6466

• juuli kehtestati kauplejatele paralleelhindade kohustus, jõustusid ÄS
  

muudatused.

• 28.august allkirjastatakse Ausa Hinnastamise Kokkulepe.
  
• detsembrist alates vahetavad pangad krooni sularaha eurodeks.
  
• Detsembris tulevad müüki euro mündikomplektid.
  
• jaanuar üleminek eurole, sularahas paralleelkäive kuni 14.01.
  
• juuli 2011 lõppeb kohustuslik paralleelhindade periood [4]
  

Tänaseks on kinnitatud juba euro kurss millega hakatakse Eesti krooni ümber hindama ning selleks on 15,6466.

2. Mida toob Eestile Eurole üleminek

2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega

Järgnevas lõigus tuleb juttu laenudest ja krediitkaartidest. Laenu hinnad arvestatakse ümber euro kursiga 15,6466. Eurole üleminek ei too kaasa suuremaid intressimäärasid ega laenu tõusmist, sest see poleks lihtsalt loogiline.
Kommenteerib Piret Suitsu, Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja. Eurole üleminekul konverteerib pank laenujäägi eurodesse ja edasised laenumaksed hakkavad olema eurodes. Euro kasutuselevõtt ei muuda laenulepingu tingimusi ega intressimäära ega vabasta võetud kohustuste täitmisest. Seaduse järgi ei ole kummalgi poolel, ei pangal ega kliendil, õigust kehtivat lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada. Klient või pank saavad teha vastastikku ettepaneku tingimuste ülevaatamiseks, kuid lõplik intressimäär ja lahendus sõltuvad konkreetse lepingu tingimustest, laenuraha hinnast pankade jaoks ning kliendi makseajaloost. [2]
Krediitkaartide limiidid, kasutatud summad , kuumaksed ja teenustasud arvutatakse ümber vahetuskursi alusel ja ümardatakse vastavalt kokkulepitud reeglile ühe eurosendi täpsusega (arvestades kolmandat kohta pärast koma ). Krediitkaardi lepingu tingimused ja intressimäär euro tulekuga ei muutu. Näide: 10 000- kroonise krediitkaardi limiit vahetuskursi 15,6466 järgi on 639,12 eurot (639,116). Krediitkaardi igakuine kuumakse 1500 krooni saab olema 95,87 eurot (95,867) ja 15kroonine kuumakse 0,96 eurosenti (0,958).[ Ibid ]

2.2. Millised muutused toimuvad kinnisvaraäris

Kommenteerib Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Euro tulek paratamatult suurendab inflatsiooni – on selge, et kaupmehed, sh kinnisvaraomanikud, ümardavad vara maksumust ülespoole. Tänane 15 100 kr/m² (u 965 eurot) muutub ilmselt enamjaolt 999 euro peale. Muus osas euro tulek vaevalt otseselt mõjutab – pigem on küsimus Eesti usaldusväärsuse kasvus ja seeläbi välisinvestorite suuremas huvis Eesti kinnisvara kui investeerimisobjekti vastu. Ilmselt turg euro ootuses ja pärast selle käibeletulekut mõnevõrra elavneb.[2]
Järsku hinnatõusu tänavu ilmselt ei toimu. Oleme küll põhja läbinud/läbimas, kuid hirm nn rongist mahajäämise ees on siiski põhjendamatu – majandus ei taastu üleöö, tööpuudus kahaneb visalt . Seega on hetkel väga hea aeg osta, kuid see aeg kõikide märkide järgi jätkub. Müüa pole küll hetkel puhtrahaliselt kõige otstarbekam. Siiski on see tegevus väga õigustatud, kui soovitakse soetada suuremat ja kallimat elamist – vana müügist saab küll vähem raha, kuid ka uue kodu saab väga soodsalt . Tulevane hinnatõus tõstab varade väärtust proportsionaalselt küll võrdselt, ent kallima vara puhul on võit jällegi absoluutnumbrites suurem! [Ibid]
Hetkel on töö autori arvates kinnisvara hinnad veel madalal, kuigi on märgata hindade tõusu. Töö autor soovitab siiski mitte veel oma vara müüa. Nagu eelnevas lõigus juttu, et kinnisvara hinnad ei tõuse euro kasutusele võtuga järsku, vaid aega mööda. Võivad toimuda ainult väiksed kinnisvara ümardamised, mida müüja kindlasti endakasuks ümber hindab.

2.3. Millised muutused toimuvad tööjõuturul

Peamine, mis puudutab töösuhtes euro tulekut, on rahadega arveldamine: tööandja ei arvelda enam kroonides , vaid eurodes. Kõik summad, mis olid kroonides, tuleb euro käibelevõtmisega arvestada ümber eurodesse ümberarvestuse kursi alusel. Nii näiteks ei maksa tööandja töötasu enam kroonides, vaid eurodes. Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda töölepingu tingimusi ega ka pooltevahelisi kokkuleppeid makstava töötasu ja selle tingimuste kohta. [2]
Tööturul muutub väga raskeks raamatupidaja töö, kuna tema teha on palka maksta ja tema peab arvutama kõik palgad eurodesse. Koostaja soovitab raamatupidajatel juba praegu arvutada palgad eurodesse siis on lihtsam eurole vastu minna.

2.4. Mis toimub hindadega

Järgnevad lõigud kirjeldavad lahti, mis toimub hindadega enne eurole üleminekut ja eurole üle minnes.

