RIISIPERE MÕISA PEAHOONE (0)

EUROAKADEEMIA
Kerly Aavik
III kursus
RIISIPERE MÕISA PEAHOONE
Referaat aines „Seadusandlus projekteerimises”
Juhendaja : E.Siraki
Tallinn 201
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur 4
2. Hoone seisund 5
2.1 Ettevalmistud talveperioodiks ja esmased säilitamise tööd. 5
2.2 Mõisaansambli kasutamine 6
3. Restaureerimine 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad: 8
Lisad 9
Sissejuhatus 3
1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur 4
2. Hoone seisund 5
2.1 Ettevalmistud talveperioodiks ja esmased säilitamise tööd. 5
2.2 Mõisaansambli kasutamine 6
3. Restaureerimine 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad: 8
Lisad 9

Sissejuhatus

Käesolevas referaadis tutvustatakse Riisipere mõisa peahoone ajalugu, selle praegust seisukorda ning on lisatud ka mõningased soovitused mõisaansambli kasutuseks.
1821 . aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale  Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valla territooriumile. Mõisa ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest enamik paiknes peahoonest lääne pool, kui mida pole praktiliselt säilinud (v.a. paar ümber ehitatud ja algse välimuse kaotanud rajatist).
/1/

1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur

Esmakordselt mainitakse Riisipere mõisa 1394 aastal. ning esimesed omanikud olid Weckenbroded. 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. Olemasolev peahoone valmis 1821. Aastal.
Alates 1786. Aastast oli omanikukeks Stackelbergid, kellega algas pikem ning ehitus-ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal.
/2, lk 5/
1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid.
Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal , mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii.
1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik , mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus.
/1/

2. Hoone seisund

Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused).
Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor.
/4, lk3/
Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid. Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid , peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal.
/3, lk4-5/

2.1 Ettevalmistud talveperioodiks ja esmased säilitamise tööd.

Mõisa peahoone praegust seisukorda arvestades, tuleks järgida, et kõik seinaavad oleksid suletud, samas tagada ventilatsiooniavad, et toimuks õhuvahetus (igal korrusel mõlemal pool otsafassaadis ja korstnalõõrid). Tuleb teostada katuseremont või kohtparandused. Remontida ka kõik sadevete ärajuhtimissüsteemid- vihmaveerennid ja vihmaveetorud. Peale uurimis- ja lammutustööde programmi kooskõlastamist alustada kõikide mädanikkahjustuste eemaldamist ja kahjutuskollete elimineerimist. Mädanikkahjustustega puitdetailid tuleb põletada. Kogu hoonet võib hakata kütma alles siis kui on tehtud seina- ja lae sondaazid ning kui on määratud võimalike maalingute olemasolul nende seisukord ja säilitamise režiim. Hoone vundamendiga piirnevat pinnast tuleks planeerida nii, et sadeveed valguksid hoonest eemale. Täita tuleb ka kõik kaevetöödest ja torude sisseviimistest tekitatud süvised, samuti keldri ukse esine, et vältida niiskuse levimist keldrisse ja I korruse põranda alla.
/5, lk5/

2.2 Mõisaansambli kasutamine

Hoone tuleks restaureerida ja kasutada klublises funktsioonis: pidulikud kontserdid, püsi- ja rändnäitused, kohalikul ja maakonna tasemel eriti pidulike ürituste läbiviimiseks.
Arvestades hoone erilist arhitektuuriajaloolist väärtust, peaks paralleelselt muudele funktsioonidele kujunema härrasmaja kasutamine ka turismiobjektina.
/6, lk9/
Mälestisel ja kaitsealal leevendusi ei tehta, kuid omanik võib kaitsevööndis ilma Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta mälestist ( niitmine , prahi koristamine ). Kõik raietööd tuleb kooskõlastada.
/8/

3. Restaureerimine

Keerukate stukkilustuste tõttu Valges saalis, kuppelsaalis, sinises saalis ja mõndades teistes ruumides võivad restaureerimistöid teostada vaid vastava ala spetsialistid . Teisi, lihtsamaid ruume võivad remontida mistahes ehitusorganisatsioonid.
/7/

Kokkuvõte

Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus.
Läbi ajaloo on oma panuse nii restaureerimises kui ka üldises korrashoius andnud paljud erinevad omanikud alates hoone ehitamisest kuni ajani mil seal teguteses lastekodu . Praegu on Riisipere mõis eravalduses ning kõigle inimestele ööpäevaringselt avatud, mis on paratamatult kaasa toonud hoone rüüstamise.

Kasutatud allikad:

http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml

Nissi vald, Riisipere mõis. Arhitektuuriajalooline ülevaade ja soovitused mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts , I. Kuuse, E. Krasnoštšokova. A-2821

Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Hoone tehniline seisukord ja fotomaterjalid. A-4698

Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Uurimisprogramm. Lammutustööd. A-4696

Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Hoone tehniline seisund ja esmane säilitamine. A-4697

Nissi vald, Riisipere mõis. Arhitektuuriajalooline ülevaade ja soovitused mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts, I. Kuuse, E. Krasnoštšokova. A-2821

Nissi vald, Riisipere mõis. Õiend tehnilise seisukorra kohta. M. Männisalu. P-1795

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2908

http://www.puhkaeestis.ee/et/riisipere-mois

Kasutatud pildid: http://pilt.delfi.ee/album/118679/?page=1

Lisad

Pilt 1 - Riisipere mõisa peahoone esifassaad
Pilt 2 – Riisipere mõisa peahoone tagafassaad
Pilt 3 – Sammasportikuse rosettidega kassettlagi ja sambakapiteelid.
Pilt 5 – Valge saal
Pilt 6 – Sinine saal ehk nn. söögisaal
Pilt 7 – Ruum teisel korrusel
Pilt 8 – Rosettidega kuppellagi Esivanemate saalis+