Kesk-Euroopa (0)

Kesk-Euroopa
Geograafia
Rando Almar
Kesk-Euroopasse kuuluvad
Austria
Poola
Saksamaa
Slovakkia
Sloveenia
Sveits
Tsehhi
Ungari
Austria majandus
Import ja eksport
Eksport:
masinad ja varuosad
mootorsõidukid ja nende jupid
paber ja papp
metallikaubad
kemikaalid
raud ja teras
tekstiilid
toidukaubad
Import:
masinad ja varuosad
mootorsõidukid
kemikaalid
metallikaubad
õli ja õliproduktid
toidukaubad
Austria majandus
Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45%
Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10%
majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on
mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim.
Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida
viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse.
Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40%
Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte
metsadetõttu on metsamajandus oluline majandusharu.
Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja
paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt
Lõuna-Euroopasse.
Austria majandus
Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle
poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism,
kaubandus ja pangandus. Turism on Austrias
oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse
kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud
talispordiga.
Mäetööstus: Mäetööstuse tähtsus on viimastel
kümnenditel vähenenud. Näiteks plii
kaevandamine on lõpetatud. Suletud on ka
suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi.
Austria ja Eesti majandussuhted
Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on
piisavalt.
Olulisemad eksportkaubad:
24% masinad ja seadmed (trükimasinate osad, kraanad kaupade laadimiseks,
elektrijaotusseadmed, staatilised muundurid, juhtmeköidised autodele);
22% puit ja puittooted (saematerjal, profileeritud puit, vineer);
15% loomsed tooted (piimapulber, juust, või);
14% muud tööstuskaubad (padjad, tekid, mööbel, valgustid, puitmajad)
12% keemiatooted (haruldaste muldmetallide ühendid, ravimid, värvid, lakid).
Olulisemad importkaubad:
30% masinad ja seadmed;
18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid);
15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted;
8% plast- ja kummitooted
7% metallid ja metalltooted.
Poola
Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal.
Poola on demokraatlik parlamentaarne vabariik
. Poola rahvaarv on umbes 38,6 miljonit
inimest. Nendest ligi 98% moodustavad
poolakad, ülejäänud 2% moodustavad
ukrainlased, valgevenelased, sakslased,
juudid, slovakkid ja leedukad. Poolakad
räägivad poola keelt, mis on slaavi päritoluga,
ning tähtsaimaks usuks on katoliku usk (95%
elanikkonnast). Kirjaoskuse tase on 99%,
vanuses 7-15 aastat on hariduse saamine
kohustuslik.
Poola majandus
Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele,
toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele.
Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13%
karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist,
nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi,
piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu.
Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida
saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii
Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga
teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava
tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast
töötab põllumajanduses.
Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-,
keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka
energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim
maavara.
Poola majandus
Masinatööstusest saadakse
mitmesuguseid tooteid, nendeks on
näiteks laevad, transpordivahendid,
põllutöömasinad ja tööstuses
vajalikke masinaid. Olulisteks
ekspordiartikliteks on vedurid,
veokid, autod, traktorid ja laevad.
Poola ja Eesti majandussuhted
Poola oli nii 2007. kui 2008.a. Eesti tähtsuselt 7. väliskaubanduspartner. 2009. aastal
säilitas Poola Eesti 7. kaubanduspartneri positsiooni põhikaubavahetuse
kogukäibega 8,2 miljardit krooni, hõlmates 3,8% Eesti põhikaubavahetusest. 2009.
aastal eksportis Eesti Poolasse 1,78 miljardi krooni eest ning importis Poolast 6,4
miljardi krooni eest kaupu.
Peamised ekspordiartiklid 2009.a.:
keemiatooted ­ 25,3%
metall ja metallitooted ­ 16,2%
masinad ja -seadmed ­ 13,4%
puit ja puidutooted - 13,1%
transpordivahendid ­ 7,1%
muud tööstustooted - 6,2%
Peamised impordiartiklid 2009.a.:
keemiatooted ­ 15,6%
masinad ja seadmed ­ 12,1%
metallid ja metallitooted ­ 11,6%
valmistoidukaubad, joogid ja tubakas ­ 11,1%
mineraalsed tooted ­ 9,6%
transpordivahendid ­ 8,9%
Saksamaa
Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris
on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik.
Maailmas on ta selle näitaja
poolest 15. kohal . Rahvastikutihedus on 229,4
inimest ruutkilomeetri kohta.
Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta
on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta
aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma
madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad
sakslased.
Saksamaa majandus
Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on:
masinad ja varuosad
sõidukid
kemikaalid
metallid
toidukaubad
tekstiilid
Saksamaa põhilised impordiartiklid on:
masinad
sõidukid
kemikaalid
toidukaubad
tekstiilid
metallid
Saksamaa majandus
Energiamajandus
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9
miljardit kilovatt-tundi(kWh) elektrit, millest
eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine
Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40%
naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11%
tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu
energia.
33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31%
metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks.
Saksamaa ja Eesti majandussuhted
Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas
reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest
tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on
ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja
inimeste vaba liikumine ühisturu piirides).
Olulisemad eksportkaubad Saksamaale olid 2010. aastal
masinad ja seadmed 17,8%, puit ja puittooted 15,1%, muud
tööstuskaubad 14,1%, metallid ja metalltooted 12,1% ning
meditsiini- ja mõõteaparatuur 6,8%.
Olulisemad importkaubad Saksamaalt olid 2010. aastal
masinad ja seadmed 25,1%, metallid ja metalltooted 13,5%,
transpordivahendid 12,9%, plast- ja kummitooted 11,5%
ning keemiatooted 10%.
Slovakkia
Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Slovakkia ametlik
keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari
keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Slovakkia
maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike
vaheldumine. Slovakkias leidub kustunud vulkaane,
kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja
loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse
alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind
on üle 10 000 ruutkilomeetri. Paljud loomad pesitsevad
põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed,
vutid ja põldpüüd.
Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning
tiikidesMadalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja
pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud,
sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused.
Slovakkia majandus
Import ja eksport
Eksport:
masinad ja elektrikaubad
sõidukid
baasmetallid
kemikaalid ja mineraalid
Plastik
Import:
masinad ja transpordikaubad (31%)
mineraalsed tooted (13%)
sõidukid (12%)
baasmetallid (9%)
kemikaalid (8%)
plastik (6%).
Sloveenia
Sloveenia on parlamentaarne
vabariik. Sloveenias elab 2 miljonit
inimest. See on rohkem kui Eestis.
Sloveenia on suuruselt ja rahvaarvult
väike.
Sloveenia ja Eesti majandussuhted
Eesti ja Sloveenia kaubavahetuse maht on aastatel 2006­
2010 olnud üsna väike, moodustades Eesti kaubavahetuse
käibest vaevalt 0,1­0,2%.
2010. aastal oli kaubavahetuse maht 28,5 mln eurot, eksport
moodustas sellest 4,2 mln eurot ja import 24,3 mln eurot.
Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse: puit ja puittooted ;
keemiatooted ; masinad ja mehaanilised seadmed ;
paberimass.
Peamised impordiartiklid Sloveeniast: keemiatooted
(farmaatsiatooted, eeterlikud õlid; parfümeeria- ja
kosmeetikatooted) ; masinad ja mehaanilised seadmed ;
muud tööstustooted (mööbel, madratsid, madratsialused,
padjad) ; paberimass.
Sveits
Sveits on moodsa turumajandusega
riik, kus töötus on väike ja tööjõud
on kõrgelt kvalifitseeritud. Sveitsil on
kolm ametlikku riigikeelt: prantsuse
keel ,itaalia keel ja Romansi keelt
Sveits majandus
Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on
masinad
kemikaalid
metallid
käekellad
põllumajandustooted
Sveitsi suurimad impordiartiklid on
masinad
kemikaalid
sõidukid
metallid
põllumajandustooted
tekstiilid
Sveits ja Eesti majandussuhted
Eesti ja Sveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas
joones. Eesti kaubavahetus Sveitsiga on viimase kümne aasta jooksul
kasvanud 1,5 korda, moodustades 2008. aastal Eesti põhikaubavahetuse
käibest 0,5%. Aastal 2008 kahanes Eesti eksport Sveitsi võrreldes eelmise
aastaga 24%, import Sveitsist seevastu suurenes 13%.
Peamised ekspordiartiklid 2009.
Loomsed tooted­ 23,8 %
Keemiatööstuse tooted - 19,4%
Optikatooted ja mõõteriistad - 15,8%
Masinad ja seadmed - 11,6 %
Peamised impordiartiklid 2009.
Väärismetallid, juveelitooted - 35,8 %
Masinad ja seadmed - 26,5%
Meditsiini- ja mõõteaparatuur ­ 13,6 %
Metallid ja metalltooted ­ 4,4%
Tsehhi
Tsehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks
1993. aasta jaanuaris, kui Tsehhoslovakkia
jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda
kuulus Tsehhoslovakkia maailma kümne
industrialiseerituma riigi hulka ning
ainsaina Ida-Euroopa riikidest säilis seal
demokraatia 1938. aastani.
Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta
vana ning seda iseloomustavad uhked
ajaloolised ehitised erinevates stiilides.
Tsehhi ja Eesti majandussuhted
Eesti ja Tsehhi vahel on sõlmitud kõik olulisemad
majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja
vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ja
maksudest hoidumise tõkestamise leping, ning
maanteetranspordi leping. Tsehhi Vabariigist imporditi
Eestisse 2010. aasta I poolaastal 42,2 mln euro eest kaupu,
mis moodustab impordist 1% (2009. a. 83 mln euro).
Tugevate tööstustraditsioonidega Tsehhi ekspordist
moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed
ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja
kummitooteid ning tooteid kivimitest, keraamikast ja
klaasist.
Ungari
Ungari maastik koosneb põhiliselt
tasastest kuni lainelistest tasandikest.
Ungari mullad on üsna mitmekesised.
Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi,
kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi.
Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid
metsamullad.
Ungaris elavad hirved, rebased, jänesed ja
oravad. Leidub ka metssigu, hunte,,
ilveseid ja kopraid.
Ungari majandus
Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid:
masinad ja varuosad
teised tooted
toidukaubad
toormaterjalid
kütused ja elekter
Ungari tähtsaimad impordiartiklid:
masinad ja varuosad
kütused ja elekter
toidukaubad
toormaterjalid
Ungari majandus
Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt
leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi
vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari
mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja
lõunas on väikesed naftavarud ning leidub
maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.
Peamine mineraalne maavara on boksiit,
mida ka eksporditakse.
Ungari ja Eesti majandussuhted
Ungari-Eesti majandussuhted hakkasid pärast
Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal kiiresti
arenema. Kahe riigi vaheline kaubandus- ja
majandussuhete alus loodi 1992. 2006. aastal
eksportis Ungari Eestisse kaupu 93,6 miljoni euro
väärtuses, peamised kaubaartiklid olid
toidukaubad, mobiiltelefonid, masinad ning
farmaatsiatooted, mis tähendas eelneva aasta
sama perioodiga võrreldes 50%-list kasvu. Ungari
importis 84,6 miljoni euro väärtuses, peamiselt
mobiiltelefone ja -seadmeid, puitu ning masinate
tagavaraosi.