,, Laenamine kui tänapäeva elustiil '' (0)

Laenamine kui t�nap�eva elustiil Rikkalikum eluviis, kinnisvarahindade k� rgus ja n�udlikkuse suurenemise taga seisab ka �ha suurem hulk laenuraha.T�nap�eval ei olekski enam m�eldav teha suuremaid sisseoste ilma laenu v�tmata, kuna hiigelsummasid, mida inimesed oma kodu rajamiseks v�i auto ostmiseks vajavad, ei v�ta lihtne palgat ��line tagataskust.See on muutnud laenamise t�nap�eva elustiiliks. Laenata tuleb, see on loomulik, aga m� istuse piires, et mitte kohustada end rahapuuduse t�ttu lisat��le nind end sellega �le koormata.Samuti ei arvestata pahatihti riskidega, mis laenu v�tmisega kaasnevad.Lisaks oma isiklikule sissetulekule ja maksev�imekusele peaks inimene laenude v�tmisel arvestama ka kaudsemate riskide ning keskkonna v�listeguritega. Suur konkurents pangandusturul on soodustanud suures osas madalaid intresse, mis teevad laenamise n�iliselt kergeks ja muretuks.H�sti l�bim� eldud ja kalkuleeritud laenamine on Eesti arenevas majanduskeskkonnas igati m�istetav ning �priski lihtne ettev�tmine.Keeruliseks ja t�likaks muutub see aga siis, kui laenuv�tja pole oma v�imaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad s�gavast n�ukogudeajast t�nini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma l�hedastelt-tuttavatelt ning tagasimaksmisel tekkinud raskused p�hjustasid pahatihti paksu verd. Sealt ka ilmselt vanemate inimeste suhtumine. See aga, kust t�napeva noorte sekka selline arusaam v�i mentaliteet j� udnud on, ei tea keegi. Tihtipeale on laen ainus v� ljap ��s, et alustada iseseisvat elu. Inimesed peavad kusagil elama ja v�ga raske on alustada t� hjast kohast. Neil on oma elementaarsed vajadused, mille rahuldamiseks ei piisa vaid kuupalgast.Kui just mitte rentida endale kodu ja auto, kuid ka see eeldab �le keskmise suurt igakuist palka. Laen suurendab stabiilsust, kohusetunnet ja ka t��viljakust.Laenuv�tjad on �ljuhul n�us juurde �ppima, et saada paremat t��kohta.Pangalaenu �igeaegsesse tasumisse suhtutakse suuremas osas t�ie t�sidusega ja see muudab inimesed ettev�tlikumaks.Laenuv�tmine on p�him�tteliselt nagu � ritehing , mis toidab inimest majanduslikust poolest, mis on eelduseks oma enda ettev�tte loomisel ja sealjuures edasi arenemisel.