Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tariifid maanteetranspordis (0)

1 Hindamata
Punktid

Tariifid  maanteetranspordis
Veohinda maanteetranspordis mõjutavad erinevad 
kohalikud ja rahvusvahelised  regulatsioonid , näiteks
raskeveokimaks , teemaks, kiirteede kasutamise tasu, 
veoload 
jne. 
Suurel määral sõltuvad veotari fid turusituatsioonist ehk 
vedude  pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. 
Maanteetranspordis enim levinud suurused ja  ühikud  on:
• Enim läbitud teekonna  tariif  ehk kilomeetritariif 
(€/km)
•  ajatariif ehk tunnitariif (€/h)
•   kombineeritud  tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, 
veo ajast ja veetud kauba kogusest
•  koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil 
lähtuvalt  veose  kaalust, mahust, mahukaalust jne.
Tariifid 
raudteevedudel
Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, 
soodustari fe ja kohalikke tari fe.
• Üldtariifide abil määratakse  raudtee  suuremahuliste 
vedude maksumus. 
• Eritariifid on üldtariifid, mil ele on kehtestatud erinevatel 
põhjustel al a- või juurdehindlused. 
• Soodustariife kasutatakse kaupade veol kindlatel 
eesmärkidel (nt raudtee oma  veod ). 
• Kohalikud tariifid võivad ol a erinevatel põhjustel 
kohalike raudteeülemate poolt kehtestatud.
Raudteel sõltub veotari f kõige enam veokaugusest ja 
kaubakogusest. 
Täpne veotariif arvutatakse lähtuvalt  kasutatava  vaguni 
tüübist, veo marsruudist, veoteekonna pikkusest, 
kaubagrupist ja veomahtudest. 
Veokauguse määramisel lähtutakse raudtee kaugustabelitest. 
Raudtee tari fipoli tika muudab keerukaks erinevate 
koefitsientide kasutamine. 
Üldjuhul kehtib reegel: mida rohkem kaubatonne 
vagunisse laaditakse, seda odavam on tariif.

Tariifid 
lennuvedudel
Õhutranspordi hind koosneb üldjuhul kolmest osast : 
kulud lähteri gis, õhutranspordi põhikulud ja lisatasud ning 
kulud sihtriigis. 
Õhutranspordi  põhitariif  antakse lähtekoha lennujaamast 
kuni sihtkoha lennujaamani.
Hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba 
ümberlaadimistega vahepunktides.
Põhitari f ei sisalda  maanteetranspordi  veokulu, 
tol ivormistust ega muid lennuveoga seotud  kulusid
Lennuveotari fides avaldatud hinnad on üldjuhul 
arvestusliku kaalu kilogrammi hinnad väljaveomaa 
valuutas.
Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu 
ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. 
Tari fi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja  mahukaal  
ehk tihedus, mil elt minnakse veohinna arvutamisel üle 
arvestuslikule kaalule. 
Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba 
tegelikku  kaalu ja mahukaalu ning arvestuslikuks kaaluks 
võetakse suurem  absoluutarv
Mahukaalu arvutatakse lennutranspordis 1/6 suhte alusel, 
kus saadetise ruumala kuupsentimeetrites jagatakse 6000-
ga, seega näiteks:  
6 dm3 = 1 kg ehk 1 m3 = 167 kg.
Tavakaupade standardpõhitariifid on:  
•  miinimumtasu  - põhitariif ei tohi ol a madalam kui 
mi nimumtasu. Miinimumtariif põhineb alati ühel 
saadetisel 
•  tavahindade  klassid  (general cargo rates – GCR) 
 Tavahindade klassid kehtivad tavakaubale ja need 
jagunevad lähtuvalt kauba kogusest 
- normaaltariifiks (normal  rate ), Tähistatakse „N“ 
 - kogusest sõltuv tariif (quantity rate) ehk „Q“ 
Veel kasutatakse järgmisi tariife: 
• kauba iseloomust sõltuvad tariifid ( specific  
commodity rates – SCR)

Need on üldjuhul madalamad üldkasutatavatest tariifidest ja 
antakse välja konkreetsele veole konkreetsel marsruudil 
• erikaupade tariifid
Need kehtivad kindlale kaubagrupile, näiteks elusloomad, 
väärtuslikud  saadetised , ohtlikud  kaubad  jne 
• lennualuste tariifid (unitized rates). 
Erihinnad kehtivad õhutranspordis kasutusel olevatele 
lennuveo  alustele  ja -konteineritele (ULD). 
Transpordi põhitari fi maksumus tavakaubale leitakse kahe 
tehte  tulemuse võrdlemise teel ning maksumuseks on 
väiksem summa. 
Samas tuleb meeles pidada, et veo maksumus ei tohi ol a 
kunagi väiksem mi nimumtasust. 
murdepunkt  - koht kaaluskaalal, kus toimub
üleminek  ühelt  tari fiklassilt teisele lennutranspordis.
Lisaks põhitari file on  lennufirmad  kehtestanud veohinnale 
lisatasud. Õhutranspordi põhitari f katab üldjuhul 
põhitranspordi maksumuse ega sisalda võimalikke 
lisatasusid lähte- ja sihtri kides ning -lennujaamades, mil eks 
on: 
• kaupade transpordikulud  lennujaama  ja lennujaamast 
• ladustamise ja käsitsemise kulud lennujaamades 
• tollivormistustasud 
• kindlustustasud 
•  lisatasu , kui saaja maksab transpordi eest 
sihtlennujaamas 
• kütuse lisatasu (fuel  surcharge
• turvatasu ( security  fee).

TÄNAN !

Document Outline

  • Tariifid maanteetranspordis
  • Slide 2
  • Tariifid raudteevedudel
  • Slide 4
  • Tariifid lennuvedudel
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Tariifid maanteetranspordis #1 Tariifid maanteetranspordis #2 Tariifid maanteetranspordis #3 Tariifid maanteetranspordis #4 Tariifid maanteetranspordis #5 Tariifid maanteetranspordis #6 Tariifid maanteetranspordis #7 Tariifid maanteetranspordis #8 Tariifid maanteetranspordis #9 Tariifid maanteetranspordis #10 Tariifid maanteetranspordis #11 Tariifid maanteetranspordis #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor enteltentel Õppematerjali autor
Tariifid logistikas erinevate veoviiside puhul.

Sarnased õppematerjalid

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused
35
docx

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

väärtuse suhtega. Mida kõrgem on kauba väärtus (maksumus) selle kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veokulud veose väärtusest. Teisiti öeldes – mida suurema väärtusega on veos, seda väiksem on selle suhteline veokulu ja vastupidi. Suure väärtusega väikese brutokaalu ja/või väikese mahuga veose hinnatundlikkus on üldjuhul väiksem suhteliselt odava ja suure kaalu või mahuga kauba hinnatundlikkusest. 5. Mis eristab maanteetranspordis tavavedusid muudest vedudest? Veoautosid, mis veavad tavaveoseid, nimetatakse tavalisteks veovahenditeks ehk tavaveokiteks, millele ei ole esitatud eritingimusi. Kui näiteks veoprotsessis on välja kujunenud tava kasutada tendiga euro- või kardintreilereid, siis kliendi soov kasutada konkreetseks veoks bokstreilerit on eritingimus, milles tuleb veolepingu sõlmimisel eraldi kokku leppida. 6

Logistika alused
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun