50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
253 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
linzzu
Õppematerjali autor
· luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet Globaliseerumist või kirjeldada kui kõigi maailma riikide üha tihedamat majanduslikku lõimumist rahvusvahelise kauba- ja teenustevahetuse liberaliseerumise ning sellest tingitud mahukasvu, vähenevate transpordikulude, rahvusvahelise kapitali kasvava sissetungi, maailma tööjõu tohutu kasvu ning tehnoloogia, eriti sidetehnoloogia, kiire ülemaailmse leviku tagajärjel. Globaliseerumine saavutada täiesti uue taseme suhtevõrgustike loomises. Tänu sellele saavad tekkida ülemaailmse haardega inimõiguste kaitse liikumised, mis töötavad näiteks selle nimel, et juurutada õiglast kaubandust, vähendada lapstööjõu kasutamist ning edendada universaalsete inimõiguste kultuuri. Globaliseerumine on seotud rahvusvahelise kaubanduse arengu ning kaupade ja teenuste tootmise ülemaailmse levikuga. See on saanud võimalikuks tänu tollimaksude,
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:
langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita.
Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord
.... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel....
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
vähendamine.1980–1990 aastatel toimus nn. logistika renessansi periood, mida iseloomustab tellijakeskne toodang ning piisav toodete saadavus ja lai valik. 1980 aastatel konstateeriti, et on alanud hanke- ja jaotuslogistika integreerumine ühtseks protsessiks (joonis 3.1). Sellel perioodil toimusid maailma majanduses olulised muutused, mida seletatakse logistika fenomeniga. Muutusteks olid infotehnoloogia revolutsioon ja personaalarvutite juurutamine, turu globaliseerumine, muutused majanduse infrastruktuuri riiklikul reguleerimisel, kvaliteedijuhtimise (total quality management) laialdane levik, partnerluse ja strateegiliste liitude kasv, ärikorralduse struktuursed muutused. 4 HAJUS TEGEVUS ARENEV TÄIELIK 1960 INTEGRATSIOON INTEGRATSIOON
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid