Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud, ükskõiksed. Erimeelsused linnas kodanluse ja lihttöölise vahel. Erimeelsused maal baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd'e vahel. Konfliktid maal maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms). Kasvas revolutsiooni oht. Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega. Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile verekümnist. 1905. aasta revolutsioon Ajendiks Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Protestimeeleavaldused Venemaal. Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole. Teravnesid võitlusvormid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks. Maal hävitati mõisavara. Sagenesid kokkupõrked sõjaväe ja politseiga.
set Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Enamslaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailma revolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel. Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti poliitikud uue kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Millise otsuse võttis Maanõukogu vastu 15. novembril 1917? (lk. 26) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, enne Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeim võim Eesti Maanõukogul, Eestis kehtivad einult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas see riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja kõrgeimaks võimuks Maanõukogu. Milliseid ettevalmistusi tegi Maapäev iseseisvuse väljakuulutamiseks enne Saksa vägede saabumist? (lk. 27)
Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre.........................................
Selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumi õpilased. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid 1903 ilmus ajaleht Uudised, üks asutaja oli kooliõpetaja Peeter Speek+inimesed. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslike soovidele. 2) 1905. aasta revolutsioon, pooled, põhjused, käik, tagajärg? Ajend: Verine Pühapäev(9.jan). Teated Peterburist aktiviseerisid Tallinna töölisi: miitingud, kokkupõrked politseiga, igapäevased streigid, maal hävitati mõisavara. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks oli palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid, kus taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku-ja maareformi. Revolutsiooni süvenemist näitas ülevenemaaline streik
osavõtjaga miitingu. Kõnedest ülesköetud osalejad suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareta juures tapeti vangla ülem, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relavastatud madrused ja sõdurid tapsid politseinike ja ohvitsere. Korratused likvideeriti. Korravalve võttis oma õlule miilits. Mai lõpus toimusid ka Eesti esimesed valimised, Maanõukogu valiti. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis 5. 8.novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Põhjustas protestimeeleavaldusi kogu Venemaal. Oktoobris alustasid enamlased, rahvuslust eitavad Eesti poliitikud, ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Peamine löök kavatseti anda Ajutisele Valitususele pealinnas.26 okt saadi
sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised
Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse
Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd
Revolutsioon süvenes- oktoobris algas ülevenemaaline streik, mis haaras enda alla ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja muud ametiasutused. Tänavad olid täis streikijaid, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti tormilisi miitinguid, rüüstati poode. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist. Nõudmiste toetuseks peeti Tallina Uuel turul suur rahvakoosolek, mis lõppes äärmiselt traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Seda nimetatakse 16. oktoobri veretööks. Selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavata üle 200. Järgmisel päeval kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Moodustati Eesti esimene partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eduerakonna peamiseks eesmärgiks konstitutsiooniline monarhia, mis ka saavutati. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905. a Tartusse kokku esimese üle-eestilise rahvaasemike koosoleku
See paelus eriti noori, mistõttu selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumiõpilased. 1903. hakati Tartus välja andma ajalehte Uudised, asutaja Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. Revolutsioon Nikolai II Romanov Põhjused: vastuolud linnas ning maal, puudusid kodanikuõigused, maapuudus talupoegade seas, isevalitsus põhiseadus puudub Ajend: Verine Pühapäev 09.01 rahumeelne demonstratsiooni tulistamine Peterburis ; Vene- Jaapani sõda Tegevused, vormid: * majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega *palvekirjade saatmine *korraldati koosolekuid
TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne, mis on tegelikult ühe õige rahuajal toimiva vabariigi aluseks.
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska
Venemaast lahkulöömise möödapääsmatus: Seda süvendas veelgi oktoobripööre. Peamiseks ajendiks oli kartus,et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt.Kardeti Venemaal vallanduda võivat anarhiat kui ka kodusõda ja Saksa vägede sissetungi. Autonoomia saavutamine Eestis: Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus,mida juhtis J.Poska. Valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu e Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega,asjaajamiskeeleks sai eesti keel.1917 suvel kujunesid välja Eesti erakonnad.Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased,kes ei tahtnud rahvulikest huvidest kuuldagi. Mis ohustas Eesti autonoomiat?Ohustasid tagendatud vene ametnikud,kes eestlaste üle kaebasid.Ka pinge riigis,mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine.Lisaks ka jätkuv I maailmasõda.Ohustas Saksamaa,kes vellutas juba oktoobris ära saared. Maanõukogu 15
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918
Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee
Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida juhtis kubermangukomissar. · Kubermangukomissari kõrvale pidi üldvalimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks terviklikuks haldusüksuseks, mida juhtisid eestlased ise. Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana · Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene ametnikud vallandati. · Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus. · Hakati looma Eesti rahvusväeosi. · Kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti
Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik. Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada
· Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus
Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus
Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01.1905- Verine pühapäev 16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11
Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja)
eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. - Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine.
peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa
Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:
luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte.
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel
Saksa armee pealetungi järel muutus Eesti sõjatagalaks(1915) vägede hulk küündis 1917 200 000 meheni (suur osa Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute
G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Nikolai II -viimane Vene tsaar 20. saj. Jakob -Uramaa hertsog 17. saj. Aleksander III -Vene tsaar, venestaja 19. saj. K.Valdemaras -Leedu iseseisvumise juht 20. saj. A.T.Helle -I Eesti keelse piibli autor J.Köler -esimene Eesti kunstnik J.Anvelt -Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Kirjuta sündmus 1700-1721 Põhjasõda http://www.abiks.pri.ee 1906 I eesti keelne gümnaasium 16. II 1918 Leedu iseseisvumine 1869 I Eesti Üldlaulupidu 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1870 I raudtee Eestis märts 1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist
4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenuimaks piirkonnaks venemaal. 3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule 4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste
Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma Sõjavägi läks demostrantide poole üle Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas Georgi Lvoviga kujunes välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi arvestama kõikide tähtsamate keskuste nõukogudega, millest tähtsaim Petrogordid, kus omakorda tekkis võimuvõitlus enamlaste, vähemuslaste ja esseeride vahel. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguses, kui massimiiting muutus korrarikkumiseks
Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt. 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda
vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. *tööliste eesmärgid 1) parandada oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
