Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päris...
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
Eesti iseseisvumine õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril 1918. aastal. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kas Eesti iseseisvumine oli ainult õnnelik juhus või asjade loomulik käik, sellel teemal ürtian selgust saada. Eesti iseseisvumisele andis olulise tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venelased ei olnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Kuna enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuse kontrollimiseks, siis tekkis eestlastel soodne võimalus iseseisvumiseks. Ma leian, et õnnelikuks juhuseks võib pi...
Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid ...
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus , enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Ees...
Ajaloo arutlus Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, ent üsna lühikeseks ajaks. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts , Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lõid eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon õnnelikust juhusest ja asjade loomulikust käigust. Eesti iseseisvumisele andis tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venemaal toimusid pidevalt rahutused, kuna venelased ei olnud oma võimuorganitega rahul. Kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine. Kuna enamus ajast kuulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuste kontrollimiseks, siis tekkis meil võimalus iseseisvumiseks. Eesti polnud ainus riik, kes soovis ise...
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon ...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Välisteguritest oli oluliseks abiks eestlaste iseseisvumisele kriitiline olukord naaberriigis Venemaal. Venelased polnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused ning rahvaülestõusud. Erinevad erakonnad üritasid võimu haarata. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmas...
Karl Kuusk 12/1/2012 Eesti iseseisvumine - juhus ? Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuu...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Eesti iseseisvumine Iseseisvumise eeldused · Rahvusvahelised: · I MS · Variseb kokku senine poliit. süsteem · Impeeriumite lagunemine · Eeskujud (Poola, Soome) Eeldused · Venemaal: · Tsaari loobumine võimust · Bresti rahuläbirääkimised · Võimuvaakum · Sõjaväe nõrkus Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välism...
III Omariikluse taastamine 20.aug. kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille liikmed valiti Ülemnõukogust ja Eesti Komiteest. 21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn. Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis. Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse. 28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" ...
Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele. Sellele järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli kasvanud, esile tõusis rahvuslikke liidreid, nt K....
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks,...
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP v...
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline. Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 191...
1.Mis on Eesti sõjaalaugu? Millal ja kuidas toimus Eesti iseseisvumine? Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 1918. aasta 24.veebruaril 2.Pildil oli Jahon LAidoner (1884-1954), Eesti kindral; sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas ning aastail 1924 ja 1934-1940. 3.Nimn. kriiside tekkepõhjuseid. Too välja tänapäeva olulisi kriisikoldeid. 4.Mis on relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused? Ulatus, kasutatav relvastus, taktikalis-operatsiooniline iseloom, kestus. 5.Kes on partisan? Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. 6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk? Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseadus...
Eesti 100 Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! 100 aastat tagasi sai Eestist riik. Selle 100 aastaga on meie riigis väga palju juhtunud ja muutunud. Kohe tahaksingi tuua näited koolisüsteemist nüüd ja sada aastat tagasi. Ligi sajandi jooksul on Eesti koolides toimunud suuri muutusi. 20. sajandi algul seisid klassi ees nooremad õpetajad, kellest enamus olid mehed. 1922. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu koolide ühtlasele levikule, olid 20. sajandi algul enamus Eesti rahvast kirjaoskajad. Eesti iseseisvumine 1918. aastal tähendas koolivõrgu kiiret korrastamist. Tekkisid algkoolid, mille esimeseks astmeks oli kuueaastane...
20 sajandi poliitilised sündmused Balti Liidu vabariikides – olulised Nõukogude Liidu lagunemisprotsessis 20.sajandi lõpul on suur ja tähtis roll Balti riikide iseiseisvuse kujunemisel. 1970-ndatel hakkas Nõukogude Liidus kasvama stagnatsioon ehk seisak nii majanduses kui teistes eluvaldkondades ning natuke enne seda hakkas Eestisse imbuma rohkem informatsiooni lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele, sellest juhiti tähelepanu eesti kultuuri ahistamisele, mida see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja kultuurilisest otsustamisõigusest, varsti mõisteti, et ainust päriselt võetav eesmärk saab olla Eesti iseseisvumine. Kõik asjad hakkasid kiiremini areneda, kui arvatagi osati. Pärast seda kui sai teatavaks Nõukogude keskvõimu kavatsus teha Kirde-Eestisse uued kaevandused. See oleks Eestile kaasa t...
Eesti iseseisvumine juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvumisega on seotud palju küsimusi. Eks kõik tahavad teada, mis tegelikult juhtus ja avaldada oma arvamust. Kõik rahvad ihkavad oma riiki, kuid paljudel asjaoludel pole see alati võimalik. Paljude poliitikute seas hakkas 1917.a. hilissügisel levima arusaam, et Venemaa laguneb. See pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Eesti iseseisvumise eeldusteks võiks lugeda tööstuse arengut, erakondade loomist, rahvusliku haritlaskonna väljakujunemist jne. Eesti poliitikute üheks tähtsaimaks eesmärgiks oli eestlaste territoriaalse ühtsuse saavutamine. Eesti alade ühtsus oleks muutnud paljugi, sest siis oleks eestlased ennast tundnud rohkem kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Ees...
1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes ...
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ? Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus. Pärast vapraid võitlusi ning peetud la...
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunem...
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu M...
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste ...
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poo...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
Referaat Eesti iseseisvumine Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4 1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4 1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4 Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5 Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6 Vabadussõda .............................................................................
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümb...
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põ...
Institutsioonid ja rajasõltuvus Kõigepealt on vajalik selgitada institutsiooni mõistet. Sõna ,,institutsioon" kasutatakse väga tihti politoloogias rääkides mingisugusest formaalsest sruktuurist, milleks võib siis olla näiteks riigikogu või ka sotsiaalne klass, samuti kasutatakse seda terminit sotsioloogias rääkides organisatsioonist. March'i ja Olsen'i käsitluse järgi ei ole institutsiooni puhul alati tegemist formaalse struktuuriga, vaid pigem mingi normide, reeglite, arusaamiste ja rutiinide kogumiga. Nende pakutud institutsiooni definitsiooni järgi on poliitilised institutsioonid vastastikuses seoses olevate reeglite ja rutiinide kogud, mis defineerivad tegevust arvestades rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaal...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõj...
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus · Üliõpilasseltsid · Eesti ...
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti ...
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpe...
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
