Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maanteetransport (0)

3 HALB
Punktid
Tallinna Transpordikool
Logistik
Õpilane
Maanteetransport
Referaat
Juhendaja : Õpetaja
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................3
Veovahendid ...................................................................................................................3
Eelised ja puudused........................................................................................................4
Transpordi arengukava...................................................................................................5
Autod...........................................................................................................................6-7
Konteinerid ja nende parameetrid ..............................................................................8-9
Kasutataud materjal......................................................................................................10

Sissejuhatus
Maanteetransport ehk autotransport on kiire, paindlik, mobiilne ja efektiive.
Euroopa maanteetranspordi sektor on tohutu, siia on loodud 12 miljonit töökohta ja arendamisele kulutatakse ligi 490 miljardit eurot. Areng peab toimuma nii ohutus-, kui ka keskkonnavaldkonnas. Hetkel on kahjuks liiga palju ohte inimese tervisele. Võrgustik ja linnatänavad on ülekoormatud, palju liiklusummikuid ja liiklusõnnetusi. Euroopa Liit tegeleb probleemide lahendamisega, töötades välja puhtamaid ja väiksemaid mootoritehnoloogiaid, avariikindlamaid sõidukeid, rangemaid ohutusseiresüsteeme, sujuvamaid ühendvedude võimalusi, et sõidukeid rahavarikastelt tänavatelt vähemaks saada, intelligentseid liikluskorraldusvõrke, mis säästaks aega ja raha.
Teisalt jälle see on ainuke transpordiliik mida saab kasutada linnasisestel vedudel. Maanteetransport jagatakse kaheks rahvusvaheliseks ja riigisiseseks. Viimases lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Kauba saamiseks on kaks võimalust täiskoormad, mida kutsutakse FTL - Full Truck Load ja osakoormad, mida kutsutakse LTL – Less Truck Load.
Veovahendid
Maanteetranspordis kasutatakse erinevaid veovahendeid:
  • Jaotusautod – terminalide jaotus-ja kokkuveoks.
  • Autorongid – rahvusvahelistel vedudel
  • Poolhaagised – levinum on vahetavate poolhaagiste kasutamine, koostöös laevafirmadega
  • Autost ja täishaagisest koosnev rong
    Otsevedu – kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamisteta
    Süsteemne vedu – eesmärgiks ühendada palju vedusid samal marsruudil, kindlalt paika pandud graafiku alusel. Veosüsteem, mis põhineb terminalivõrgustikul, jaotus-ja kokkuvedude terminalides ning terminalivahelistel põhivedudel.
    Maanteetranspordis pakitakse kaup üldjuhul alusele
    • EUR alus – 120x80cm
    • FIN alus – 120x100cm

    Eelised ja puudused
    Eelised:
  • Paindlikkus, pääs igasse kohta
  • Uksest ukseni vedu
  • Kiire jaotusaeg
  • Saab saajale toimetada ilma vahelaadimiseta
  • Kauba kohaletoimetamine kiire
  • Marsruutide opereerimise võimalus
  • Ökonoomsus väikeste sadetiste puhul
  • Konkurentsiturg – palju vedajaid mõjutab hinda
  • Madalad nõuded pakkimisele
  • Erinevad sõidukitüübid
  • Kõrge teenuse kvaliteet
    Puudused:
  • Kõrged veotariifid
  • Väike veovõime
  • Piiratud koorma kaal
  • Maanteede ehitamine, korrashoid kallis
  • Ummikutest põhjustatud viivitused
    Puuduseid aitab likvideerivad tühisõitide vähendamine, veovõime maksimaalne kasutamine ja marsruutide läbimõtlemine.
    Transpordi arengukava
    Aastateks 2006-2013 on püstitatud palju eesmärke. Kõige olulisemad: ühistranspordi arendamine, liiklusohutuse tagamine, jälgimine, ennetamine, maanteetranspordis jätkatakse suurte ristmike mitmetasandliseks ehitamisega. Neli suurimat arendusprojekti on järgnevad:
    1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine
    a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis)
    b) Ühenduse parandamine sadamatega
    c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel
    d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine
    e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine
    f) Narva transpordisõlme väljaarendamine
    g) Sadamate arendamine
    h) Logistiliste lahenduste arendamine
    2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu- Moskva ) arendamine
    a) Koidula piiripunkti väljaehitamine (tehtud)
    b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine
    c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine (tehtud)
    d) Logistiliste lahenduste arendamine
    3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk- Berliin -Hamburg) arendamine
    a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud)
    b) Maantee rekonstrueerimine
    c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine
    4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine
    a) Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine (peaegu valmis)
    b) Ühenduse parandamine sadamatega
    Autod
  • Poolhaagisega veok
    • Autorong koosneb sadulveokist ja poolhaagisest
    • Kandejõud kuni 24000kg
    • Mahutab 33EUR, 26FIN
    • Laadimine tagant, külgedelt, pealt
    • Mõõtmed joonisel





  • Täis- ja kesktelikhaagisega veokid
    • Autorong koosneb vedukautost ja järelhaagisest
    • Kandejõud 24000kg
    • Mahutab 38EUR, 30FIN
    • Laadimine tagant, külgedelt, pealt
    • Mõõtmed joonisel












  • Jumbotreileriga veokid
    • Autorong koosneb vedukist ja jumbotreilerist
    • Kandejõud kuni 24000kg
    • Mahutab 33EUR, 26FIN, sellest 23EUR, 18FIN 3m kõrgustena
    • Laadimine tagant, külgedelt, pealt
    • Mõõtmed joonisel





  • Tagaluukauto
    • Varustatud tõstemehhanismiga
    • Olenevalt autost kandevõime 500-2000kg
    • Mahutab 18-20EUR, 14-16FIN
    • Laadimine tagant
    • Mõõtmed joonisel







  • Konteinerid ja nende parameetrid
  • 20’Dry Cargo konteinerid
    • otstarve – igat -tüübi kaubavedude jaoks
    • sisemõõdud – 5,9x2,35x2,39m
    • mahutab – 21,77t





  • 40’Dry Gargo konteinerid
    • otstarve – igat-tüübi kaubavedude jaoks
    • sisemõõdud – 12,03x2,35x2,39m
    • mahutab – 26,78t



  • 40’High Cube konteinerid
    • otstarve – igat-tüübi kaubavedude jaoks, kuid võimalus paigutatada kaup kõrgemale kui standardkonteinerite puhul
    • sisemõõdud – 12,03x2,35x2,69m
    • mahutab – 28,59t



  • 20’Hardtop konteinerid
    • otstarve – eemaldatav katus, ülegabariidilte veoste jaoks
    • sisemõõdud – 5,89x2,31x2,35m
    • mahutab – 28,59t



  • 40’Hardtop konteinerid
    • otstarve – eemaldatav katus, ülegabariidilte veoste jaoks
    • sisemõõdud – 12,03x2,35x2,34m
    • mahutab – 26,63t






  • Kasutatud materjal
  • http://ec.europa.eu/research/leaflets/surface_transport/article_2770_et.html
  • http://europa.eu/legislation_summaries/transport/road_transport/index_et.ht m
  • http://www.etslogistika.ee/
  • http://www.google.ee/




  • Vasakule Paremale
    Maanteetransport #1 Maanteetransport #2 Maanteetransport #3 Maanteetransport #4 Maanteetransport #5 Maanteetransport #6 Maanteetransport #7 Maanteetransport #8 Maanteetransport #9 Maanteetransport #10 Maanteetransport #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadi Kurg Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

    Baas Logistika
    Laondus ja veokorraldus
    114
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    ........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114

    Laomajandus
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    ........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur...........

    Logistika alused
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid Ribosoomid Valkude tootmine (rakuvabrik) Endoplasmaatiline Rakusisene transport retiikulum Golgi kompleks Golgi kompleksist pärinevate ainete pakkimine nende rakust väljaviimiseks Lüsosoomid Raku seedeorgan, mis valmistatakse Golgi kompleksis, moodustavad väikesed põied, mis sisaldavad nii rakusisest kui ka - välist materjali ja lagundavad oma ensüümide abil toitaineid Mitokondrid Energia tootmine (rakujõujaam)

    Esmaabi



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun