Lääne-euroopa ja lõuna-euroopa turismisihtkohana (0)

Lõuna-Euroopa turismisihtkohana
Lõuna-Euroopas on hulgaliselt kultuurilisi ja ajaloolisi vaatamisväärsuseid, kuid sihtkoha peamiseks tõmbeteguriks on meeldiv kliima, suurepärased rannad ja soe merevesi . Lõuna-Euroopa on üldse kogu Euroopa turismiregiooni number üks sihtkoht . On ka selgunud, et vastupidiselt eurooplastele käivad ameeriklased Lõuna-Euroopas just säilinud antiikse pärandi ja kultuurielamuste pärast. Võib öelda, et kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv; religioon ja ajalooline kultuuripärand. Lõuna-Euroopa turismimajandus on väga hooajaline ja koondunud rannikualadele ja pealinnadesse. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. Katoliku kirikul on piirkonnas pikk palverännakute traditsioon. Seega on piirkonnas mitmeid kloostreid ja silmapaistvaid kirikuid.
Lääne-Euroopa turismisihtkohana
Neli Lääne-Euroopa riiki – Prantsusmaa, Austria, Saksamaa ja Šveits – kuuluvad maailma külastatuimate sihtkohtade hulka. Lääne-Euroopasse tehakse 16% kogu maailma rahvusvahelistest reisidest. Lääne-Euroopa on hästi ligipääsetav tänu suurepärastele transpordivõimalustele nii regiooni sees kui ka selle ümbruses. Saksamaa, Belgia, Holland ja Šveits on lühipuhkuse paigad, mida turistid külastavad mitut riiki hõlmaval ringreisil. Austria ja Prantsusmaa on ise pigem peamised sihtkohad ning sinna reisides keskendutakse ühele riigile. Lääne-Euroopa riikidest minnakse puhkama Lõuna-Euroopasse ja teistele sooja kliimaga aladele . Lääne-Euroopa regioonis on turistide seas populaarsed matkamine , mägironimine ja mäesuusatamine. Mägiliustike ja vee-erosiooni tagajärjel tekkinud Alpid pakuvad maailma ilusamaid vaateid – seal on kaunid amfiteatrilaadsed mägiorud, mäeharjad ning sügavad orud koskedega.
Sarnasused turismisihtkohtadena
Pinnamood : Nii Lõuna-Euroopas kui ka Lääne-Euroopas on mitmeid kõrgemaid alasid. Lõunas on Hispaania ja Prantsusmaa vahel piiriks püreneed, veel asuvad seal Dinaari ja Balkani mäed. Läänes Alpid, Saksamaa ja Prantsusmaa keskmäestik. Mõlema piirkonna rahvastik ja majanduslik tegevus on koondunud just madalamatele aladele, kuna seal on lihtsam tegeleda põllumajandusega ja ka tööstusalad jäävad lauskmaadele. Mägised alad pakuvad alati turistile lisa vaatamisväärsusi ja uusi võimalusi, millega oma puhkuse ajal tegeleda. Alpidesse saab minna suusapuhkusele, Püreneedesse saab imetlema minna kaunist vaadet ja matkama.
Keskmine eluiga: Lääne-Euroopas on keskmine eluiga kõrge: Belgias ja Luksemburgis 77, Hollandis, Prantsusmaal ja Šveitsis 81, Saksamaal, Austrias 79 eluaastat .
Keskmine eluiga Lõuna-Euroopas on samuti üsna kõrge (üle 70 aasta), näiteks Portugalis 78, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias 80, Horvaatias 75, Montenegros 77, Serbias ja Slovakkias 75 ning Sloveenias 77 aastat.
Linnad: Mõlemas piirkonnas on neli tähtsamat riiki. Läänes on nendeks Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Sveits . Lõuna-Euroopas aga Hispaania , Portugal , Kreeka ja Itaalia.
Erinevused turismisihtkohtadena
Saastatus : Lõuna-Euroopas Vahemeres on mitmeid saari. Nagu ka mandriosa on ka need mägised ja sarnase kliima ning vaatamisväärsustega. Vahemeres on rõhk pigem majanduslikum arengul kui keskkonna säästmisel. Suur osa majanduslikust kasumist on tulnud tootmisest ning tänu sellele on Vahemere piirkond reostunud . Vahemere reostus on ka turistidele nähtav - prügi vedeleb populaarsemates randades ja sadamates läigivad õlilaigud. Suurte linnade nagu selleks on Rooma , Ateena , Madrid , Milano ja Barcelona kasv on viinud liiklusummikuteni peamistel teedel ja suure õhureostatuseni. Kui reostatus ei paku ühelegi turistile erilist silmailu, siis Lääne-Euroopas on suurel arvul olulisi jõgesid. Regiooni turismi seisukohalt on jõed tähtsad, kuna lisaks jõetranspordile pakutakse neil ka põnevaid kruiise, mille käigus saab külastada huvitavaid ümbruskondi ja paiku. See juures on tähtis, et kõik veekogud püsiks puhtana, turist ei soovi ringreisi veekogul , kus ulbivad lisaks veesõidukitele ja prügi.
Kliima: Lääne-Euroopa regioonis on üldiselt mõõdukas kliima, seda peamiselt tänu Euroopa poolsaarelise iseloomu tõttu. Asetseb parasvöötmes, lääneosas on mereline kliima, idaosas mandriline. Sademeid 500-1000 mm aastas. See vastu on Lõuna-Euroopas aga vahemereline kliima, mis tähendab, et temperatuurid on kõrgemad kui mujal Euroopas, seda tänu lõunapoolsemale asendile ja väiksemale pilvisusele. Suved on pikad ja kuumad, sademeid aastas maha 500-750 mm. Kuna Lõuna-Euroopa piirkond on soojem kui seda on Lääne-Euroopa, siis on kindlasti soe kliima just see, mis neid veidi eristab ja inimesi rohkem Lõuna-Euroopa regiooni meelitab.
Transport: Lääne-Euroopasse saabuvad turistid peamiselt lennukiga, kuna lennuliiklus on antud piirkonnas kaugele arenenud. Teisel kohal on autoliiklus ja olulist rolli mängib ka rongiliiklus. Näiteks on Saksamaal välja töötatud kiirteede võrgustik, mis suudab turiste omakorda palju kasutama rendiautosid. Ka kiirrongide süsteem aitab kiiresti liikuda ühest paigast teise ja pea igas Lääne-Euroopa riigis on heal tasemel bussiliiklus. Veetransport on enamikus Lääne- Euroopa riikides oluline, kuid teistest transpordiliikidest väiksema osakaaluga. Lõuna-Euroopas on regiooni transpordisüsteemi tase erinev. Võib öelda, et võrreldes Lääne-Euroopaga on transpordivõimalused ning kvaliteet kehvemad. Olulisemates turismisihtkohtades (Hispaania, Itaalia, Portugal, Kreeka) on rahvusvaheliste turistide vastuvõtuks arendatud lennujaamu ning muid transpordivõimalusi, nt 75% turistidest saabub Hispaaniasse lennukiga. Näiteks Portugali asend nõuab rongi- või maanteetranspordiga liikudes pikkade vahemaade läbimist, seetõttu on eriti panustatud kiirteede arendamisse. Esikohal on siiski lennutransport . Itaalias on suurepärane teedevõrk, mida on arendatud tunnelite ja viaduktide ehitamisega, et oleks mugav läbida mägist maastikku . Kreekas on maanteetranspordi olukord kehvem ning selle arendamisse ei panustata piisavalt, kuid see-eest on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid.
Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on:

• Holland 481,
  
• Belgia 319
  
• Austria 98
  
• Šveits 181
  
• Prantsusmaa 112
  
• Saksamaa 235
  
• Luksemburg 178.
  

Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2):

• Kreeka 86
  
• Itaalia 197
  
• Hispaania 81
  
• Portugal 114
  
• Malta 1219
  
• Horvaatia 79
  

Linnastumine: Lääne-Euroopa linnastumise tase on väga kõrge, näiteks Austrias elab linnades 67% ja Šveitsis 73% rahvastikust. Lõuna-Euroopas on linnastumise tase regiooniti erinev: Hispaanias 79, Itaalias 70, Kreekas 63, Portugalis 55, Horvaatias 56, Makedoonias 59, Albaanias 48.
Lõuna-Euroopa ja Lääne-Euroopa näol on minu meelest tegu kahe väga võrdväärse turiste meelitavate vastasega . Mõlemal on erinevad vaatamisväärsused, mis inimesi meelitavad, erinevad keeled, kultuuritaustad ja inimesed.