Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koduapteegi komplekteerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on ravimi sissevõtmisel oluline söögiaeg?
  • Mida on soovitav ravimile peale juua?
  • Kuidas ravim võtta?
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ26 K-J
Ljubov Kuzmina
KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE
Referaat farmakoloogias
Kohtla-Järve 2013

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1.KODUAPTEEGI SISU 4
2. VITAMIINID 5
3.MILLELE TULEB PÖÖRATA TÄHELEPANU RAVIMITE KASUTAMISEL JA MANUSTAMISEL? 5
4.RAVIMITE SÄILITAMINE 7
5.RAVIMITE ANNUSTAMINE 7
KOKKUVÕTE 9

SISSEJUHATUS

Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest . Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes . Kui on tegemist tõsise terviserikkega, siis peaks pöördumaarsti poole, kes määrab vajaliku ravi.
  • KODUAPTEEGI SISU


    Koduapteek peaks sisaldama järgmisi tooteid:
    • kraadiklaas;
    • palavikualandaja ja valuvaigisti – täiskasvanutele tabletid (nt. ibuprofeen , paratsetamool), lastele lahus või suposiidid (nt paratsetamool);
    • köharavimid – rögalahtistavad tabletid või lahus täiskasvanutele, siirup lastele;
    • nohuravimid – ninakinnisuse korral aerosoolid või tabletid, lastele meresoolalahuse spreid või tilgad ;
    • kurguvalu leevendavad ravimid – aerosoolid või imemistabletid;
    • allergiavastased vahendid – tabletid täiskasvanutele (nt. tsetirisiin, loratadiin jt.), lahus lastele (tsetirisiini lahus alates teisest eluaastast);
    • seedetraktihäirete korral – kõhulahtisuse korral loperamiid (alates 12. eluaastast), söetabletid, probioootikumid, diosmektiit . Lühiajalise kõhukinnisuse korral Duphalaci lahus, Microlaxi klüsmid (mõlemad sobivad ka lastele). Imikutele gaasirohud (nt. simetikooni tilgad);
    • haavahooldusvahendid – marlisidemed, haavatampoonid, plaastrid , haavapuhastusvahend;
    • põletusvastased ravimid (nt. Burnshieldi geel );
    • kergemate traumade ja vigastuste jaoks jäägeel või külma-kuumakott ning valu- ja põletikuvastane geel (nt. ibuprofeeni või diklofenakiga);

    Joonis 1. Kodune apteek. (Käos 2006).
  • VITAMIINID


    Looduslikud vitamiinid on tunduvalt mõjusamad kui sünteetilised. Kartul , kapsas sibul , küüslauk, porgand ja paljud marjad ning puuviljad on ju kõik looduslikud vitamiinide allikad ning nende tarvitamisel pole erilist vajadust sünteetiliste vitamiinide järele. Viimaste puuduseks on see, et neis puuduvad eluks vajalikud mikroelemendid , aminohapped ja bioaktiivsed ained, mis looduslikes saadustes on olemas ning elusorganismidele asendamatud.
    Seepärast tarvitagem apteegist ostetud vitamiine nii vähe kui võimalik ning varugem oma koduapteeki rohkem looduslikke vitamiine sisaldavaid loodusande. Näiteks peaks seal kindlasti olema kibuvitsamarju kogu talveks. Ärge unustage tuleval sügisel kogumast ka pihlakamarju . Kuivatatuna säilivad nad suurepäraselt ja neist valmistatud tõmmised annavad kindla energia teie tervisele. (Mandre 1995:20)
  • MILLELE TULEB PÖÖRATA TÄHELEPANU RAVIMITE KASUTAMISEL JA MANUSTAMISEL?


    1. Miks on ravimi sissevõtmisel oluline söögiaeg?
    Ravim hakkab avaldama oma toimet alles pärast imendumisest, s.t. pärast sattumist vereringesse. Tühja kõhuga toimub imendumine kiiremini, kui ravim võib ärritada mao-soole limaskesta. Samaaegne söömine või pärast söömist ravimi võtmine võib toimeaine imendumist aeglustada ja ka vähendada, limaskesta ärritus on aga väiksem. Järelikult:
    • ravim, millel pole ärritavat toimet limaskestale, võta enne sööki;
    • söömise ajal või vahetult pärast seda võta seedimist soodustavaid ravimeid;
    • ärritava toimega ained võta sisse pärast sööki.
    Enamus tablette võetakse sisse söögi ajal või pärast sööki.
    2. Mida on soovitav ravimile peale juua?
    Kui tarvitamisõpetuses ei ole öeldud, mida peale juua, siis on kõige parem võtta leiget vett - pool kuni klaasitäis.
    Teed, eriti kanget teed, ei soovitata. Tees sisalduv parkaine moodustab paljude ainetega lahustumatuid sooli, mis ei imendu verre.
    Seedekulglat ärritavad ravimeid on soovitav võtta piimaga . On ka autoreid, kes seda seisukohta ei pea õigeks ja on vaid üksikud preparaadid, mille puhul on soovitus võtta ravim piimaga.
    On ka ravimeid, mille puhul on keelatud neid võtta piima või piimatoodetega (näiteks tetratsükliin). Piimas sisalduva kaltsiumiga moodustub raskestilahustuv ühend ning imendumine on raskendatud. Peale võib juua ka puuviljamahla.
    3. Kuidas ravim võtta?
    • Tühja kõhuga sissevõetavad tabletid, mis pole kaetud erilise kihiga, on soovitav peeneks närida (imenduvad paremini).
    Spetsiaalsed närimistabletid näritakse suus korralikult peeneks ja neelatakse alla koos vedelikuga või imetakse.
    • Tervelt neelatakse alla (ei närita peeneks):
    - tabletid, mis on kaetud kattekihiga, et kaitsta magu tableti eest või tabletti maomahla toime eest;
    - enterotabletid - peensooles imenduvad tabletid, mis vabastavad toimeaine peensooles; nende puruks närimine või poolitamine muudab toimet;
    - depoo ehk retard tabletid - pikendatud toimeajaga tabletid, millest toimeaine vabaneb järkjärgult, aeglaselt.
    Depootabletti ei tohi enne neelamist mingil juhul katki närida, peenestada ega imeda. See rikuks tableti struktuuri ja seega ka tema pikendatud toimemehhanismi. - kapslid ja draþeed - poolitamisega ei saa piisavalt täpset annust. Kapslite puhul on imendumine suunatud seedetrakti teatud ossa .
    • Kihisevad tabletid tuleb lahustada pooles kuni klaasitäies vees enne sissevõtmist. Nende tablettide koostis tagab toime kiire saabumise.
    • Lahustuvad tabletid lahustatakse vahetult enne sissevõtmist pooles kuni klaasitäies vees.
    • Keele alla (sublingvaalsed tabletid) manustatakse ravimeid, kui soovitakse kiiret toimet. Toimeaine imendub keelealuse piirkonna limaskestalt.
    • Poolitada võib ainult selliseid tablette, millele on poolitusjooned peale pressitud.
  • RAVIMITE SÄILITAMINE


    Ravimite säilitamisel tuleb kindlasti järgida säilitamistingimusi, mille kohta saab infot nii apteekrilt kui ka ravimite pakendilt ja infolehelt. Koduapteegile tuleb valida sobiv koht (nt. kapp või sahtel), kus ravimid on kaitstud otsese päikesevalguse eest ja ei ole kättsesaadavad lastele. Ravimeid ei tohi säilitada küttekehade läheduses, vannitoas ega aknalaual. Külmkapis võib säilitada vaid vastavat säilitamistemperatuuri nõudvaid ravimeid.
    Mõningatel juhtudel võivad säilitamistingimused muutuda seoses pakendi/ pudeli avamisega: näiteks mõned köhasiirupid säilivad suletuna toatemperatuuril, avatuna on need aga vaja panna külmikusse. Ravimeid peab säilitama originaalpakendis koos infolehega, nii saab alati üle kontrollida, mis ravimiga tegemist ja kuidas seda korrektselt kasutada.
    Jälgida tuleb kindlasti ka ravimite säilivuskuupäevi, mis on kirjas ravimipakendil. Osadel ravimitel on lisaks märgitud ka säilivus pärast pudeli/pakendi avamist (nt mõned silmatilgad, mis säilivad pärast avamist 28 päeva). Kindlasti ei tohi kasutada aegunud ravimeid.
  • RAVIMITE ANNUSTAMINE


