Sõstrakasvatus (0)

Sõstrakasvatus
Istanduse rajamine
• Planeeritakse koristamine
• Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused
• Istutusskeem
Reavahelaius sõltub  
1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 
2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 
2
Istutamine
• Septembri teine pool ja oktoober
• Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega
(1)
3
Kastmine
• Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel
Sprinklersüsteem                                                        Tilkastmissüsteem
+
­
+
­
Kastetakse ainult 
Ülelpidamine kallis
Odav rajada
Suur  veekulu
vajalikke piirkondi
Kerge ja odav üleval  Seenhaiguste oht 
Veekulu väiksem
Vaja filtreid ja 
pidada
suureneb
kvaliteetset vett
Õitsemisaegsete 
Väheneb haiguste 
öökülade vastu aitab
oht
Koos kastmisega 
Lehed ja viljad 
saab anda ka väetisi
tolmuvabad
4
Väetamine
• Kehvemale mullale N 20­30 kg/ha, esimese mullaharimise alla
• Sõstra kasvuaegseks väetamiseks sobivad N­väetistest
1)  Ammooniumnitraat  (N=34%)
2) Ammooniumsulfaat (N=21%)
3)  Karbamiid  (N=46%)
4) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 6­12­24 (N:P:K= 6:5:20)
•) Vältida tuleks Cl sisaldavaid väetisi
•) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil­ sobivad 
lahustuvad kompleksväetised
5
Väetamine maheviljeluses
• Kodusõnnik
• Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko
• Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma, 
Humistari või virtsa vesiahust
• Ca puuduse korral puutuhk või lubi
6
Taimekaitsetööd­ mehaaniline  ja 
keemiline
• Ennetav tõrje on esmatähtis
• Reavahed herbitsiidiga 
• Sõstra­klaastiiva ja sõstra­nõvakoi puhul tuleb kahjustatud oksad ära 
lõigata
• Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid
• Kõplamine või herbitsiidi kasutamine
7
Saagi koristus
• Töömahukas
• Aeg: must­juuli 2­3 nädal, punasel juuli 3 nädal
• Piiratud ajaperioodiga (10...20 päeva)
• Taara­plastkastid, mis mahutavad 8­10 kg marju, mõõtmed (600x400x125)
• Korjamine käsitsi või masinaga
8
Käsitsi korjamine
• Väiksed istandused
• Peab leidama omale korjajad
• Keskmiselt 15...20 kg päevas musti sõstraid
• Keskmiselt 25...30 kg päevasd punaseid sõstraid
• Tööjõudlus: musti sõstraid­1,8­2,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,0­3,7 kg/h
• Üksikmarjadena korjates keskmiselt 10 kg päevas
9
Masinkorje
• Suuremad istandused, alates 40­50 ha
•  Põõsad  istutatud  tihedamalt
• Tuleb valida välja masinkorjeks sobivad sordid
• Eestis kasutusel masinkombainid   Joonas  ja Joanna 3
(2)
(3)
10
Joonas
• Koristab keskmiselt 2,2...4,0 t marju päevas
• Ühetöökäiguga koristab kogu põõsarea
• Tõõjõudlus suur­ tunnis 0,25 ha istandikku ja 
0,25­0,5 t marju.
Vaja 2 abitäälist kastide vahetamisel kombainil
• Kui saagikus hea, siis tuleb kombainiga 
koristamine tunduvalt odavam
    (4)
11
Joonas
(5)
12
Joanna 3
• Järelveetav korjemasin
• Ühe töökäiguga koristab pool põõsast
• Töö kvaliteet parem kui Joonasel
• Põõsastel väiksemad kahjustused
13
(6; 7)
Joanna 3
• