Pihkva mõis (0)

5 VÄGA HEA

Vana-Vigala Tehnika ja- Teeninduskool .
Pihkva mõis.
Referaat.
Nimi:Getter Angerjärv.
Tallinn 2006
Sisukord.
1.Sissejuatus. Lk 3.
2.Ajaloolised andmed Lk 3-7.
3.Ehitus kirjeldus Lk 7-8.
4.Kõrval hooned Lk 8.
5.Töö mõisas Lk 9.
6. Sovhoos Lk 9-10.
7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 10-11.
8.Kokkuvõte Lk 11.
9.Kasutatud kirjandus Lk 12
Sissejuhatus.
Võrreldes paljude teiste Põhja-Eesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi võimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda jääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naabermõisatest Alaverest, Kehrast jmt-st oli Pikva tagasihoidlikum ka maa-alalt, vähem jõukad tema omanikud , väiksem mõisa all eri aegadel loendatud talupoegade ja mõisateenijate arv. Ometi lisab suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikusära, säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning ümbritseva pargiga, pälvib tähelepanu oma aja ehitustraditsioonide ilmeka tunnusmärgina. Just seetõttu peaks olema põhjendatud ka viimase tähelepanelikum vaatlemine valdussuhete, omanikuloo, siin viljeldud tähtsamate majandusharude (-suundade) lõikes. Veelkordselt tõstatavad Pikva arhitektuuriajaloolisi väärtusi Alavere sovhoosi poolt kavandatud remont-restaureerimistööd, reaalsena kerkib päevakorda kunagi tegevus- ning rahvarohke ansambli revitaliseerimine. Allpool esitatud ajaloolised andmed tahavad sellele lisada mõnevõrra teaduslikku autentsust ning minevikuvõlu.
Ajaloolised andmed.
Varasemad teated Pikva mõisast pärinevad 19. sajandi algusest. Mõisast vanem on samanimeline küla. Veel päris 18. saj lõpul kubermangu maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud topograafilistes teadetes ei ole Pikvat mõisana märgitud. Alavere kõrvalmõisana kuuleme sellest esmakordselt 1816. aastal. Tollal moodustasid Alavere, Pikva ja Jäneda ühe suurema Hermann Ludvig v. Löwensternile kuulunud mõisatekompleksi. Säilinud arhiividokumentide valgusel võib saada üht-teist teada omaniku majanduslikult küllalt raske seisukorra kohta. Nii on ta võtnud mitmeid kordi ning küllalt suurte summadena võlgu Eestimaa Aadli Krediitkassalt (1803a 700 rubla hõbedas, 6000 rubla pangatähtedes; 1805.a koguni 10 000 rubla). Ilmselt nägi ta oma majandusliku olukorra parandamisel üht võimalust võsa- ja soomaade ülesharimises, kuid ka talumaade ulatuslikus mõisastamises.
Ei ole teada, millised olid Pikva kõrvalmõisa rajamise konkreetsed põhjused ja tingimused, tõenäoline, et selleks oli soov laiendada mõisamaid, uude mõisakeskusesse ehitatud laudahoonete jmt näol tõhustada karjandust, ning miks ka mitte – nii nagu see tänapäevalgi tavaks – parandada kogu omaaegse suurmajandi juhtimissüsteemi. 1816. aastal aga H. L. v Löwenstern suri ning mõisamaad (v.a. võlgade katteks läinud metsatükk) koguväärtuses 110 000 banko ja 25 000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v. Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte der Rittergüter Estlands e’m 18. und 19. Jahrhundert (1772-1889) Hannover-Döhren 1975.) Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt sõltuva kõrvalmõisa staatusesse.
Seoses mitut laadi valdusõiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern-Sternburgide aadliperekonnale. Jättes siinkohal puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused, märgime ära just sellesse aega langeva Pikva iseseisvumise. 1849. aastal, täpselt 18. oktoobril 1849 määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks väärtuseks märgiti 71428 hõberubla). Alavere jäi ilma temast eraldatud Pikva ja Nõmfreta Greogor Baron v. Ungern-Sternbergile. Nii oli saanud teoks varem ühtse ning tähelepandavalt suure Alavere jaotamine – tekkinud oli kaks peaaegu võrdse suurusega iseseisvat majanduslikku ning juriidilist tervikut . Nn “pärismõisa” staatust Pikva esialgu siiski ei omanud . Viimasest sõltusid aga mitmed õigused – näiteks ei olnud mõisal lubatud tegelda tollal pea kõige tulusama majandusharu – viinapõletamisega. Nagu väidab Eesti piiritusetootmise ajalugu põhjalikult vaadelnud O. Ibius, tõusid ja langesid mõisate hinnad aga koos viina hinnaga, viina tootmisest hangiti ka lõviosa kapitalist esinduslike härrastemajade püstitamiseks ning parkide rajamiseks. (O. Ibius. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn 1979.a) Charlotte Baron v. Ungern-Sternbergi poeg esitas 1858. aastal Eestimaa kubermangu valitsusele taotluse anda Pikvale rüütlimõisa õigused, milline palve ka rahuldati (“Revalsche Wöchentliche Nachrichten” 24.07.1858.a) Niisiis on sellest ajast meil põhjust hakata tõsisemalt kõnelema ka mõisa hoonetest.
Ungern-Sternbergide valdusse jäi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron v. Ungern-Sternberg mõisa Wolther Baron v. Stackelbergile, kusjuures ostuhinnaks oli ilma inventarita (kariloomad, põllutööriistad jne) määratud 55000 hõberubla (“Revalsche Wöchentliche Nachrichten. 12. veebr 1876.)
1887. aastal ostis mõisa Robert Georg Turmann – s.o isik, keda kohapealsed elanikud veel praegu mäletavad jõuka ning ettevõtliku eestisoost Tuuri nimelise härrana (Andmed Nahkur Elviselt, sünd 1906.a. 1914. aastast Pikval). Rohkem kui varem hakati nüüd pöörama tähelepanu mõisa majandusliku kandepinna tõstmisele. Mõningatel andmetel taotles just Turmann mõisale viinapõletamise õiguse. Mõisa omanik elas ise Tallinnas, lasi mõisa asju kohapeal korraldada sobitajal (1893. aastast Heinrich Somberg alates 1910 . aastast August Schmacling). Laiendati mõisapõlde, pandi alus nuumhärgade kasvatamisele, tõsteti lüpsikarjanduse ja aianduse taset. Näib, et kõikjalt kust võimalik püüti tõsise eestlase ning uusrikka kodanlase kombel pigistada välja maksimaalne tulu. Mõisas töötas viinavabrik (viinameister H. Somberg), mõisasüdamikust 1 verst eemal asus telliselööv aastatoodanguga 300 000 tellist. Rõhku pandi metsanduse kaubanduslikule osatähtsusele (metsnik I. Sipp elas mõisasüdamikus) – A. W. Kröger Estländisches Verkehrs – und Adressbuch für 1893-94 – Riga 1892. – A. Richter Baltisches Verkehrs – und Adressbächer, Bd. II Estland – Riga 1913. 1918. aastal suur osa mõisamaadest riigistati kodanliku Eesti maareformiga. Kompensatsiooniks jäeti R. Turmani poegadele suurtalud ning osaliselt ka mõisahoonete kasutamise õigus.
Ehitus kirjeldus.
Peahoone on suur kivihoone, mis põhiosas ühekordne, kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekk -kattega viilkatus , millel laiad , kuid vähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on võrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohviääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4-ruudulised ülal 6-ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes , säilinud ahjud-kaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestibüülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu väikesed puitkäimlad ruumi nurkades.
Kõrval hooned.
Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone. Katus kujundatud analoogiliselt meierei-elamuga. Müürid on laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega, kaetud lamedate kaartega. Otsaviilus suur segmentaken. Ehitus võib päineda sajandivahetuselt.
Ait-kuivati (rohujahu veski juures) – pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus müürid laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega. Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulemüüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud kütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist.
Meijerei- ja teenijatemaja,Küün , Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,Tööhoboste tall ,Valitsejamaja.
Tõõ mõisas.
Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 8-9 oli keskhommik, kell 14-16 oli lõuna.
Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli mõisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, lõuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei tahtnud enam tööd teha, olid harjunud süüa saama.
Sovhoos.
Hiljem oli mõisahoones veel Alavere sovhoosi loomakasvatusosakond. Ka sovhoosi loomakasvatusosakond sai ruumid Alaversse ja Pickwa mõisahoone jäi tühjaks. Külapoisid lõhkusid aknad ja neid tuli pidevalt parandada.
Alavere sovhoosi keskus. Üldpinda on majandil 7718 ha, sellest põllumajandusmaad 3080 ha. Majanduslike näitajate poolest oli sovhoos rajooni paremaid. 1977. aastal saadi lehma kohta 3771 kg piima .
Pihkva mõisa telliskivitehas.
Pickwa mõisal oli telliskivitehas, mis asus Mallo Jaani maja juures. Seal olid tellisekuivatuse kuurid, telliste tükke ja samas tehases valmistatud kive on seal praegugi. Savi kaevati sealtsamast. Kui savi samal pool jõge otsa lõppes, hakati savi kaevama teisel pool jõge. Tehases tehti hiljem isegi savinõusid. Pikva mõisa telliselöövi aastatoodanguks oli 3 000 000 tellist. Eesti Vabariigi lõpuaastatel kuulus Pikva teliskivitehas koos 4,59 ha
Voldemar Jõeste (endine Johanson) sündis 24.10. 1886 .a. (vana kalendri järgi) Laitse mõisas, Nissi kihelkonnas, Harjumaal , mõisa tisleri teise pojana . Elas Tuhala vallas, Kose kihelkonnas, kus sai ka algkoolihariduse ja õppis telliskivimeistriks. Umbes 18-aastaselt asus elama Tallinna. Peale kaitseväeteenistust elas lühikest aega Tallinnas, siis asus Jõhvi endise mõisa telliskivimeistri asetäitjaks. 1813. a. tuli Pickwa mõisa telliskivimeistriks.
Kokkuvõte.
Pihva mõisa peab kindlalt külastama kuna see on üks suur ja meeldejääv kogemus , mida juba nii lihtsalt ei unusta.See ajalugu need kohad, need on lihtsalt vapustavad.Muidugi käib ka iga koha kohta üks huvitav lugu mida tasub kindlalt kuulata ! Mina soovitan soojalt seal ära käia ja kõik kohad üle vaadata.
Kasutatud kirjandus.
http://www.pickwa.ee/8.html
17

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 75 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gettukas Õppematerjali autor

Sisukord.

1.Sissejuatus. Lk 3.

2.Ajaloolised andmed Lk 3-7.

3.Ehitus kirjeldus Lk 7-8.

4.Kõrval hooned Lk 8.

5.Töö mõisas Lk 9.

6.Sovhoos Lk 9-10.

7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 10-11.

8.Kokkuvõte Lk 11.

9.Kasutatud kirjandus Lk 12

referaat

Sarnased õppematerjalid

docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja

Ajalugu

docx

Eesti arhitektuuri näited

................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism............................

arhitektuuriajalugu

doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

........................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM........................................................................................................

Arhitektuur

docx

Arhitektuuriajaloo referaat

TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a

Arhitektuuri ajalugu

docx

Edise linnus

sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01

Ajalugu

doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib ?

Ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

docx

Eesti Uusaeg

saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil: Mõisate restitutsioon: Mõisate restitutsioon- Rootsi aja lõpul reduktsiooni käigus olid paljud läänimõisad olid võetud riigi kontrolli alla, 18. sajandi algusel toimus restitutsioon, mille tulemusel anti tagasi läänimõisad omanikele või nende järglastele. Mõisate liigitus: Rüütlimõisad (eramõisad)- Klassikalised mõisad, mis olid erakätes. Neid oli kõige rohkem. Kroonumõisad (riigimõisad).

Ajalugu

Rohkem sarnaseid