Protsessid majanduskeskkonnas - Turutüübid (0)

Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik 
konkurents Oligopol Monopol Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise 
homogeensus) Erinev (tooted on 
väikeste 
erinevustega) Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased 
asenduskaubad 
puuduvad) Mõju 
hinnale Hinnavõtja (puudub 
kontroll hinna üle) Väike (mõningane 
kontroll) Vastastikune sõltuvus (kontroll 
hinna üle suur, kartellkokkulepe 
teiste müüjatega) Hinnategija (täielik kontroll
hinna üle) Sisenemise 
barjäärid Turg on avatud (kerge 
pääseda turule) Madalad (turule 
sisenemine ja turult 
lahkumine pole 
piiratud) Kõrged (turule raske pääseda 
tänu turutõketele: kõrged 
tootmiskulud, infotõkked) Väga kõrged (Teised 
müüjad ei pääse turule) Näide Põllumajandus, kalandus,
börs (aktsiad) Õmblustööstus, 
Toitlustus Autotööstus, Arvutitööstus, 
bensiin, nafta American Oil, U.S. Steel, 
Microsoft, Indian Railways Monopoli plussid ja miinused Kasumi maksimeerimine Monopolid   maksimeerivad   oma   kasumit   väga   sarnaselt   täieliku
konkurentsi ettevõtetega. Monopolid maksimeerivad kasumit, mitte
tulusid. Seetõttu, kui marginaalsed tulud = marginaalsed kulud (MR
= MC), on kasum maksimaalne (täieliku ko. Monopoli nõudlus on
turunõudlus.)
Oligopol   maksimeerib   kasumit,   võrdsustades   marginaaltulu
marginaalmaksumusega,   mille   tulemuseks   on   Q-ühikute
tasakaalustatud väljund ja P-i tasakaaluhind.
Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC
(maksimeerimise kuldreegel). Efektiivsus     Turu efektiivsuse saavutamiseks peab olema saavutatud kaks peamist kriteeriumi - tootlikkuse ja jaotamise efektiivsus.
Täieliku konkurentsi tingimustes saab need kaks nõuet täita, mis teeb täielikust konkurentsist kõige tõhusama turutüübi.
Ülejäänud   turusüsteemid   nagu   monopol,   oligopol   ja   monopolistlik   konkurents,   ei   suuda   saavutada   nimetatud
funktsioone - minimaalne kulude vahemik, ressursside tõhus jaotamine, puudujäägi ja toote ülejäägi puudumine ning
majandusliku kasu ja kahjumi puudumine. Klientide jaoks on turu kõige soodsam tüüp täiuslik konkurents: hind on
stabiilne, kaubad ja teenused on alati saadaval, teave pole varjatud ja reklaam ei mõjuta meelt. 
Veel üheks monopoli efektiivsuse negatiivseks pooleks on konkurentsi puudumine. 
Konkurentsi puudumine ei stimuleeri ettevõtteid uuendustegevusele. Monopol on seejuures uuenduste suhtes vähem
vastuvõtlik. Kõikidel teistel turutüüpidel esineb konkurents, kas siis vähesel või suurel määral, mis tähendab, et nad
peavad olema uuenduslikud, et konkurentsis püsida.   Kuigi monopoolses turusüsteemis konkurents puudub, aitavad
kerged (õnnestunud) uuendused kindlustada monopolil oma positsioone turul. Näiteks Indian Railways (IR) ei panusta
uute ja paremate rongide ehitamisele, kui saab sõita olemasolevate pea 14000 rongiga. (Ukessays, 2017)


Ressursside kasutamine On   teada,   et   täieliku   konkurentsi   turul   jaotuvad   ressursid   vastavalt   Pareto-efektiivse   jaotuse   järgi   (kättesaadavate
tootlike   ressursside   kõige   efektiivsem   kombinatsioon).   Monopoli   korral   selline   ressursside   jaotus   ei   ole   täidetud.
Monopoli   puhul   saame   piirkulu   MC   tõlgendada   kui   alternatiivkulu   (kasulikkuse   kaotus),   mis   tekib   ressursside
kasutamisel monopoolses ettevõttes täiendava tooteühiku valmistamiseks. Monopol teatavasti ei ole väga huvitatud
kõiki ressursse kasutama oma toodangu mahu suurendamiseks, vaid hoopis piirab toodangu mahtu, et säilitada kõrget
hinda.   Seega   võime   järeldada,   et   monopol   jaotab   oma   tootmisressursse   ebaefektiivselt.   (Helje   Kaldaru,   2006,
Mikroökonoomika)
Samamoodi on käitunud IR ka pärast koroonakriisi, keeldudes maksimeerimast oma ressursside kasutamist. Samuti elab
IR üle oma võimete, kaldub see pöördumatult lõpliku viletsuse poole ning peab alatihti laenu võtma või investoritele
lootma. (Financialexpress, 2020) Hinnakujundus Monopoli turutüüpi vaadeldes võib ettevõtte vaatepunktist positiivse faktorina välja tuua mitteelastse nõudluse. Kuna
monopoli   puhul   on   tegemist   tootega,   mis   on   unikaalne,   siis   hinna   tõustes   ei   ole   tarbijal   võimalust   otsustada
asenduskauba vastu ning tal jääb otsustada hüvise edasi tarbimise või sellest täielikult loobumise vahel. Näiteks, kui IR
tõstab mõne pikamaa marsruudi hinda ja inimesel puudub sõiduvahend siis tal ei jää muud üle kui osta kallim pilet.
Siinkohal saab vastandiks tuua täieliku konkurentsi turutüübi, sest tegemist on turuga kus tegutseb palju firmasid, kes
pakuvad identseid tooteid. Täieliku konkurentsi
puhul kui üks firma otsustab oma toote hinda 5
euro pealt 10 peale tõsta, siis tarbijad hakkavad
teise firma poolt samasugust toodet tarbima, mis
on endiselt 5 euro juures. Oligopol kõige muuga
võrreldes   ei   ole   tarbijate   jaoks   soodne
turusüsteem,   kuna   hind   ei   ole   stabiilne   ja   on
sageli   kõrgem,   kui   see   võiks   olla   täieliku
konkurentsi tingimustes, ehkki see on parem kui
monopol,   kus   tarbijad   on   kahe   valiku   ees,   kas
loobuda või tarbida edasi.
Hinnakujundus   täieliku   konkurentsiga   turul   on
hind võrdne piirhinnaga. Monopoolsel turul on hind siiski määratud piirhinnast kõrgemale, mida võib vaadelda kui
positiivset aspekti tootjale, negatiivset aspekti tarbijale. Turule sisenemise barjäärid Monopoli on kahte tüüpi, lähtudes nende poolt kasutatavatest sisenemistakistustest. Üks neist on loomulik monopol ,
kus sisenemise tõkked on midagi muud kui seaduslik keeld. Teine on seaduslik monopol , kus seadused keelavad (või
piiravad oluliselt) konkurentsi. Monopolil on sisenemise barjäärid väga kõrged. IR ei saa konkurenti tekkida, kuna see
on riigiasutus ja erainvestorid sisenevad tööstusharusse ainult siis, kui neile on tagatud võrdsed võimalused teistega aga
valitsus teeb või kontrollib endiselt liiga palju ning riski / tulu kompromiss ei ole soodne. (Opentextbc, 2019) 
Oligopolil on samuti kõrged sisenemisbarjäärid, kuna võivad esineda kõrged tootmiskulud (autotööstus) ja on raske
alustada. Monopolistlikus konkurentsis on lihtne turule pääseda ja sealt ka lahkuda nagu näiteks toitlustus. Täielikus
konkurentsis on turg kõigile avatud, näiteks Balti börsil aktsiaid ostes ei ole piiranguid ja tähelepanu peab maksude
maksmisele pöörama, kui kasu välja võetakse.  (Livemint, 2016) Artiklid 
Monopolid: plussid, miinused ja mõju majandusele Artiklit alustatakse tuues välja esimesena, miks monopol majandusele kahjulik on. Artiklis on negatiivsete põhjustena
välja toodud: 


● inflatsioon -   kuna monopolid saavad määrata soovitud hindu, suurendavad need tarbijatele kulusid, seda
nimetatakse kulude tõusu inflatsiooniks; ● innovatsiooni puudumine  ● toote kvaliteedi languse - monopolid võivad pakkuda ka alaväärtuslikke tooteid; ● ettevõte on toote hinna kujundaja - monopol saab määrata iga valitud hinna. Hiljem artiklis aga tuuakse esile, et vahest on monopolid aga vajalikud. Näiteks tuuakse elektri- ja veevarustuse. Uute
elektrijaamade või tammide ehitamine on väga kulukas, seega on majanduslikult mõttekas lubada monopolidel nende
kulude eest tasumiseks hindu kontrollida. (Thebalance, 2020) Ameerikal on monopoolne probleem Ameerikast on saanud monopolide riik. Suure ja kasvava osa nende majandusest „omavad” käputäis ettevõtteid, kellel
on vähe konkurentsi, näiteks: ● kolm ettevõtet kontrollivad umbes 80% mobiilsidest; ● kolmel ettevõttel on 95% krediitkaartide turust; ● Neljal on 70% USA-s asuvatest lennuliinidest;  ● 60% otsingutega tegeleb Google. Tavaliselt kasvatavad ettevõtted oma kasumit, tarnides konkurentidest madalama hinnaga paremaid tooteid. See on
dünaamiline protsess, kus konkurendid langevad pidevalt välja ja ilmuvad uued. Täna loomingulist hävingut ei toimu.
Ja kui ettevõtted keelduvad suremast ja monopolid keelduvad arenemast, nähakse vaeva isegi kerge majanduskasvu
saavutamisega. (Forbes, 2019) Kuidas ja miks ettevõtted muutuvad monopolideks Peamised viisid kuidas ettevõttest võib saada monopol on: ● Valitsus annab ettevõttele ainuõiguse kaupade või teenuste pakkumiseks; ● Natsionaliseerimine (protsess, mille käigus valitsus ise võtab kontrolli ettevõtte või tööstuse üle) on veel üks
viis monopoli loomiseks, haridus on näiteks üks teenus, mis on paljudes riikides natsionaliseeritud; ● autoriõigused ja patendid on veel üks viis, kuidas valitsuse abi saab kasutada monopoli või peaaegu monopoli
loomiseks.  ● Juurdepääs nappidele ressurssidele on veel üks viis monopoli loomiseks. Kui tavaliselt üritavad valitsused monopole ära hoida, siis teatud olukordades julgustavad või isegi loovad valitsused
monopolid   ise.   Paljudel   juhtudel   on   valitsuse   loodud   monopolide   eesmärk   saavutada   mastaabisäästu,   mis   toob
tarbijatele kasu, hoides kulusid madalal. (Investopedia, James Mcwhinney, 2019)

Document Outline

• Monopoli plussid ja miinused