Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani
mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoones lõpule juba 1945. a kevadeks. Täiendamine ja parandamine jätkus siiski 1947. a suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Samuti võõrandati neilt enamik muust varast ning loomadest. Maareformi tagajärjed Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ei paranenud ka inimestevahelised suhted Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid
von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel ajal võitlesid nende kaks poega Vabadussõjas Punaarmee vastu. Saare ja Kudani küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka). Mõisa keskosa haris nüüd Friedrich von Rosen koos oma abikaasa Hedwigiga (sünd. Normann) kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Kaks vendadest Normannidest langesid Vabadussõjas või surid haavatutena ja haigetena veidi aega pärast sõda. Koju tuli ainult kolmas vend, Vabadusristi kavaler, hilisem kolonel Johannes Normann. Normannide
Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale
aastal? (saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma valitsus? Rahvavalitsus Milline rahaühik kehtis Eestis kuni 1928. aasta rahareformini? Margad ja pennid Kuidas nimetatakse perioodi 1938-1940 Eesti ajaloos? Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament? Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu Millist nimetust kannab Nõukogude Liidu ja Soome vahel aastatel 1939-1940 toimunud sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki
kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus ilmus "Perno Postimees". Võidule pääses ühtne kirjakeel ning koostati uus eesti keele grammatika
kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulusu talusid,
Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks. Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja kasutati nende sugulastõugu idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks. Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud kaose tõttu oli hobuste arv Eestis 1920. aastaks langenud 167,5 tuhandele. Seoses maareformiga kahekordistus 1920. aastate alguses talude arv keskmike ja väiketalude arvel. Seega oli antud sotsiaalne tellimus hobuste arvu tõusuks, eriti aga universaalse kasutustarbega tori tõu edasiarendamiseks. Maaeralduse põhimõte oli ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses silmas pidades maa headust-seisupaika ja muid kohalikke olusid. Eestile on olnud kombeks 2 hobust paarisrakendis maad harimas. Ühe hobuse kohta tuli meil 1926a. 5,6 ha põllumaad ja 5,3 elanikku
Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni.
väga laialdased kodanikuõigused. Kuna valimisseaduse tõttu sai parlamenti palju erinevaid erakondi, oli koalitsiooni moodustamine keerukas ning süsteemi ebastabiilsuse tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsu ja J. Laidoneri poolt korraldatud riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. Sisepoliitikas saavutati eestlaste suur poolehoid eduka maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti Vabadussõjas osalenutele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele. Eestlastele tundus maareform kui lõplik vabanemine sakslaste võimu alt, sest kaotati seisused, mis tähendas balti rüütelkondade lõppu Eestis. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti
käsitööndustalude tekkimine lisaks tsaariaegsetele vanadele taludele, nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses
/1/ 2 1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur Esmakordselt mainitakse Riisipere mõisa 1394 aastal. ning esimesed omanikud olid Weckenbroded. 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. Olemasolev peahoone valmis 1821. Aastal. Alates 1786. Aastast oli omanikukeks Stackelbergid, kellega algas pikem ning ehitus- ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja
Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli küüditamist tekkis taas Piistaojatükeldamise ja karja laialijaotamise oht. Loomavagunis Siberisse küüditamisel mõtles Th. Pool südantvalutavalt oma eliitveisekarjale. Th. Pooli sõnul sai teatavaks riiklikuks teraviljakeskuses töötavale Kaarel Liidakule
tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika, arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine suurendas inimestevahelisi pingeid, nõukogude võimule oli see meelepärane, sest see aitaks tulevikus talud kollektiviseerida
Pätsi ja J. Laidoneri poolt korraldatud riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti. Peeti kõige olulisemaks saada võimu juurde ja riigi üldise hüvangu nimel tegutsemine läks selle käigus meelest. Seda enam, et tuli võidelda ka erakonna tipus püsimise eest. Majanduselus saavutati eestlaste suur poolehoid eduka Maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti kõigepealt Vabadussõjas osalenutele, hiljem ja ülejäänud soovijatele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Eestlastele tundus maareform kui lõplik vabanemine
06.1920. Selle alusel kehtestati riigis parlamentaarne demokraatia. Eesti sai endale seadusandliku võimu, Riigikogu, ning täidesaatva võimu, Valitsuse, mille peaks sai riigivanem. Põhiseadus avas tee riigi demokraatlikuks arenguks, kusjuures Eesti põhiseadus oli üks demokraatlikumaid sel ajal. Iseseisvuse algusaegadel alustati maareformiga, mille eesmärgiks sai jagada ümber baltisaksa aadlikele kuulunud mõisad jagati ümber asundustaludeks. Sisepoliitikat tabas kriis, kui 1.detsembril 1924 toimus riigipöördekatse. Nimelt NSV polnud leppinud Eestist loobumisega ning 1.detsembri varahommikul hõivati Toompea loss,sõjaväelennuväli,raudtejaamad,postkontorid.Mõne tunniga suruti mässukatse maha, kuid sellega seonduvalt algas parlamentarismi allakäik.
enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele. Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine
(era- ja avalik õigus) Isik vs. isik Isik vs. riik Maa või halduskohtud 1) Avaliku teenistusega seotud vaidlused 2) Kodakondsus- ja migratsiooniga seotud küsimused 3) Omandi ja maareformiga seotud vaidlused 4) Riigivaraga seonduvad vaidlused Loomõigus Positiivne e. objektiivne õigus Subjekt Subjektiivne õigus Õigunormide kogum Subjektiivne õigus objektiivse õiguse alusel subjekti õigus teha tegusid ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS
toimus (18.sajandil)19.sajandil. Need on just need, mida kutsutakse 'põlistalu', 'ostutalu' jne. Need on need, mis on mõisate käest päriseks ostetud talud. Tavaliselt mitte väga regulaarse planeeringuga (kuid on ka erandeid näiteks Vooremaal), kasutatud ka looduslikke piire piiride tõmbamiseks. Sellest ajast pärit ka lahustükid n. heinamaad. Asumikutalud vastandiks rajati esimese maareformiga Eesti ajal. Eesti maareform oli korraldatud 1919.aastal 19.oktoobri maaseaduse alusel pärast Vabadussõda, või õigemini Vabadussõja käigus algatatud protsess, mis nägi ette, et võõrandatakse rüütlimõisad, neist tuuakse riigitagavaramaad ja nende baasil hakatakse looma asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka mõistet maauuendus. Mis siis juhtus selle maareformi käigus
mõisasüdamikust 1 verst eemal asus tellisel ööv aastatoodanguga 300 000 tellist. R õhku pandi metsanduse kaubanduslikule osat ähtsusele (metsnik I. Sipp elas mõisasüdamikus) A. W. Kröger Estländisches Verkehrs und Adressbuch f ür 189394 Riga 1892. A. Richter Baltisches Verkehrs und 8 Adressbächer, Bd. II Estland Riga 1913. 1918. aastal suur osa mõisamaadest riigistati kodanliku Eesti maareformiga. Kompensatsiooniks j äeti R. Turmani poegadele suurtalud ning osaliselt ka mõisahoonete kasutamise õigus. Ehitus kirjeldus. Peahoone on suur kivihoone, mis p õhiosas ühekordne, kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekkkattega viilkatus, millel laiad, kuid v ähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse
kultuurautonoomia seadus millega arvukamad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuri edendamiseks. 1. detsembril 1924. a. toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse, kuid kuna rahvas neid ei toetanud, suruti see üsna kiiresti maha. Majandus Vene aja lõpupoole toimunud tööstuspööre oli olnud osa Vene majanduses toimunust. Eesti majandust tervikliku nähtusena polnud seni olnud. Vastavalt 1919. aasta oktoobris vastuvõetud maaseadusele alustati aastal 1920 põhjaliku maareformiga. Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Osa maast läks riigi maafondi, osa maast jagati välja asundustaludena. Loodi 56 000 uut talu (nn. asunikutalud). Taastati majandussidemed Nõukogude Venemaaga. Lühikese ajaga loodi tuhandeid kau- bandus- ja tööstusettevõtteid, mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. 1923. aastal halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu kahanema
Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni.
Põllumajandusliku suurtootmise rajamiseks puudus sel ajal majanduslik vajadus. Peamine oli abstraktne ideoloogiline eesmärk: likvideerida eraomandus põllumajanduses. Polnud ka majanduslikke eeldusi suurtootmisele vajaliku ainelise baasi loomiseks. Minimaalselt vajalik baas kujunes alles paarikümne aasta jooksul 1960. aastate lõpuks. Ettevõtete süsteemi ümberkujundamine algas seniste riigimõisate ümbernimetamisega sovhoosideks. 1945. aasta lõpuks oli 70 sovhoosi. Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside
*1935 keelustati kõikide parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit *Kehtestati tsensuur ajakirjandusele, mitmed väljaanded suleti *Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega Ülemineku põhjused: *Riigikogus erakondade võimuvõitlus *Sagedased valitsuse vahetused *Riigiametnike korruptsioon, skandaalid *Rahva elatustaseme langus, tööpuuduse kasv Põllumajandus EVs: *Peamine majandusharu (70% elanikest) *Maareformiga riigistati mõisnike maad ja umbes 1000 mõisat *Osa maast kingiti vabadussõjast osavõtnuile *Riigimaal loodi riigimajandid, vallakoolid, põllutöökoolid jms
kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c) EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast 5. Nimeta Asutava Kogu kaks olulisimat reformi ning põhjenda nende tähtsust Eesti ajaloos. I reform: Maareform Tähtsus: Siis hakkas arenema tugev põllumajandus – või ja peekon. II reform: Põhiseadus Tähtsus: tekkis võrdsus seaduse ees, usu- ja sõnavabadus, isiku- ja korteripuutumatus. 6. 1) Mis seadusega on tegu? Maareformiga 2) Miks said Vabadussõjas võidelnud eeljärjekorras maad? Sest nad olid verd valanud riigi heaks ja tänu neile sai riik vabaks. 3) 7. Milliseid Eesti ajaloo sündmusi perioodil 1918-1940 tähistatakse riigipühana ja/või lippude heiskamisega hoonetel? Nimeta 3 sündmust ja dateeri (kuupäev, kuu, aasta). 1) ...................................................................................................................................... 2) .........................
Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised. Eesti Iseseisev Sotsialistil Tööliste Partei: Eraldusid sotsiaalde. Liidrid: Kruus. Eestimaa Kommunistlik Partei, liidrid: Kingissepp, Anvelt, eraldus Venemaa Sotsiaaldem
· anda laene kinnisvara tagatisel Laenud jaotati kolme rühma: · pikaajalised (A liik) · uuele põhikirjale mittevastavad (B liik) · põhikirjale vastavad (C liik) 1933.a. II kvartalis toimus rahavääringu 33 %-line devalveerimine. Tõus panganduses algas 1933.a. lõpul. Sõja puhkemisega 1939.a.algas hoiuste äravool. Iseseisvuse esimestel aastatel etendas riiklik finantseerimine olulist osa. Krediite kasutati: · linnaelanike toitlustamis- ja küttekriisi lahendamiseks · maareformiga loodud taludele · riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks · koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele. 4. Kaubanduse areng Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted Kasvas kiiresti ühiskaupluste arv (majanduskriisi tulemusel paljud suleti) Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid:
Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta. Majandusprobleemid, uus majanduspoliitika Liiga kiire majandustõus tõi kriisi pank oli andnud liiga kergelt laene, inflatsioon, import oli suurem kui eksport, Venemaa turg kadus ning tooraine Venemaalt vähenes. Müüdi maha suur hulk kullavarudest. 1928a. tuli rahareform, mindi üle margalt kroonile. Venemaa turu asemel orienteeruti ümber
hõivatud alade venestamine. Terrori ja võõrtööliste sissetoomise järel hakkas põhirahvuse osa Eestis ja Lätis kiiresti vähenema. 1959. aastal moodustasid muulased Eestis 25,4% ja Lätis 38% rahvastikust. Leedut 1940. aastate lõpu üliindustrialiseerimine täies ulatuses ei puudutanud, kuna selleks vajalik infrastruktuur oli nõrgem. Teiseks oluliseks majanduspoliitiliseks sammuks oli põllumajanduse sundkollektiviseerimine. Maareformiga oli palju elujõulisi talusid küll juba tükeldatud, kuid see ei suutnud talurahvast veel kolhoosidesse ajada. 1948. aasta lõpuks oli kolhoosidesse ühinenud vaid 4-7% taludest. Nüüd lasti käiku otsene terror, mis tipnes 1949. aasta märtsiküüditamisega. Talurahva vastupanu murdus. 1952. aasta lõpuks oli Baltimaades kolhoosidesse ühendatud üle 95% taludest: iseseisvad väikeomanikud olid likvideeritud, majandus täielikult allutatud riigi kontrollile,
seas on see omaks võetud (müüt) ja seda toetas ka nõukogude propaganda. Isegi 1980. aastatel räägiti Eesti NSVs ilmunud väliseestlasi puudutavates kirjutistes: „Emigrantide hulgas oli palju ametnikke, tehnilist intelligentsi, kultuuritöötajaid, väiksemate ja keskmiste ettevõtete omanikke ning kinnisvara omanikke. Väga vähe oli tööstustöölisi ja peaaegu ühtegi ei olnud nendest 150 tuhandest kehviktalupoja ja maata põllutöölise seast, kes 1940. aasta maareformiga oli maad saanud ja kes 1941. aasta sügisel langes kulaklik-fašistlik terrori ohvriks.” Kuigi allikad väidavad, et Rootsi jõudnute seas oli kõrgharidus 9%-l, samas kui Taani jõudnute puhul oli sama näitaja 5%. Osa eestlastest kasutas võõrsile mineku võimalust baltisakslaste ümber asustamisel (1939) ja ümber asustamise ajal (1941), osa läks mitmel erineval ajal toimunud üleviimis aktsiooni raames
Esimese asjana võeti vastu maareform (oktoober 1919). Maareformi eesmärgiks oli maaomandisuhete tasakaalustamine ning väiketalunike eemalhoidmine kommunismist ja loomulilkult ka baltisakslaste võimu piiramine. Reformi käigus sundvõõrandati kogu mõisate ja kirikute omandis olnud maa riigile. 1926. aastal otsustatisundvõõrandatud maade eest maksta hüvitist. Sundvõõrandatud maadest sai talupoegadele ligi 55 000 talu. Ka taasiseseisvunud Eestis viidi 1991. aastal ellu maareform. Maareformiga sooviti taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli 1940. a seisuga. Endise olukorra üks-ühele taastamine polnud aga võimalik, sest 50 aastaga on nii mõndagi muutunud. Näiteks linnastumisega seoses oli ka tiheasustuses püstitatud ehitisi õigusjärglaste maale ning lisaks sellele võttis nii maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taotleda andmeid erinevatest arhiividest.
elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Võõrandati ka loomi ja muud vara. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid, nad olid liiga väikesed, madala tootmistasemega. Maa võõrandamisega
(nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks
Parim seetõttu, et talud vabanesid lõplikult mõisa survest. 25. Talumajanduse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) Pärast maareformi kujundati põllumajandus ümber talumajandus-süsteemiks. Rendilepinguga anti uutele maasaajatele talukohad 6-aastase katseajaga. Pärast nn. katseaega anti maa pärandatavaks kasutamiseks. Maa väljaostu ajaks oli 55 aastat. Eesmärk elujõuliste perekonnatalude moodustamine. 1926. a. seaduse põhjal hakkas Rahandusosakond välja andma maareformiga seoses võõrandatud maade eest tasumise pantkirju. Eesti talude parimaks arengujärguks olid aastad 19251939. Parim seetõttu, et talud vabanesid lõplikult mõisa survest. Talude arv suurenes mõisate ärajagamise arvel u. 1,5 korda. 26. Ühistegevuse valdkonnad Eesti Vabariigis 1918-1940 Põllumajandusõhistud, piimaühistu, tapamajad ja korteriühistd, ühistegelik lihakaubandus, linnusaaduste ühistu, seemnepaljunduse ja seemnete realiseerimise
Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange ning Euroopast toodud juute. Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse – Saksa vägede lennukid ja autod kasutasid Eesti põlevkivibensiini, sõdurid sõid Eesti võid, leiba, liha, mune. Kariloomade arvukus isegi tõusis. Nõukogude maareformiga äravõetud maa tagastati küll omanikele, ent suuremalt jaolt ainult kasutamiseks. Väikesed toidunormid ei võimaldanud äraelamist (linnades kehtestati toidu- ja tarbekaupadele kaardisüsteem). Must turg õitses. 1942. aastal hakati senini alaväärtuslikeks peetud rahvaste noorsugu värbama Saksa eliitvägedesse – Relva-SS-i. Eestlased said loa Eesti Leegioni formeerimiseks, seda lubati kasutada Eesti piiride kaitseks. Pääsemaks Saksa mundri selgatõmbamisest, pagesid tuhanded
läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad
See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926. aastal hakkas Eesti neile tagasihoidlikku kompensatsiooni maksma. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930. AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks. Juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, mis andis suure osa ekspordist
kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu. 9. Talude kruntimõõtmine. 19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus. Liivimaa 1849. a. talurahvaseadusega oli avatud tee üleminekuks raharendile ja talude päriseksostmisele. Kruntimine oli 19.saj suureks murranguliseks protsessiks. See oli seotud mõisamaade laiendamise ja kompaktsete majapidamiste moodustamisega talude päriseksostmisel. Mitmed talud kaotati või asustati ümber
arv ulatus 25 000-ni, seda püüti leevendada hädaabitöödega. 1930. aastate II poolel industrialiseerimine hoogustus, seda soodustas ka sõjaeelne kõrgkonjunktuur. Loodi uusi ettevõtteid, ajakohastati tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes Eesti põlevkivikeemiatööstus. Saksa suured tellimused tõid kaasa õli- ja bensiinitootmise järsu suurenemise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes. Põllumajandusega oli 1934. Aastaks hõivatud 60,2% rahvastikust. Ida-Euroopa radikaalseima maareformiga võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks. Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia(eriti väljaveos) ja Saksamaa(sisseveos), 1937. Aastal ületas Saksamaa üldkäibelt Suurbritannia. Kahekümne aastaga oli Eesti saavutanud rahvusvahelistel turgudel kindla koha.
Detsembril 1919. Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja vene Adolf Joffe. Rahutingimused: Nõukogude venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust. Venemaa lubas loobuda igavesest aja igavesti nõuetest Eesti territooriumile. Venemaa maksis Eestile kahjutasu 15 miljonit kuldrubla. L Ä H I A J A L U G U EESTI VABARIIK (1920-1940) Oktoobris 1919 alustati Maareformiga, mille ülesandeks oli likvideerida mõisnike võim ja jagada maa kõigile, kes soovisid ja 15/06/1920 Asutav Kogu võtab vastu Eest Vabariigi suutsid seda harida. Loodi 56 000 asundustalu. põhiseaduse 1924. aastal mindi üle uuele majanduspoliitikale, mis nägi ette 1/12/1924 Tallinnas surutakse maha kommunistlik põllumajanduse eelisarendamist. Toimus põllumajandusliku tootmise riigipöördekatse
Maareform. 1940.a võeti vastu deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omaniks, s.o maa natsionaliseerimise kohta. Maade suuruseks, mis antakse iga töötava talupoja kasutada, määratakse ülemmäär 30ha. Kõik maade ülejäägis, mis ületavad sele suuruse, arvatakse riiklikku maatagavarasse selleks, et riigil oleks võimalik maata ja vähese maaga talupoegi abistada maaga varustamisel. Riigivolikogu otsustab kustutada talurahvalt kõik väljaostu maksud, mis seoses varem läbiviidud maareformiga, samuti maksuvõlad ja administratiivkorras pealepandud trahvid. Riiklikust maatagavarast rajatavaid maakohti võivad saada eeskätt maata perekonnaga kodanikud, kes talupidamist tunnevad ja omavad perekonnas vajalikku tööjõudu. Hiljem täpsustati, et esimeses järjekorras varustatakse maaga vähese maaga talupoegi, aasta-ja suvipõllutöölised, ümberasustatavad maapidajad ning senised talude pooleteramehed ja rentnikud. Määruse järgi tuli uued
a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt. Majandus e. Kriisiaastad Rahvaerakond, kristlik rahvaerakond, tööerakond(vasak)-Otto strandmann, koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno, otto tiiv, Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem- riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut
rajati EV perioodil palju uusi ettevõtteid. 1939. Aastal oli Eesti suurtööstuse kogutoodang 2,2 korda suurem kui 1933. aastal ja 1,6 korda suurem kui 1929. aastal, mis oli algne kõrgseisu aasta. 4.4. Põllumajandus Kõige olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform, millega loodi uued alused põllumajandusliku tootmise süsteemile. Ometi täitus eesti talupoja ammune unistus saada maad, muutuda taluperemeheks. Maareformiga kujundati Eesti põllumajandus lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks. Reformi tulemusena kattus maa tihedalt iseseisvate väikemajapidamistega. Rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne virgutas looma uusi väärtusi. See on suuremaid saavutusi meie põllumajanduselu arendamises. Nüüd tuli asuda põhivarade ülesehitamisele ning tootmisalade laiendamisele ja intensiivsemaks muutmisele
Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium.
erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris. *Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3 uusmaasaajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud ja 1/3 puutumata talud. Maareform ei teinud midagi paremaks. *Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud midagi silmapaistvat. Edukad talud, millelt maad võeti, varisesid kokku. *Inimestevahelised pinged kasvasid.
Põllumajandusliku suurtootmise rajamiseks puudus sel ajal majanduslik vajadus. Peamine oli abstraktne ideoloogiline eesmärk: likvideerida eraomandus põllumajanduses. Polnud ka majanduslikke eeldusi suurtootmisele vajaliku ainelise baasi loomiseks. Minimaalselt vajalik baas kujunes alles paarikümne aasta jooksul 1960. aastate lõpuks. Ettevõtete süsteemi ümberkujundamine algas seniste riigimõisate ümbernimetamisega sovhoosideks. 1945. aasta lõpuks oli 70 sovhoosi. Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside
f) rannajoone pikkus 3800 km 11 B. Vasta põhjalikult: (Eksamitöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata kahele küsimusele. ) Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989)- 40ndate maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. ; küüditamised (1940, 1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel- esimene puisniitude kadumise põhjus, kuna suurtootmisele üleminekuga kaasnes käsitööst loobumine; nõuk piiritsooni
riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus ja Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Rohkem hakati kasutama masinaid, kuid hobune jäi ikka asendamatuks.
toodangukogused on väikesed ja see raskendab nii edukat turustamist Eestis kui ka ekspordivõimaluste leidmist. Valdkonna mõju ja tulususe suurendamise võimalused on seotud koordineeritud ühistegevusega nii tootearendusel kui ka turustamisel. Puhkemajanduse arendamiseks vajatakse teid, lõkke- ja telkimisplatse, erivajadustega inimestega arvestamist, kaubandusteenuseid ja jäätmekorralduse kaasajastamist. Pärandkultuuri säilitamist raskendab inimeste vähene teadlikkus ja maareformiga toimunud omanike vahetumine põlvkondade side on nõrk, pärimus ei kandu enam edasi. Meede: Elanikkonnale metsa ja metsa elurikkust kahjustamata võimalikult mitmekesiste metsa kasutamise võimaluste kindlustamine. Selleks: · Metsaomanike koolitamine ja teavitamine metsade mitmekülgse kasutamise võimaluste tutvustamseks. · Metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamine. 18
annaabi.ee 