    Ravimite korrektse annustamise kohta saab infot nii apteekrilt kui ka pakendis olevalt infolehelt. Tuleb meeles pidada, et tihti ei sobi täiskasvanute ravimid lastele või on vajalik annus lapse jaoks oluliselt väiksem. Mitte kõik ravimid ei sobi koos tarvitamiseks. Ka sellekohast nõu saab küsida apteegist või lugeda infolehelt.
    Paljude perede koduapteegid sisaldavad mitmesuguseid gripiteesid (nt. Coldrex, Theraflu jt.) Need prepraadid koosnevad erinevatest komponentidest (paratsetamool valu ja palaviku vastu, ninahingamist kergendav toimeaine, osadel ka köhavastane komponent ) ning seetõttu tuleb jälgida, et nendega koos ei tarvitataks lisaks veel samu toimeaineid sisaldavaid ravimeid, kuna võib tekkida üleannustamise oht.
    Kindlasti ei sobi gripiteed kokku paratsetamooli ega pseudoefedriini (nt Sudafed) preparaatidega. Antud prepraate ei tohi anda lastele, eakatele ega raskete kaasuvate haigustega patsientidele. Vältida tuleb ka aspiriini ja ibuprofeeni samaaegset tarvitamist. Koos ei tohi tarvitada rögalahtistavaid ja köhapärssivaid ravimeid.

    KOKKUVÕTE

    Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks. Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste erinevate tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Ravimid võivad olla tahked , vedelad, pehmed ja ka gaasilised . Tahked on pulbrid , kapslid, tabletid. Vedelad on lahused , ampullid, siirupid, tinktuurid, mikstuurid, suspensioonid, tilgad, ekstraktid. Pehmed on salvid, pastad, geelid. Gaasilised on aerosolid. Ravimi säilitamistingimustes on sageli märgitud - säilitada valguse, niiskuse, külmumise eest kaitstult; on antud erinevad temperatuuri piirangud. Enamus tehases valmistatud ravimeid säilitatakse toatemperatuuril.
    KASUTATUD KIRJANDUS
    Gorbunova, T. (1996). Ravimtaimede atlas. Tallinn
    Mandre, K., (1994 ). Maalehe raamat. Koduapteek.
    Otter, M., Nurmand, L. (1994). Tervis ja ilu taimedest . Tallinn: Valgus.
  • Vasakule Paremale
    Koduapteegi komplekteerimine #1 Koduapteegi komplekteerimine #2 Koduapteegi komplekteerimine #3 Koduapteegi komplekteerimine #4 Koduapteegi komplekteerimine #5 Koduapteegi komplekteerimine #6 Koduapteegi komplekteerimine #7 Koduapteegi komplekteerimine #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Missa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE
    8
    docx

    KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-2 Krista makina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat uurimis- ja arendustöömetoodikas Juhendaja: M.Surak Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Igas peres peaks olema väike esmaabikapike või -karbike vastavalt tema pereliikmete vanusele ja vajadustele. Kodust apteeki ei ole mõtet ravimitega üle koormata kuna need maksavad küllaltki palju ja aeguvad kiiresti. Varuma peaks ainult hädavajalikud ravimid

    Meditsiin
    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
    8
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga

    Farmakoloogia
    Farmakoloogia KT1
    8
    doc

    Farmakoloogia KT1

    1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule? tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised 4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele? seespidised ja välispidised pulbrid 5. Mis vahe on doseeritud ja doseerim

    Farmakoloogia
    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
    15
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeaine või aine, mida kasutat

    Meditsiin
    Farmakoloogia
    7
    doc

    Farmakoloogia

    1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted ­ farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon ­ keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat ­ kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ­ ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ­ ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nen

    Farmakoloogia
    Üldfarmakoloogia EKSAM-materjal
    50
    pdf

    Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

    Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse: ● ioonkanalitega seotud: nt N-kolino-, 5-HT-, GABA-retseptorid ● G-valguga seonduvad: nt adreno-, kolino-, dopamiini-, histamiini-, morfiini- jpt retseptorid ● ensüümretseptorid: nt bradükiniini-, insuliiniretseptor ● rakusisesed: nt östrogeeni-, testosterooni-, vitamiin D- jt retseptorid 3. Sünapsi olemus Efekt liigub presünapsist postsünapsi poole. Tähtsamateks osadeks pr

    Farmakoloogia
    Biofarmaatsia
    22
    doc

    Biofarmaatsia

    1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim ­ igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat ­ tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia ­ teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võt

    Farmakoloogia
    Seedetrakti haigused-ravimid
    17
    doc

    Seedetrakti haigused, ravimid

    Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada...  Maomahlasekreet  Seedimises osalevaid ensüüme  Sapi moodustumist ja eritumist  Oksendamist  Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põletav kõrvetav valu

    Meditsiin




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun