Varjuaed (0)

Räpina Aianduskool
VARJUAED
Iseseisev töö
Koostas: Lea Vartšun
1ak2
Räpina 2010
Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur.
Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi – metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted.
Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine , et leevendada nukrust , mida varjuaias tihti võib kohata
Enamik varjupüsikuid on pärit põhjapoolkera erinevatest varjulistest lehtpuumetsadest ja need kasvavad sarnases kasvukohas aias meelsasti. Metsaaias on kerge kasvatada püsililli. Suurte puude varju ei tule ka põlluumbrohud, välja arvatud varjus hästi kasvav harilik naat , mis tuleb enne varjutaimede istutamist hävitada ja levik varjuaias takistada.
Varje on mitmesuguseid: suurte puude, maja, heki või tara vari. Neis piirkondades on kõige õigem kasvatada varjutaimi. Kahtlemata on tõeline varjuaed suurte puude all. Valgus, vari, linnud , putukad ja lõhnad loovad varjuaias erilise meeleolu. Jalgtee äärde paigutatud istepingil võib jalgu puhata ja kuumal suvepäeval ennast mõnusa raamatu seltsis istuma unustada. Suurema aia olemasolul võib teha näiteks mitu varjunurka, kusjuures iga koht on erivärviline. Näiteks roheline, roosa ja sinine.
Hoonete ja puude varjus võib kasvatada nii varjulembeseid suvelilli kui ka looduslikke ja kultuurpüsikuid, mis mõjuvad dekoratiivselt pigem oma lehtede kui õitega. Sõnajalgu ja kõrrelisi saab eriti kaunilt kombineerida suureleheliste taimedega, kuid ka paljud madalad varased õitsejad saavad siin oma võimaluse. Varjulisi peenraid tuleb põhjalikult multšida, et pinnas niiske püsiks. Taimed vajavad huumusrikast, neutraalset kuni pisut happelist mulda, mille võib luua ohtralt puukoorekomposti lisades.
Foto1. Isteplatsi lähedal asuvasse varjupeenrasse istutatud tubakalilled (Nicotiana alata ) lõhnavad mõnusalt. Lisavärvi annavad alati õitsev begoonia, sinilobeelia ja leeksalvei.
Varjuaias on värvidel teistsugune tähtsus ja ülesanne. Näiteks kollased ja valged toonid muudavad varjuaia valgemaks ja helgemaks. Kollane värv tundub päikese käes võib-olla kahvatu, aga varjuaias kollane lausa särab. Valge ja sinine muudavad aia suuremaks , punane aga teeb aia visuaalselt väiksemaks. Punane ja oranž tõusevad esile just õhtupoolikuti kui valguse intensiivsus väheneb. Tugev punane muutub hämaras mustjaks.
Järgnevalt valik püsililli varjuaeda.
Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid.
Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia)
Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed . Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale.
Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi
Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha
(Geranium macrorrhizum)
Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele.
Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla)
Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera. Isegi äraõitsenuna on tema suured, isegi robustselt tekstuursed lehed pilgupüüdjad – näiteks sort „Variegata“. Headeks naabriteks on brunnerale murtudsüdamed ja meelespealilled. Brunnerate vahele sobivad suurepäraselt varakevadised sibullilled .
Foto 8. Epimeedium (Epimedium)
Tagasihoidlikku kasutamist leidnud pinnakattetaim, mis vääriks palju rohkem tähelepanu, on epimeedium. Õitseb kevadeti , punaste, kollaste, oranžide, roosade, purpursete või valgete õitega. Mõned sordid on igihaljad, aga ainult pehmete talvedega maades. Kasvavad umbes 30- 40 cm kõrguseks.
Fotod 9.,10.,11.Säravalt roosade õitega varjupüsikud
Murtudsüda Astilbe Iminõges
Alustades hiliskevadest õitseb iminõges kaua valgetes ja roosades värvides. See meeldiv pinnakattetaim õitseb suvi läbi ja isegi kui õite aeg on möödas, siis hõbedasekirjud lehed muudavad varjuaia kaugeimadki nurgad säravaks. Kasvab umbes 15-20 cm kõrguseks.
Nii murtudsüda (Dicentra), astilbe (Astilbe) kui ka hosta (Hosta) on väga head naabrid varjuaias. Lähestikku istutades on nad pikka aega pilgupüüdjateks varjulises aias.
Fotod 12.,13.,14. Sõnajalad
Adiantum Raunjalg Ogaline astelsõnajalg
(Polystichum aculeatum)
Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas.
Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) vajab kasvamiseks niiskust ja normaalset aiamulda, veekogu lähedus oleks väga hea. Suhteliselt külmakindel.
Oma aeda sobivat liiki valides tasub silmas pidada, et kui varvas -adiantum on täiesti külmakindel ning talub kuni 40° külma, siis himaalaja adiantum elab üle kuni 29° pakasepügalat. Eduka talvitumise tagamiseks on temperatuurist olulisem ühtlane niiskusrežiim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega.
Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised.
Lühikarvane kastik Laialehine haikhein Siidpööris
(Calamagrostis brachytricha) (Chasmantinum latifolium) (Miscanthus oligostachyus)
Ilukõrrelisi võib aias kasutada peaaegu kõigis kooslustes. Paljud ilukõrrelised tulevad toime ka suurte puude ja põõsaste varjus kasvamisega. Üsna efektne on varjutaluvate kõrreliste kombineerimine teiste samu tingimusi vajavate taimedega nagu hosta, kortsleht, kurerehad. Koos varjutaluvate püsikutega võib muidu veidi raskesti taimestatavast varjulisest pinnast saada tõeline aia ehe.
Fotod 18., 19., 20. Valik sibullilli varjuaeda.
Lumikelluke Lauk (Allium) Koerahammas
(Galanthus) (Erythronium)
Sibullilled elavdavad varjuaias puudealust nukrust ja siin tulevad esile ka nende värvid. Varakevadel saavad särada lumikellukesed, siniliiliad, krookused. Suurte rühmadena istutatuna loovad nad tunde, et varjuaed polegi hämar vaid hoopis valge- hele, kollane või hoopis lillakas - sinine ja lõhnav.
Varjuaia kujundamine on lihtsam ja vabam kui teiste aiaosade loomine. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias saame tunda rahu enda ümber. Siin tunneme end kaitstuna.
Fotod 21.,22.,23. Värvilised aianurgad.
Hosta, bergeenia ja Hosta ja tiarell Lumeroos „London Fog“
enelas samblas
Kokkuvõtteks valik taimede kooslusi, mis pole ainult silmailuks vaid näitab, kuidas läbimõeldud aiaplaan saab töötama enda kasuks. Eraldi kasvades väga elegantsed püsikud, aga koos säravad nad mitmekordselt tugevamatena.
Kasutatud materjalid:

Kähr,A. „Varjutaimed“ Tallinn Varrak 2006

Widlundh,S. „Kaunid kõrrelised“ Maalehe Raamat 2006

Kleinod,B. „Koduaia arukas kujundamine“ Egmont 2006

Internet http://www.bhg.com/gardening/flowers/perennials/the-best-perennials-for-shade/?page=18

Internet http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/article.php?id=26868877