• Viis kuud enne €-päeva ja kuni pool aastat pärast seda on kaupmeestel kohustus näidata müügikohas hinnasiltidel ja hinnakirjades hindu mõlemas vääringus. Interneti poodides , kataloogides, valgustabloodel jt. paikades, kus on tehniliselt keeruline kahte hinda paralleelselt näidata, võib olla näidatud vaid üks hind. [Ibid]
  
• Hindade ümberarvestus toimub Eesti Panga keskkursi alusel ja ümardatakse ühe eurosendi täpsusega. Vältimaks hinnatõusu, võib hindu näidata ka alla ühe eurosendi (nt 0,008 €).[Ibid]
  
• Nn hiiliva hinnatõusu vältimiseks on Kaubandus- ja Tööstuskojas väljatöötamisel ausa hinnakujunduse leping, millega liitumine on kaupmeeste jaoks vabatahtlik. Sellega kinnitab müüja, et eurole ülemineku varjus hinda ei tõsteta. Kõik lepinguga ühinejad saavad märgistatud vastavate kleepsude või muude visuaalsete lahendustega.[Ibid]
  

2.5. Kuidas toimub raha vahetamine

2.5.1. Sularaha

• Euro sularaha saab pangakontoritest, sularahaautomaatidest ja kauplustest vahetusrahana, kui tasud ostude eest.
  
• Pärast €-päeva saab maksta veel kahe nädala jooksul ka Eesti kroonides. Paralleelkäibe aja jooksul saab kõigis kauplustes ja teenindusasutustes maksta nii eurodes kui ka kroonides. Vahetusraha antakse reeglina tagasi eurodes.
  
• Kuu aega enne ja aasta jooksul pärast €-päeva vahetavad sularahateenuseid osutavad pangad kroone eurodeks teenustasuta. Pärast seda organiseerib kroonide vahetuse eurodeks Eesti Pank – tähtajatult ja piiramatus koguses.
  
• Alates €-päevast väljastavad võimalikult paljud sularahaautomaadid ainult eurosid.
  
• Müntide kokkukogumiseks elanikelt korraldatakse eraldi kampaania (okt–dets 2010). [2]
  

2.5.2. Pangakontod

• Pangaklientidele ei kaasne euro tulekuga mingeid lisakohustusi. Kontodel olevad Eesti kroonid muudetakse €-päeva saabudes üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks, ametliku kursiga ja teenustasuta. Kogu pangasüsteemi viimine europõhiseks võtab u 12 tundi. [Ibid]
  
• Kontod konverteeritakse ühe eurosendi täpsusega (EP keskkursi järgi) ja lõppsummad ümardatakse kolmanda koha järgi pärast koma. €-päevast alates ülekandeid Eesti kroonides enam ei tehta ja kaardimaksed muutuvad europõhisteks.
  Näide: Sul on arvel 5000 Eesti krooni. Jagades selle kursiga 15,6466, saab tulemuseks 319,55824....... See ümardatakse lõpuks 319,56 euroks. [Ibid]
  
• Kõik pangakontodel olevad kroonid konverteeritakse automaatselt eurodesse. [Ibid]
  
• Majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub järsk üleminek eurole.
  Kaardimaksed on maas esialgsete hinnangute järgi maksimaalselt 2 tundi.
  Internetipanga funktsionaalsus on piiratud hinnanguliselt kuni kella 02.00. täisfunktsionaalsus on tagasi esialgsetel hinnangutel hommikul kell 09.00. [Ibid]
  
• Pangaautomaatide ümberhäälestus toimub 24h jooksul. [Ibid]
  
• Algab kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood. [Ibid]
  
• Kõik Euroopa Liidu sisesed euromaksed on sama hinnaga kui siseriiklikud maksed. [Ibid]
  

KOKKUVÕTE

Ainetöös, mis koostati õppeaine „Eesti majandus“ raames, keskendus eelkõige välja selgitamises „ Mida toob Eesti majandusele kaasa euro kasutusele võtt“.
Autori poolt püstitatud eesmärkide täitmiseks analüüsiti erinevaid veebikeskkonna artikleid, et välja tuua kõige olulisem.
Olulisemad analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised;

• Euro käibele tulek toob töötutele uusi töökohti.
  
• Kinnisvara hinnad ei tõuse euro kasutusele võtmisega kõik hinnatakse ümber 15,6466 kursiga.
  
• Laenu intressid hinnatakse ümber neid muutmata.
  
• Panga arvel olev raha vahetatakse ümber eurokursiga ja selle eest ei võeta mingit lisatasu .
  

Ainetöö koostamisest oli õppurile suur kasu nii loova mõtlemise täiendamiseks kui ka õppuri iseseisvatöö arendamisel.
Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda muutustele mida euro kasutuselevõtt Eestile kaasa toob.

Viidatud allikad

Künnapas, V. 2010. Mida toob endaga kaasa euro kasutuselevõtt Eestis
[ http://veebikiri.ee/mida-toob-endaga-kaasa-euro-kasutuselevott-eestis/ ] (23.10.2010)

Uusjärv, S. 2010. Mida euro tegelikult kaasa toob
[ http://www.naistemaailm.ee/artiklid/33271/mida_euro_tegelikult_kaasa_toob_.html ] (24.10.2010)

Kaldmaa, U. 2009. Mida euro endaga kaasa võib tuua
[ http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=358473 ] (15.10.2010)

Eurole üleminek Eestis. Euro.Eesti
[ http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/esitlus.pdf ] (16.10.2010)
13