sidrunkollast pulbrit. Eosed on mõõtmetega 8,8-10,3 X 6,7- 7,8 µm. 4 Vahel jääb see ka allakukkunud puukooretükkide tagaküljele.5 Sügisel viljakeha kuivab ja minetab oma läike ning muutub mustjaspruuniks ning hakkab liistakutena maha kooruma. 6 2. Jalakapässik versus must pässik. 1 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 2 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 3 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 4 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 6 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 4 Jalakapässik on musta pässiku lähisugulane. Kaks kõnesolnud pässikut on väga
tingimustes viinapuuistandiku rajamisega alustada. Meil on inimesi, kes on juba aastakümneid viinamarjakasvatusega tegelenud ja jõudnud tõestada, et see on proovimist väärt ettevõtmine. Kasutatud kirjandus Kivistik, J. (2006). Viinamarjad Eestis. Grapes in Estonia. Tallinn: Ilo. Kivistik, J., Kivistik, U. (1996). Viinamarjad koduaias. Tallinn: Valgus. Kivistik, J., Niiberg, T. (2002). Viinamari aias ja köögis. Tallinn: Maalehe Raamat. Kivistik, J. (2014). Maalehe viinamarjaraamat. Tallinn: Maalehe Raamat.
Värvus oranžkollane. Põõsasjas, lihakas. Värvus kahvatukollane. Seeneliha sitke ja elastne. Põõsasjas-koraljas Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010. Korhonen, M. Tunne seeni. Varrak 2007. Kalamees, K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008. Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http:// www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee bikataloog_EST.pdf Põnevaid seeneretki!
Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas Trükisõna kasutuse statistika Tiraaz Loetavus (paberil+veebis), nt raamatukogudest laenutamine Auditooriumi hõlmatus väljaandega (regulaarne lugemine + juhulugemine) Lugejaskonna sotsiaaldemograafiline koosseis- vanus, haridus, amet Maalehe tiraaz ja lugejate arv on ainsana kasvanud 2010-2015 aasta jooksul, sest Maaleht pakub inimestele rohkem neile lähedasi teemasid.
aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee." Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid läbi terve elu. Kross aga näiteks ei uskunud, et targad inimesed teevad ristsõnu, kuna neil on muudki teha. Sulemeister lahendas ristsõnu peamiselt päevalehtedest Postimehest ja Eesti Päevalehest, kuid on ka lahti harutanud Maalehe ja Luubi mõistatusi. Proovimata pole jäänud ka soomekeelsed. Ka telemängud ei jätnud kirjanikku päris külmaks, eelistas Kuldvillakut. Ise loomulikult ta kaasa ei mänginud, kuid kuulama on küll jäänud. Tuju oli alati tõstnud küsimus, millele ta ise teadis vastust. Rita Gudrina G3a
(Roost 2006) Paljuneb tütarrosittidega. Neid võib väikestesse pottidesse kasvama panna aastaringselt, kuid kõige soodsam aeg on kevadel. Noorte taimede järelkasvu eest tuleb õigeaegselt hoolitseda, sest rohtliilia pole pikaajaline taim, enamasti juba paari-kolme aasta pärast kaob taime värske välimus ning muutuvad kahvatukollaseks. (Roots 2006) Kasutatud kirjandus · Unt, V. 2006. Toalilled. Tallinn: Maalehe raamat. · http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=472&cid=927&cgid= ( Viimati vaadatud 25.03.12).
Lavendliõitest tee mõjub peavalule, migreenile, rahutusele, kõhugaasidele, halvale suuõhule. Tee valmistus: 1 tl lavendliõisi ja 1 tl humalakäbisid valada üle 1 kl keeva veega. Lasta tõmmata 5 minutit, kurnata ja juua kuni 2 tassi päevas, kuid nii võib teha vaid 14 päeva järjest. Lastele sissevõtmiseks ei soovitata. 7. KASUTATUD KIRJANDUS Karvak, E. Ürdiaed ehk ideid kauni tarbeaia rajamiseks. AS Ajakirjade Kirjastus, 2006 Rausch, A., Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe raamat, 2004 Väinsaar, T. Targu talita: Ürte oma aiast. Tallinn: Maalehe raamat, 1997
tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht. Ostutehingu järel sai juhatuse esimeheks Kadi Lambot. 2007. aasta suve seisuga oli Maaleht Eesti suuruselt teine nädalaleht tiraaziga ligi 50 000 eksemplari. Maalehe lisad on Targu talita ja TeRa. Ilmuvad ajakirjad Maamajandus ning Maakodu. Kirjastus Maalehe Raamat.
ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus poole pealt kaovad paljud töökohad ära, sest suur farme ega farmereid pole vaja. Sest milleks kasutada Eesti kallist toormaterjali, kui saab välismaalt palju odavamalt ja tööjõud on ka palju odavam. Seega, kui suur osa riigi majanduses on impordil ja riigist välja eksporditakse kaupa vähesel määral, siis kohalikel ettevõtetel pole majanduselus eriti midagi kaasa rääkida. Lugedes maalehe artiklit "Tuhkatriinu kingades", saab seda seostada töötute arvu kasvuga. (http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/tuhkatriinu-kingades.d?id=26126709) Valupisarad silmis ja varbad konksus, üritame jalga eurokingadesse toppida, selle asemel et tervet mõistust järgides suuremad kingad osta. ( Aive Sarjas) Vägisi pressitakse peale euromeelsust. Selle asemel, et lubada kohalikel turgudel, kohalikus
• Seil, L. (2000). Marjakombain tegi Polli põllul puhta töö.Sakala. [eajakiri] 1515 http://www.sakala.ajaleht.ee/2456335/marjakombaintegipollipollulpuhtatoo (24.10.2015). Valdaru, E. (2010). Polli jõudis uus süstrakoristuskombain.Sakala. [eajakiri] http://www.sakala.ajaleht.ee/296156/pollijoudisuussostrakoristuskombain (24.10.2015). Libek, A. (2000). Sõstrakasvatus. Tallinn: Valgus.103 lk. Kikas, A.;VirveLibek, A. (2014). Maalehe sõstra ja karusmarjaraamat. Tartu: Greif. 189 lk. Pildid 1...8 google.com 15 Täname tähelepanu eest! 16
magamistuppa või buduaari, et nende endi tugev lõhn põhjustas nõrganärvilistel tervisehäireid. Tegelikult on meie hulgas küllalt inimesi, kes ei talu hüatsindi hullutavat lõhna, tunnevad sellest peapööritust ja võivad isegi minestada. Ameerika kirjanik Edgar Allan Poe on õitsvaid hüatsindipõlde kirjeldanud oma jutustuses ,,Arnheimi mõis". 11 Kasutatud kirjandus 12 · Brown, K. Sibullilled läbi aasta Maalehe Raamat 2000 lk.160 · Normet, T Mürgiseid taimi meie ümber Maalehe Raamat 2004 lk.202 · Roost, V Legende ja pärimusi lilledest Maalehe Raamat 1997 lk.139 · http:/planetpost.eu/lk.php?id=38 viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/aiasõber.ee/ viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/eelk.ee/sümbolid viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/pulmad.ee viimati allalaetud 10.12.2009 · apollo.ee/product.php/0998055 · 16662.ee/pyhaderiskid.html
jääb alla +10 kraadi. Lehtede langemise ajal on hea veekogule asetada võrk. TALVEL väikesed veesilmad on parem tühjendada ja puhastada ning asetada talveks pakasevabasse ruumi. Talveks lülitatakse pump välja ja seadmed, mida ei kasutata võetakse veesilmast välja ja viiakse tuppa. Kalade talvitumisel veekogus peab vältima selle kinnikülmumist, asetage veesoojendaja vette. KASUTATUD KIRJANDUS B. Eriksson, P. Schyllander ,,Veekogud aias", 2007 ,, Maalehe Raamat" D. Parker ,,Praktiline aiarajaja käsiraamat", 2006 ,, Maalehe Raamat" P. Swindells ,,Veesilmad iluaias", 2001 ,,Valgus" R. Bird ,,Kuidas kujundada väikeaeda", 1999 ,, Maalehe Raamat" Internet
Mõned huvitavad faktid: Keskmisele vannile kulub 100l vett, samas kui kiirele dusile kulub vaid 30l. Nii on tõesti iga päev lihtne vett säästa. Pesumasinat ostes otsi Euroopa ökosilti (lille, mida ümbritsevad tähed). See näitab, et masin säästab nii vett kui energiat ning et see on toodetud keskkonnasõbralikumalt. 50 viisi vee ja energia säästmiseks Tahate rohkem nippe teada? Siis lugege suurepärast nõuanderaamatut! Uurige lisa kirjastuse ,,Maalehe Raamat" (www.mlraamat.ee) kodulehelt. Raamat kuulub "50 viisi" raamatusarja, mis õpetab elama loodussõbralikumalt ja säästlikumalt. Raamatu autor on Sin Berry, kes kandideeris 2008. aastal Roheliste Partei nimekirjas Londoni linnapea kohale ja on asutanud Inglismaal populaarse kampaaniarühma Linnamaasturite Vastane Liit. Raamatusse on Berry kogunud oma lemmiknipid, mis aitavad säästa aega ja raha ning elu meie planeedil. Selles raamatus on autor keskendunud viisidele,
Pistikutega paljundatakse roose, okaspuid.2 Pungumine toimub alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega paljunemine toimub risoomidega, sibulatega, mugulatega ja võsudega. Kodu aias kasutatakse vegetatiivset paljunemist sibulatega näiteks tulpide, 1 Sarapuu, T. Eesti Loodusfoto, 2002 2 Bird, R. , Haynes, B. Maalehe raamat 2003 3 Zaletajeva, J. ,,Valgus" 1975 nartsisside ja muude lilledega. Vegetatiivne paljunemine sibulaga on loomulik, lihtsaim ja ökonoomseim paljunemisviis. Iga sibulasoomuse kaenlas võib areneda pungake ehk kõrvalpung, mida nimetatakse ka tütarsibula algmeks jam is võib kasvada sibulaks. Sibul on munajaskoonulinse kujuga. Ta kujutab endast minijatuurset sibulat läbimõõduga 0,2- 0.5 cm, millel võib eritada 1-3, aga sordist ja emasibula suurusest olenevalt ka kuni 6
valgusallikas lähtunud elektromagnetiline kiirgus, mis toimib meie psüühikale, kas me seda teadvustame või mitte- üldjuhul aistingu tasandil. Ükski värvitoon iseenesest ei ole ilus ega inetu, rõõmus ega igav, vaid need hinnangud sõltuvad ainult inimese mingi hetke või olukorra seisundist, mil hinnatakse mingit värvitooni. Iga isiku hinnang mingi värvitooni kohta on sel hetkel tema jaoks õige otsustus. KASUTATUD KIRJANDUS Maison, M.C., Bodoano, B. (2008). Värv. Tln : Maalehe Raamat. Tõlkija Smidt, I., toimetaja Raudla, I. Uiga, S. (2002). Inimene värvilises maailmas. Tln: värvimonograafia Miller, J. (2001). Värvid: inspireeriv stiil klassikast kaasajani. Tln: Maalehe raamat. Tõlkija Lillak, A. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrviteooriad.html http://www.varvimaailm.ee/default.asp?ID=1341 http://sites.google.com/site/krtmikli/
tarvitamiskõlblikuna säilivad need temperatuuril +7...+8°C ja 90- 95% õhuniiskuse juures vaid 2-6 päeva. Küll aga saab neid kestvamalt säilitada sügavkülmutatult või kuivatatult. Sordid. USAs ja Lõuna-Euroopas viljelevatest sortidest on tuntumad 1,5-1,8m kasvukõrgusega `Lousiana Green Velvet` ja ´White Velvet`, 1,2-1,5m kõrgused `Clemens Spineless` ja ´Emerald` ning madalakasvulised (keskmiselt 0,9m kõrgused) `Dwarf Green Long Pod` ja `Perkins Spineless`. Allikas: Maalehe Raamat, 2008, Leopold Meensalu, ,, Peenralt Potti "
lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad Neljaselt lugema õppinud Võrumaa poiss Margus Konnula luges poisikesest peast teinekord kümme raamatut päevas. «Lasteraamatud ei ole ju tihtipeale väga paksud,» kommenteerib Contra, kelle lemmik eesti lastekirjanike seas on Andrus Kivirähk. Veel kuulus Contra põnnipõlve palju Läti televisiooni. Läti keele kesist oskust põhjendab Contra laiskusega.
Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Passioon kannatuslille vilja, mida kutsutakse ka purpurpassiooniks, on pruunikasvioletne kuivanud nahka meenutav koor. Kui see on veidi kühmuline ja krimpsusning vali näeb välja, nagu peaks selle ära viskama, siis on see küps. 5 KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus Danielsson ,S.(2004). Marjad, puu- ja köögiviljad. Maalehe Raamat, 15,39,55 lk. Internet http://www.toidutare.ee/termin.php?id=318&otsing=sql_0_effcdc5fed569b4(26.09.2009). http://www.toidutare.ee/termin.php?id=37&otsing=sql_0_be9adc2cf45e5b9(26.09.2009). 6
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istu...
rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva
Kokkuvõtte Enne ei teadnud ma volbripäevast eriti midagi, kui siis ainult seda, et tehakse lõket ja see on nõidade päev. Nüüd tean sellest palju rohkem. Huvitav oli teada saada, kust on tulnud selle päeva nimetus ning selle päevaga seotud tavadest. 8 Lisa 1 Kasutatud materjalid Sihvart, Anneli 2000. Tähtpäevi läbi aastasadade, Targu Talita, Maalehe raamat: Tallinn lk 34- 35 Vahtre, Lauri 1991. Maarahva tähtraamat. A/S «MIX» lk 18- 19 Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Eesti Raamat, lk 153- 160 http://et.wikipedia.org/wiki/Volbrip%C3%A4ev 18.11.14 http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php 18.11.14 http://www.crestinortodox.ro/files/image/sfanta-walburga14.JPG 18.11.14 9 http://www.bauhof.ee/media/wysiwyg/l_ke_500x500px.jpg 18.11.14
rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva
Kokkuvõtte Enne ei teadnud ma volbripäevast eriti midagi, kui siis ainult seda, et tehakse lõket ja see on nõidade päev. Nüüd tean sellest palju rohkem. Huvitav oli teada saada, kust on tulnud selle päeva nimetus ning selle päevaga seotud tavadest. 8 Lisa 1 Kasutatud materjalid Sihvart, Anneli 2000. Tähtpäevi läbi aastasadade, Targu Talita, Maalehe raamat: Tallinn lk 34- 35 Vahtre, Lauri 1991. Maarahva tähtraamat. A/S «MIX» lk 18- 19 Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Eesti Raamat, lk 153- 160 http://et.wikipedia.org/wiki/Volbrip%C3%A4ev 18.11.14 http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php 18.11.14 http://www.crestinortodox.ro/files/image/sfanta-walburga14.JPG 18.11.14 9 http://www.bauhof.ee/media/wysiwyg/l_ke_500x500px.jpg 18.11.14
Kasutatud kirjandus ja allikad http://ww.nzifst.org.nz/unitedoperations/drying1.html http://plantvalor.ee/index.php/esileht/masinapark/ http://www.rapidtables.ºCom/ºCalºC/eleºCtriºC/Joule_to_Watt_ºCalºCula tor.htm https://staff.ttu.ee/dedov/kuivatid/j a%20ahjud/konspekt_kuivatustehnika/mst0080_16.pdf Hilda Ottenson 1977. Hoidised, 3. trükk. Tallinn. Kirjastus Valgus, lk 157-162 Toivo Niiberg. Eda Põldmaa. 1998. Kuivatamine. Tallinn. Maalehe Raamat.. lk 7-21 Riina Soidla, Priit Elias, Tauno Maidla; Toiduainete konserveerimise ja säilitamise alused. Tartu. 2004. Eesti Põllumajandusülikool Loomaarstiteaduskond. /Toim. S. Seesmaa. lk 64- 80 15 Tänan kuulamast 16
Seemnemaailm- tõlkija. Vertikaalhaljastus. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=139 Artikkel kirjeldab vertikaalhaljastuse (dekoratiivtaimede kasvatamine erinevatel tugedel, seintel, kaartel, pergolatel) rakendamist- selle kasulikke omadusi, sobilikke taimi, istutust ja hooldust ning tugesid taimedele. Annab nimekirja erinevatest taimedest, mis sobivad vertikaalhaljastuseks, põhjalikumalt käsitleb neist 13. 9. Eva Schuman. 2008. Väikekasvuhoone. Kirjastus Maalehe Raamat. Tõlkinud Leopold Meensalu. Põhjalik, praktiliste juhenditega raamat kasvuhoonest. Käsitletakse kasvuhoone rajamist, mikrokliimat, muldi, substraate, erinevate taimede kasvatamist. 10. Rodoaed. Kasvuhooned nõudlikule harrastajale. http://rodoaed.ee/?s=109 Ettevõte Rodoaed tegeleb kasvuhoonete müügi ning paigaldusega. Koduleheküljel käsitletakse samas ka põhjalikult kasvuhoonet ennast, muuhulgas näiteks kasvuhoone valimist või selle soojustust
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves LIIGHIGISTAMINE Referaat Tallinn 2014 Mõiste ja nimetus. Liighigistamine ehk hüperhidroos ehk hyperhidrosis (ing. k.) on meditsiiniline termin liigse higistamise kohta. Liigne higistamine on higinäärmete liigse aktiivsuse tulemus. Normaalsel inimesel suureneb higivool füüsilise aktiivsuse, palaviku alanemise perioodil ja kõrge välistemperatuuri korral, mis on kaitse reaktsioon organismi ülekuumenemise vastu. Liighigistamise tekkepõhjused. Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Sekundaarne generaliseerunud higistamine ...
enelas samblas Kokkuvõtteks valik taimede kooslusi, mis pole ainult silmailuks vaid näitab, kuidas läbimõeldud aiaplaan saab töötama enda kasuks. Eraldi kasvades väga elegantsed püsikud, aga koos säravad nad mitmekordselt tugevamatena. Kasutatud materjalid: 1. Kähr,A. ,,Varjutaimed" Tallinn Varrak 2006 2. Widlundh,S. ,,Kaunid kõrrelised" Maalehe Raamat 2006 3. Kleinod,B. ,,Koduaia arukas kujundamine" Egmont 2006 4. Internet http://www.bhg.com/gardening/flowers/perennials/the-best-perennials-for- shade/?page=18 5. Internet http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/article.php?id=26868877
oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
kapslid, tabletid. Vedelad on lahused, ampullid, siirupid, tinktuurid, mikstuurid, suspensioonid, tilgad, ekstraktid. Pehmed on salvid, pastad, geelid. Gaasilised on aerosolid. Ravimi säilitamistingimustes on sageli märgitud - säilitada valguse, niiskuse, külmumise eest kaitstult; on antud erinevad temperatuuri piirangud. Enamus tehases valmistatud ravimeid säilitatakse toatemperatuuril. KASUTATUD KIRJANDUS Gorbunova, T. (1996). Ravimtaimede atlas. Tallinn Mandre, K., (1994 ). Maalehe raamat. Koduapteek. Otter, M., Nurmand, L. (1994). Tervis ja ilu taimedest. Tallinn: Valgus.
Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ühendused kuhu kuulunud: · 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige. · 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige. · 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. · 1999. aastal liitus Tuleviku Eesti Erakonnaga. · 2004. aastast Rohelise Urvaste liige. Autasud: · 2001. aasatal Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat. · 2003 aastal Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest · 2007.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Margus Konnula on väga aktiivne sportlane ning on osalenud väga arvukatel spordivõistlustel,eriti meeldivad talle jooksuvõistlused, jooksu kiirus on tal ajapikku siiski koos vanusega ka langenud, näiteks kui 2006 aastal jooksis ta 34,2 km keskmise ajaga 05.34(km kohta) siis 2009 aastal 33.4 km jooksu keskmise ajaga 05.51 (km kohta), kuid
mahe toon või lausa valge. Värvi kasutamist ei tohiks karta, kui värv ei sobi, siis saab seina teist värvi värvida, alati tuleb lähtuda ruumi funktsioonist ja sellest, milline peaks olema mõju selles ruumis viibides. Värv on siiski ainult vahend, millega muudetakse interjööri või eksterjööri ilmet. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Kasutatud materjalid: 1. Raamat ´´Rahulik kodu´´ Alice Westgate Maalehe raamat 2001 Tallinn 2009
halliks. Rikkalik ja liigirohke on ka Vormsi ümbruse väikeste saarte linnustik. Siin on leidnud endale pesitsuspaigad arvukalt ranniku- ja veelinde. Eriti linnurikkad on Hullo lahe sared. Näiteks väikesel Sankeni rahul paikneb eesti üks suurimaid röövtiiru kolooniaid. 6 Kasutatud kirjandus U. Ratas. 1977. Vormsi. Tallinn: Valgus M. Sonn. 1999. Vormsi. Tallinn : Maalehe Raamat T. Talvi. Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus. 2001. Kuressaare : G-Trükk Vormsi Web. http://www.vormsi.ee/saar/yld/loe%20loodusest.html (26.10.2010) Fotoretk. Läänemaa. http://fotoretk.ee/details.php?gid=130&pid=3214 (26.10.2010) Vormsi maastikukaitseala. http://vormsi.silma.ee/ (26.10.2010) Vikipeedia. Vormsi. http://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi (27.10.2010) 7
Emmaste valla kujunemislugu on väga pikk ja keeruline, seepärast üritasin anda lühiülevaate valla tekkest ja arengust. Neile, kes elavad mandri keskosas, soovitaksin kindlasti külastada Hiiumaad ja Emmaste valda, kuna Sõru sadam ja meremuuseum on kindlasti huvitavad ja annavad ülevaate sealsest merekultuurist, mis kindlasti erineb ükskõik millisest Eestimaa mereäärsest sdamast või linnast. Kasutatud allikad Bruno Pao - ,,Emmaste", Maalehe raamat, Tallinn 2001 Tiiu Viirand ,,Eestimaa. Ranniku teejuht", kirjastus ,,Kunst", 2006 Artikkel ,,Hiiumaal on vanade purjelaevade kodu", autor Merike Pitk, Maaleht 2005 Artikkel ,,Emmaste kiriku kellade lugu", autor Eha Rammo, Eesti kirik 2001 http://www.emmaste.ee/ http://www.rk.ee/symb/emmaste.html http://www.etv.ee/vallad/index.php?m=3&a=v&v=43 http://www.mois.ee/laane/emmaste.shtml http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eesti_emmaste_vald.png http://www.riigiteataja.ee/ert/ert
1) http://www.plantaardig.com/groenteninfo/images/rabarber1.jpg 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Aaloe#/media/File:Starr_011104-0040_Aloe_vera.jpg 3)https://encryptedtbn3.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRo_fBDAHzm251FNtUxCxNE3iiNPOBuZAIbxyb4cqKPxlr_6RHH&reload=on 4) http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/070513aa183.preview.jpg 5) http://herba.folklore.ee/pildid/piparm%C3%BCnt.jpg 6) http://www.cybernature.ee/herb/teekumf.jpg 7) Mandre, K. Saialille suvi. 2001. Maalehe raamat. lk 18, 30, 43, 8) Lääts, J. Kodumaa ravimtaimed. 1939. lk 143, 137, 134, 16.
ee/opiobjektid/energia/keemiline_energia.html (13.12.13) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam (13.12.13) http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof (13.12.13) http://et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_AEJ_tuuma%C3%B5nnetus (13.12.13) http://www.telegram.ee/maailm/28-seika-mis-annavad-aimu-fukush ima-katastroofi-ulatusest#.UqGUeyfVscs (13.12.13) Ilves, G. “Sündmused, mis vapustasid maailma” Tln. kirjastus “Maalehe Raamat”, 1999. (204-205 lk) Ovtśinnikov, V. “Kuum tuhk” Tln. kirjastus “Eesti Raamat”, 1985. (71-72 lk) Aitäh kuulamast!
Hiies ei tohi häirida paiga rahu. Hiide minnakse jalgsi, kui püha paik on piiratud aiaga, sisenetakse ja väljutakse väravast. Koduloomi ei ole pühapaika lubatud. Samuti ei tohi hiies murda seal kasvavate puude ja põõsaste oksi. Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1482_1478.html http://www.maavald.ee/prindi.html?id=312 Marju Kõivupuu, 101 Eesti pühapaika, Varrak, 2011 Ahto Kaasik, Heiki Valk, Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse, Maalehe Raamat,2009 Fotod: www.looduskalender.ee www.maavald.ee www.entsyklopeedia.ee
Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´Rondo`ja `Silva`. Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljosenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`. Kasutatud kirjandus: Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik, 2012 Viinamarjad Eestis, Jaan Kivistik, 2006 Viinamari aias ja köögis, Jaan Kivistik ja Toivo Niiberg, 2002
Kasvandulump (järv).5 Võimalik on välja arvutada ka nimetihedus s . o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas), Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta. Eesti suurim kohanimekogu (kartoteek) on Eesti Keele Instituudis: 540 615 sedelit . Tegelik arv võib olla vähemalt kolm korda suurem, seega 1,5 miljonit kuid lõplikku arvu ei saa kindlaks teha, sest nimistu kogu aeg muutub.6 5 Maalehe teadmisveerg "Tuna & täna", 2012 väljaanne. 6 Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek veebis, http://heli.eki.ee/kohanimed
Iga koht talvitumiseks ei sobi, sest paljudes kohtades käivad ringi veel karud, kes rüüstavad tarusid, samuti võivad talvitamiseks metsa jäätud tarusid ohustada ka pahade kavatsustega inimesed. KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli anda ettekujutus mesilaste pidamisega kaasnevatest probleemidest. Referaadi lõppsiht on täidetud ja on leitud ning lahti seletatud mõningased mesindusega kaasnevad muret tekitavad aspektid. Eesmärgi täideviimiseks tutvusin Maalehe artikliga mesinduse kohta ning Eesti Mesinike Liidu materjalidega, mis olid Internetis vabalt kättesaadavad. Selgus, et kliima on üheks määravaks faktoriks hea mesilaste saagi saamiseks. Samuti leidsin, et mesilastel võib esineda hulgaliselt erinevad haigusi, mis tekitavad muret ja probleeme mesinikele. Veel oli käsitletud probleeme, mis võivad esineda mesilastega rändel metsadesse. Mesindusega seotuid murekohti tuleks kindlasti
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat Puidu kahjurid Juhendaja:Margus Kasekamp Koostaja:Veronika Noppel 2012 SISUKORD....................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4 1.1Majasikk....................................................................................................5 1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6 1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7 1.4Raudsepp.................................................................................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE....
1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on luuletaja Sveta Grigorjeva. Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste loomingust: 1999- luulekogu „Sonetid“ 2000- luulekogu „Veri valla“, punkluule kogumik 38 autori poolt „Tagasi prügimäele“
Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002 Viirand, Tiiu "Kunstiraamat noortele",Kirjastus "Kunst", Tallinn 1984
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
hobusesõnnikut ning hiljem Substral® Osmocote®. Usun, et viljakamatel muldadel on võimalik roose kasvatada ka ainult orgaanilisi väetisti kasutades. Toitainete vaeste muldade korral tähendaks see aga oluliselt rohkem teadmisi ja tööd. VIIDATUD ALLIKAD 1. Rooside entsüklopeedia, Nico Vermulen, Sinisukk, 2006, 319 lk 2. Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones, Valgus 1990, 160 lk 3. Ojasalu M. Roosiaed, Maalehe raamat, 134 lk 4. http://substral.itg.ee/index.php/14331/ 5. http://www.garden.ee/ 6. http://rosmakor.tozz.pri.ee/ 7. http://www.calmia.ee/Taimed/Roosid/ 8. http://www.asbgreenworld.de/asb/index.php?option=com_content&task=view&i d=52&lang=et
Tuues lühiülevaate erinevatest moodustest kuidas oma tervist looduslikult parandada, olen ka ise hakanud kasutama just looduslikke võtteid enda tervise tugevdamiseks ja parandamiseks. Milleks rutata kohe rohukapi juurde kui on olemas niipalju alternatiivseid meetodeid, et hoida ja säilitada oma tervist. 8 Kasutatud kirjandus · Aili Paju, Loodusravi, Maalehe Raamat, II trükk, Tallinn 2002 · E. Maalinn, K. Kolmann, J. Käsi, Ilu ja tervis loodusest · http://www.teraapia.com/?topic=59 · http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusravi · http://www.nokitse.ee/ravimtaimed/saialill · http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=136 9
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga. Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. Mida kibedam töö, seda magusam leib. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. Parem paluke leiba kui paha sõna. Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga.
ee/index.php?GID=1500 4.McVicar. Jekka, Suuri yrttikirja, WSO, 2004 5.History in your garden: Sweet violet (Viola odorata) http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden- Sweet-violet-Viola-odorata.html 6.Kuidas kasutada kannikest ravimina? http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-tarvitada-kannikest-ravimina? id=46402641 7.Violet http://www.bojensen.net/EssentialOilsEng/EssentialOils31/EssentialOils31.htm 8.Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, 2004 Turvaskannike- Viola epipsila Juurmine leht kasvab üksikult.Varrelehed puuduvad.Leht alt karvane. Tavaline kannikeseliik Eesti niisketes metsades ja madalsoodes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Õieraod 5 kuni 20 cm pikad, kandlehekesed paiknevad selle ülemisel poolel. Laimunajad lehed on tömbi tipuga, alt hõredalt kaetud madalate karvadega, pealt aga paljad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, kannus 2–3 mm pikk ja tömbi otsaga. Õitseb mais-juunis.
neile toetudes leida oma koha elus. On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada (Aafrika vanasõna) 8 KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Kera, S. 2004. ÜHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo 2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex 3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat 4.Kikas, E. 2008 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES EAS Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst 11
taimedel peaks olema vähemalt üks ühine silmatorkav tunnus: kuju, suurus, õite värv vms. (3 lk 13) Taimede esiletoomiseks saab kasutada kaunistatud nõusid ja aksessuaare. Taimenõu peaks esmajoones vastama antud taime vajadustele, samas võivad ka silmale ilu pakkuda. (3 lk 14) KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD 1. Design Basics. http://140.194.76.129/publications/design-guides/DG_1110-3- 122_sec/DG_1110-3-122_Sections/c-4.pdf 2. Mandleberg, H. Väike ruum. Tallinn: Maalehe raamat, 2007. 3. Greiner, K., Weber, A. Toataimed, üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis. Tallinn: Varrak, 2011. 4. Einama, K. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem. Tallinn: Äripäev, 1999. 5. Töökeskkonna käsiraamat. Tallinn: Sotsiaalministeerium, 2009.
annaabi.ee 
