Hispaania kuningriik (6)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

4 HEA

HISPAANIA KUNINGRIIK
Referaat
2008
Sisukord

Sissejuhatus

Haldusjaotus

Religioon

Üldandmed

Maa ja rahvas

Poliitiline süsteem

Eesti ja Hispaania majandussuhted

Loodus

Õhu temperatuurid

Hispaania tööstus ja põllumajandus

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla .
Haldusjaotus
Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks.Hispaaniale kuulub 85% Iberia Peninsulast,mida ta jagab portugaaliga.

Religioon

Riigi peamine usund on rooma katoliiklus . Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateisitiks. 2006 oktoobris läbiviidud uuringu kohaselt nendest 76-st protsendist käib 54% vaevalt üldse kunagi kirikus, 15 käib kirikus mõnel korral aastas ja 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või tihemini. 22% kogu Hispaania populatsioonist käib mingit sorti religiossel teenistusel vähemalt kora kuus.
Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule – üle 66% hispaanlastest toteb gay-abielusid. Ja 2005 aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 häält 147 vastu) – Hispaania on Euroopa Liidus peale Belgia ja Hollandi kolmas selline riik.
Protestantlikke “usulahke” on ka – neid on kokku 50 000 isikut ja 20 000 neist mormoonid.
Evangelism on päris hästi vastu võetud mustlaste kogukonnas – pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Vangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid – 105 000.
Viimase aja suuremad sisseränded on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes 1 miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid . Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on mõningatele kohalikele andnud kodakondsuse – Saharas ja Marokos . Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund – u 3% rahvastikust. Tänu Hispaaniast Ladina-Ameerikasse emigreerunud inimestele - kes on katoliikluse suured praktiseerijad – on katoliiklik kirik pääsenud varjusurmast.
Judaism oli 19 sajandini pea olematu – kuni juudid jälle riiki lasti. Praegu on Hispaanias nii umbes 50 000 juuti, kõik saabunud eelmisel sajandil, neid on 1% elanikkonnast. Enne inkvisitsiooni oli 8% elanikkonnast juudid.
Üldandmed
Riik
Hispaania Kuningriik ( Reino de España)
Pindala
505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega
Rahvaarv
44,7 miljonit (2006. a.)
Rahvastiku tihedus
88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.)
Riigikeel
hispaania keel
Ametlikud regionaalsed keeled
katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Riigikord
parlamentaarne monarhia
Riigipea
Kuningas Juan Carlos I
Valitsusjuht
Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
Pealinn
Madrid – 3,1 miljonit elanikku
Rahaühik
Euro (EUR) = 100 senti
Ajavöönd
CET
Maa ja rahvas
Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga , Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2006. aasta seisuga 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:

Madrid – 3,129 miljonit elanikku
Barcelona – 1,605 miljonit elanikku
Valencia – 805 tuhat elanikku
Sevilla – 704 tuhat elanikku
Zaragoza – 649 tuhat elanikku
Málaga – 561 tuhat elanikku
Murcia - 417 tuhat elanikku
Las Palmas de Gran Canaria – 377 tuhat elanikku
Palma de Mallorca – 375 tuhat elanikku
Bilbao – 354 tuhat elanikku

Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid . 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:

katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.

Poliitiline süsteem
Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament ( Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel.
Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
EESTI JA HISPAANIA MAJANDUSSUHTED
Majanduslepingud
Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.
Kaubavahetus
Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2006. aastal oli Hispaania Eestile 24. impordipartner ja 23. ekspordipartner. Eesti eksportis 2006. aastal Hispaaniasse 734 miljoni krooni eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,6%. Hispaaniast importis Eesti 1 075 miljoni krooni eest kaupu, mis moodustas 0,7% koguimpordist.
Eesti ja Hispaania kaubavahetus 2000-2006 (miljonit EEK)
EKSPORT
IMPORT
2000
286,3
383,4
2001
162,6
455,4
2002
345,3
496,1
2003
213,1
545,1
2004
506,8
657,7
2005
675,7
857,9
2006
734,4
1 075,3
NB! 1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Pärast EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.
Eesti ja Hispaania kaubavahetus (2006. a., kaubajaotiste järgi)
Eesti eksport Hispaaniasse
mln EEK
%
Kaubad kokku
734,4
100
Transpordivahendid
161,9
22,0
Metallid ja metalltooted
151,4
20,6
Puit ja puittooted; puidusüsi
109,4
14,9
Mineraalsed tooted
99,9
13,6
Muud tööstuskaubad
78,1
10,6
Eesti import Hispaaniast
mln EEK
%
Kaubad kokku
1 075,3
100
Taimsed tooted
200,7
18,7
Masinad ja seadmed
197,2
18,3
Metallid ja metalltooted
140,9
13,1
Tekstiil ja tekstiiltooted
115,5
10,7
Valmistoidukaubad; karastusjoogid; alkohoolsed joogid; tubakas
110,3
10,3
Loodus
Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga . Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga.
Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga .
Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi.
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad , taimkattes igihaljas kuivalembene võsa.
Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast.
Peamised kasvavad puuliigid on:
tamm
korgitamm
kastan
vaher
pöök
pärn
mänd
Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel.
Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm.
Õhu temperatuurid
Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas:
Jaanuaris + 8°... + 10° C
Augustis + 18°...+ 24° C
Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid:
+ 10°...+ 12° C
+ 24°...+ 26° C
Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi.
Keskmiselt on sademete hulk:
350- 500 mm aastas
1000 mm loodeosas aastas
2000 mm mäestikes aastas
paiguti kuni 3000 mm aastas
Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel.
Suuremad jõed on:
Tajo
Duero
Ebro
Guadiana
Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks.
Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast.
Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW.
Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani.
Hispaania tööstus ja põllumajandus
Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa.
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:
tööjõu odavus
väliskapitali hoogne sissetung
välisturismist saadud ja saadav tulu
riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti.
Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt.
Varem juhtivat rolli omanud hankiva , toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud.
Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud.
Kunagisest tooraine - ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja.
Tööstuses ja ehituses toodetakse (1982 aasta andmetel):
35,1% rahvastiku koguproduktist
rakendatakse 33,5% kogu tööhõivelisest elanikkonnast
Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel):
6,5%
18%
Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest:
põldusid ja istandusi 40%
rohumaid 31%
Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud.
Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%.
Oma tarbeks kasvatatakse:
suhkrupeeti
tsitruselisi puuvilju
päevalille
puuvilla
tubakat
suhkrurooga ainsana Euroopas
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses:
tsitruselised puuviljad ( konservid )
oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.)
viinamarjad
köögivili
60% külvipinnast kasvatatakse teravilja:
nisu
otra
maisi
riisi
Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks.
2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele.
Elektritoodangust annavad:
soojuselektrijaamad 66%
hüdroelektrijaamad 25%
tuumaelektrijaamad 9%
Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad:
Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW
Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW
Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga .
Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos.
Suurimad masinatööstuslinnad on:
Madriid
Barcelona
Valladolid
Zaragoza
suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad
Cádiz
Valencia
Masinatööstuse põhiharud on:
autotööstus
laevatööstus
tööpingitööstus
elektrotehnikatööstus
elektroonikatööstus
Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest:
Kataloonias
Madriidis
Astuurias
Baskimaal
Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad:
Palma de Mallorcas (Mallorca saarel)
Madriidis (Barajases)
Barcelonas
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/spain/index_et.ht m
http://www.infoplease.com/ipa/A0107987.html
http://www.zone.ee/hannesin/hispaania.html
"ENE", vl. 1985 a.
Atlas 2005

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 137 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tyyrimees Õppematerjali autor

On juttu 1. Sissejuhatus
2. Haldusjaotus
3. Religioon
4. Üldandmed
5. Maa ja rahvas
6. Poliitiline süsteem
7. Eesti ja Hispaania majandussuhted
8. Loodus
9. Õhu temperatuurid
10. Hispaania tööstus ja põllumajandus
11. Kasutatud kirjandus

referaat hispaania

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hispaania referaat

........................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel

Geograafia

odt

Hispaania

Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari

Geograafia

odt

Geograafia referaat Hispaania Riigi kohta

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia

Geograafia

docx

Hispaania

HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I

Geograafia

doc

Hispaania

Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).

Geograafia

doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

Geograafia

docx

Hispaania referaat geograafia

Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET

Geograafia

doc

Hispaania referaat

..................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia

Geograafia

Rohkem sarnaseid