Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mahlad ja muud joogid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veinid, kakao, alkohool, viin, mahl, viina, alkohooli, õlu, sokolaad, jook, kange, sokolaadi, viinamarjad, marjade, sampanja, vahuvein, liköör, rumm, viljad, maitseained, pärm, heledat, veine, õuna, liköörid, koostisosa, sidrunhape, kali, suhkrust, siirup, kanged, piiritus, sordid, veinide, lahja, konjak, viski, tomat, viljas, rasvaine, mahlalevitamiinid kompleksselt või C- vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed võivad olla gaseeritud. Mahlad jaotatakse: • värskelt pressitud mahlad; • pudelitesse või purkidesse villitud mahlad. Värskelt pressitud mahlad on parima kvaliteediga. Pudelitesse või purkidesse villitud mahlad erinevad koostiselt, valmistusviisilt, energeetliliselt vääruselt kui ka säilivusajalt. Mahlad jagunevad: • mahl, mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjadest. • Mahl kontsentreeritud mahlast- saadud konsentreeritud mahla lahndamisel kvaliteetsete veega. Kontsentraadist valmistavad mahlale ei tohi vett lisada rohkem, kui eraldus selle kokkuaurutamisel. • Täismahl on identne viljadest ja marjadest pressitud mahlaga, ei lisata suhkrut ega muid lisaaineid. Eestis valmistatakse mahlasid peamiselt konsentreeritud mahlast.
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud,
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm
ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi lisada rohkem kui eraldus selle kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid
Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:
valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude maitseainetega. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4 15 erineva maitseandjaga. Näited: Beefeater, Gordons London Dry Gin Viin Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse
Külmad joogid · Mineraalvesi põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha. · Mahlajook Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi. · Mehu Viljalihaga mahl. KOHVI VALMISTAMINE · Kvaliteetne vesi
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega). Rose veinid saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn
destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased; - värvi ehk kohvilinnased. Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel erinevatel temperatuuridel mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas. Humal annab õllele iseloomuliku mõrkja maitse ja vahu. Pinnapärmiõlled Ale see on traditsiooniline õlletüüp Inglismaal ja Põhja Ameerikas . Reeglina kääritatakse
VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku
1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad. Põhimõtteliselt on ülaltoodud liigituse koostamisel lähtutud Eesti kaupade nomenklatuurist (EKN). Toidukaupade põhirühmad (grupid) jagunevad alarühmadeks, liikideks, alaliikideks kuni nimetusteni välja. Nimetuste kogum moodustab toidukaupade sortimendi. Sortimendis sisalduvate kaubarühmade (gruppide) arvu nimetatakse sortimendi laiuseks
Kuna alkohol lendub kergesti ja tal on madal keemistemperatuur, siis looduses esineb teda vähe. Säilitamiseks tuleb alkohoolseid jooke hoida kinnises anumas. Mida võib alkohol põhjustada? Südame ja veresoonkonnahaigusi Pahaloomulisi kasvajaid Psüühikahäireid Seedeelundkonna haigusi Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid ? Õlu Vein Siider Sampanja Mõdu Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid ? Viin Viski Konjak Brändi Liköör Rumm Dsinn Tequila Absint piiritus Alkoholi sisaldavad tooted. Odekolonn Kosmeetikatooted Mitmesugused lahustid Puhastusvahendid Vedelkütsed VIIN Alkoholi sisaldav jook. Koosneb veest ja etanoolist. Etanooli sisaldus 3580 %. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua viin.
triglütseriidide taset, suurendab lihaste massi · vask · raud- suurenenud hapniku transproti, tugevdab immuunsüsteemi, suurendab energiat, kollageeni sünteesis LAAGERDUMISE MÕISTE Laagerdamine ehk järelkäärimine laagerdumisel toimub lõhna ja mitsekomponendite lõoik välakujumnei süsihappegaasiga rikastamine lõpliku soovitud käärimisastme saavutamine Laagerdumise lõpus eraldtakse pärmi liig, õlu jahuatakse maha kuni -1,5 Cni õlu seprateeritakse-suurem osa pärmist eraldatakse õlu pumbatakse stabilisatsioonitanki Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein,
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa.............
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel.
· Roseesool on suure rauasisaldusega, · Kossersool lisandivaba sool, mida kasutatakse eksklusiivses kulinaarias ja mõnes rahvusköögis (juudid) · Nitritsool lihatööstuses kasutatav keedusool, millele on lisatud nitritit. · Natusal Soomest pärit soolaasendaja Ürdisoolad, maitsesoolad - koosnevad põhiliselt 40% soolast ja sinna lisatud peenestatud maitsetaimedest ja ürtidest. 18. Maiustused. Sokolaad. Kakao tootmine. KOMPVEKID 1. Sokolaadikompvekid - eri täidiseliikidega kompvekid, mis on kaetud sokolaadiglasuuriga Pralineekompvekid - täidiseks pralineemass, mille põhikomponentideks on suhkur, pähkel ja rasvaine Vahvlikompvekid - täidiseks küpsetatud vahvlilehed, vahel erinevad kreemid Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu
Apertiiv alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%.
kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Inimesed on mett kasutanud erineval moel viimased 2 500 aastat. Ammu aega on teatud, et meel on erinevaid häid omadusi. Näiteks kreeklased ja egiptlased kasutasid mett peamise tervendajana. Juba sajandeid on mett peetud lausa looduse ravimiks.
kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem)
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör
· Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine Pudrud või teised teraviljatooted · Erinevatest teraviljadest o Nisu,riis,kaer,oder,rukis,tatar,mais o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad · Pudruvedelik o Piim o Mahl o Puljong · Pudru konsistents o Sõmer o Vedel o Tihke TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Pudru koht menüüs · Hommikusöök · Enamasti vedel · Kogussööjale 2-2.5 dl Lisandina liha-ja kalaroogade kõrvale · Sõmerad pudrud · 100-150g · Hea pudru valmistamine Tangainete eeltöötlemine · Eemaldada prügi ja riknenud terad
Esimeses teemas Alkohol, räägin lühidalt, mida alkohol endast kujutab ja mida liigne tarbimine endaga kaasa võib tuua. Järgmiselt toon välja Eesti tuntuimate alkoholitootjate AS Liviko ja AS Saku lühikirjelduse. Samuti kirjeldan kuidas toodetakse õlut, rummi ja tekiilat. 3 Alkohol Alkohol, ld. k. piritus vini ehk veini vaim, on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohooli. Alkoholi tarvitamine põhjustab inimesel nii emotsionaalseid muutusi kui ka taju-, kõne-, mälu-, kordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on samuti kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest
annaabi.ee 
