Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

,, Laenamine kui tänapäeva elustiil '' (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
- Laenamine kui tänapäeva elustiil- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmmaiki Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Laenamine kui tänapäeva elustiil

ükski tohutu summa ei tundu enam ületamatult suur. Soovitakse endale suurt maja või kaunist korterit, luksuslikku autot, uusimat tehnikat ning kuna nende ostmiseks ju enamatel juhtudel kohe tagataskust raha ei leita, siis minnakse väga kergekäeliselt laenamise peale välja. Ei üritatagi ainuüksi oma rahadega toime tulla. Mõnikord jääb aga inimestel rahast puudu ka mõne väiksema asjakese ostmisest ja ka siis leitakse, et just laenamine, seda ka sõpradelt ja tuttavatelt, on lihtsaim moodus, mis aitab hädast välja. Kui palju on veel inimesi, kes on võlgadest täiesti priid? See arv on väga väike, sest tänepäeva maailmas ongi laenamine kui elustiil. Viimasel ajal on pank muutunud väga paindlikuks erinevate laenude ja liisingute suhtes. Pakutakse üha rohkem ja rohkem mitmesuguseid laenuvõimalusi: kodu-, õppe-, väikelaenud, äritegevuse finantseerimised ja autoliisingud

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Laenamine kui tänapäevane elustiil

Laenamine kui tänapäevane elustiil Elu meie ümber tundub olevat parem kui ei kunagi varem. Inimesed julgevad tarbida, vajadusel laenu võtta. Võlgu elamine ja laenamine pole iialgi varem olnud nii lihtne kui praegu. Piisab isegi sõnumist ning juba laekub raha kontole. Enamikus peredes on krediitkaart või järelmaks. Lisaks kodulaenule tahab iga kuu maksmist ka autoliising. Võib-olla ongi viimane aeg elutempot veidi pidurdada, et sellest nõiaringist välja saada ? Miks ja millest on need probleemid täpsemalt tekkinud ning milline oleks kõige optimaalsem, vahest ka produktiivsem lahend ?

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid 1075­1152 (431­489 tüve ning hiili, ila, kesv, lubi, lõhn, sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644­663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ­ ühtekokku 1086­1094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid

Eesti keel
thumbnail
20
docx

Inglise laenud eesti keeles

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine................................................................................

Eesti filoloogia
thumbnail
38
docx

Eesti keele ajalugu

Soome, isuri ja karjala keeles on abielunaise tähistamiseks kasutusele võetud vaimo. Arvatakse, et naine on indoeuroopa laen uurali algkeelde, kuid see mõte on problemaatiline, kuna indoeuroopa laenud ei ulatunud uurali keelde. Hiljuti on aga leitud kümmekond indoeuroopa laenu. Mees on noorem sõna kui naine. Vasted on ainult läänemeresoome keeltes. On peetud nii germaani kui indoeuroopa laenuks, kumbki seletus pole kinnitust leidnud. Tütar on balti laen ning esineb nii läänemeresoome keeltes kui lõunalapi keeles. Algne vorm *tüktäri laenati balti algkeelest läänemeresoome algkeelde. Väga vana indoeuroopa sõna. Poeg on soome-ugri sõna, vana päritolu. Inglise boy on hoopis normannidelt saadud. Läänemeresoome keeltest on laenatud skandinaavia keeltesse. Laps päritolu on uurali algkeeles, kuid sugulussõnaks sai alles läänemeresoome keeltes. Uurali algkeeles tähendas ta hälli või kandekorvi. Sõsar on laenatud balti keeltest

Eesti keele ajalugu
thumbnail
2
doc

Raamat, vanaaegne mõnuaine

Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud

Eesti keel
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvist

Eesti keel
thumbnail
5
docx

Sõnamoodustuse küsimused

11. Tuletamise puhul lisatakse tüvele tuletusliide v ­liiteid, liitmise puhul liidetakse kaks v enam sõna üheks sõnaks. Harvem saadakse uus sõna olemasolevast sõnast mingi osa eemaldamise teel ­ selliseid sõnamoodustusviise nimetatakse lühendamiseks ja pöördtuletuseks ning sel teel võib keelde lisanduda uusi lihtsõnu. 12. Sõnamoodustus on kõige tavalisem sõnavara rikastamise viis. Muud viisid on nt laenamine, uute juursõnade e tehissõnade loomine ja olemasoleva sõna tähenduse muutmine. Tuletamine 13. LEKSEEM on semantiline sõna, millel võib olla üks v mitu fonoloogilist v grammatilist kuju, mis kokku moodustavad selle lekseemi vormistiku e paradigma. Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15

Eesti keele sõnamoodustus



Lisainfo

Kirjand

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun