Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pihkva mõis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vana-Vigala
Tehnika ja- Teeninduskool .

Pihkva mõis.
Referaat.
Nimi:Getter
Angerjärv.

Tallinn
2006

Sisukord.
1.Sissejuatus. Lk
3.

2.Ajaloolised
andmed Lk 3-7.

3.Ehitus
kirjeldus Lk 7-8.

4.Kõrval
hooned Lk 8.

5.Töö
mõisas Lk 9.

6. Sovhoos Lk
9-10.

7.
Pihkva
mõisa telliskivitehas Lk 10-11.

8.Kokkuvõte Lk
11.

9.Kasutatud
kirjandus Lk 12

Sissejuhatus.
Võrreldes
paljude teiste Põhja-Eesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi võimu päevil 17.
sajandil), omab Kose kihelkonda jääv Pikva hoopiski lühema ajaloo.
Naabermõisatest Alaverest, Kehrast jmt-st oli Pikva tagasihoidlikum
ka maa-alalt, vähem jõukad tema omanikud , väiksem mõisa all eri aegadel loendatud talupoegade ja mõisateenijate arv. Ometi lisab
suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikusära,
säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning
Vasakule Paremale
Pihkva mõis #1 Pihkva mõis #2 Pihkva mõis #3 Pihkva mõis #4 Pihkva mõis #5 Pihkva mõis #6 Pihkva mõis #7 Pihkva mõis #8 Pihkva mõis #9 Pihkva mõis #10 Pihkva mõis #11 Pihkva mõis #12 Pihkva mõis #13 Pihkva mõis #14 Pihkva mõis #15
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gettukas Õppematerjali autor
Sisukord.

1.Sissejuatus. Lk 3.

2.Ajaloolised andmed Lk 3-7.

3.Ehitus kirjeldus Lk 7-8.

4.Kõrval hooned Lk 8.

5.Töö mõisas Lk 9.

6.Sovhoos Lk 9-10.

7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 10-11.

8.Kokkuvõte Lk 11.

9.Kasutatud kirjandus Lk 12

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja

Ajalugu
thumbnail
62
docx

Eesti arhitektuuri näited

................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism............................

arhitektuuriajalugu
thumbnail
23
doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

........................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM........................................................................................................

Arhitektuur
thumbnail
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
25
docx

Edise linnus

sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01

Ajalugu
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib ?

Ajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil: Mõisate restitutsioon: Mõisate restitutsioon- Rootsi aja lõpul reduktsiooni käigus olid paljud läänimõisad olid võetud riigi kontrolli alla, 18. sajandi algusel toimus restitutsioon, mille tulemusel anti tagasi läänimõisad omanikele või nende järglastele. Mõisate liigitus: Rüütlimõisad (eramõisad)- Klassikalised mõisad, mis olid erakätes. Neid oli kõige rohkem. Kroonumõisad (riigimõisad).

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun