Maareform ja kolhooside loomine (0)

Maareform  ja  kolhooside  loomine
Sissejuhatus
    Eesti Vabari gi majanduse aluseks oli olnud 
talumajapidamisele tuginev põllumajandus. 
    Senise majandussüsteemis  lammutamine  algas juba 
esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning  jätkus  sõja-
aastatel. Kuid lõplikult purustati omari kluse ajal välja 
kujunenud väikeri gi  majandusmudel  sõjajärgsel perioodil, 
mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu 
stalinlikku majanduspoli tikat. 
Maareform
 Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks 
ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis 
viidi põhijoones lõpule juba 1945. a kevadeks . 
Täiendamine ja parandamine jätkus siiski 1947. a suveni. 
 Nõukogulik maareform tähendas  esmalt maa 
sundvõõrandamist ehk riigistamist.
 Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks 
suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega 
koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. 
Samuti võõrandati neilt enamik  muust varast ning 
loomadest. 
Maareformi tagajärjed
 Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke 
olusid, ei paranenud  ka inimestevahelised suhted
 Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid
 Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks seni heas 
korras olnud  talud
 Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid
 Talupoegade  õlul  lasusid mitmesugused riiklikud  koormised  ja 
kohustused 
 Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama  riiklikke  
põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, 
ka hobulaenutuspunkte. 
Kolhooside loomine
 Juba alates 1946. aasta  lõpust  ilmnes  Moskva  
tugevneval  survel  Eesti NSV tollases võimuladvikus 
suund kolhooside loomisele. 
 1947.a mais võttis  Keskkomitee  vastu direkti vse otsuse 
kolhooside loomiseks kõigis  kolmes  Balti li duvabari gis. 
Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja 
alustati kulakute väljaselgitamist. 
Kulakud ja nende koormised
 Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu 
või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati 
kulaklikuks  2700  talu
 Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem 
suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste ri gile 
müümise norme. 
Talupoegade vastupanu 
murdmine
 1948. a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt 
kollektiviseerimisele vastu. 1948. a oktoobriks oli Eestis 
195 kolhoosi, kuhu kuulus vaid 2,2 % kõigist taludest. 
 Võimu surve  tugevnes  ja 1948. a jooksul suurendati 
veelgi maksusurvet ning ri klikke normkoormisi ning 
kulakute arvu. 
 Talupoegade vastupanu murtigi ulatusliku 
küüditamisega 1949. a märtsis. 
 Märtsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud 
hirmuõhkkonnas algas talupoegade  massiline  “vabatahtlik” 
kolhoosidesse astumine.
 Igal aastal pidid kolhoosid kohustuslikus korras andma 
riiginormina ära enamiku põl usaagist ja 
loomapidamissaadustest. 
 Kolhoosnike  töötasu  oli äärmiselt armetu. Et kuidagi ära 
elada, pidid nad oma isiklikul maal kõvasti tööd tegema. 
 Inimestel  kadus  tööind ja põllumajandus käis alla. 
 Põldude viljakus kahanes ja kariloomade arv ja 
teraviljasaagid  langesid  madalale. 
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

• Maareform ja kolhooside loomine
• Sissejuhatus
• Maareform
• Maareformi tagajärjed
• Kolhooside loomine
• Kulakud ja nende koormised
• Talupoegade vastupanu murdmine
• Slide 8
• Tänan tähelepanu eest!