Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

laen ja intress (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju raha saab ta tagasi 2 aasta pärast?
  • Kui palju peab talumees kahe aasta jooksul pangale tagasi maksma?
Vasakule Paremale
laen ja intress #1 laen ja intress #2 laen ja intress #3 laen ja intress #4 laen ja intress #5 laen ja intress #6 laen ja intress #7 laen ja intress #8 laen ja intress #9 laen ja intress #10 laen ja intress #11 laen ja intress #12 laen ja intress #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fallinginlove Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pptx

Laenud ja laenamine

Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär ­ intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid

Majandus
thumbnail
4
doc

Pangandus ja laenud töö

muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. Kuidas jagunevad arveldused? Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangakontodel olevaks rahaks ning selle järgi jagunevad ka arveldused: sularaha arveldused ja sularahata arveldused 26. Selgitada akreditiivi mõistet. Akreditiiv on selle avanud panga (avajapanga) kohustus maksta müüjale (akreditiivisaajale) välja akreditiivisumma (või osa sellest), kui akreditiivisaaja täidab akreditiivis määratud tingimused (akreditiivitingimused).

Majandus
thumbnail
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .........................................

Majandus
thumbnail
2
docx

Ülesanded intresside arvutusele 2016

Ülesanded intresside arvutusele 1. Investeerime 10 000 eurot kaheks aastaks 10% intressimääraga panka. Kui palju me teenime? 0,1x10 000 = 1 000,siis intress laenatud summalt on 2x1 000=2 000eurot. Vastus: Kahe aasta pärast teenime 12 000 eurot 2. Investeerime 10 000 eurot kaheks aastaks panka intressimääraga 10%, kusjuures esimese aasta lõpus liidetakse teenitud intress põhisummale. FVn=PV(1+i)n 10 000(1+0,1)2=12 100 Vastus: Kahe aasta lõpus teenime 12 100 eurot. 3. Investeerime 100 eurot 4- ks aastaks 8 %-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kaks korda aastas. Kui palju teenime neljanda aasta lõpuks? 100(1+0,08/2)8=136,86€ Vastus: Neljanda aasta lõpuks teenime 136,86 eurot. 4. Investeerime 20 000 eurot 6 aastaks 10%-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€

Majandus
thumbnail
32
docx

Raha ja pangandus referaat (laenutingimuste erisused LHV, SEB,Swedbank näidetel)

Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen..........................................

Raha ja pangandus
thumbnail
18
docx

Ainetöö Laen ja liising

Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.

Majandus
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks ­ teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks ­ kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste

PANGANDUS
thumbnail
15
pptx

Pere-eelarve

Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun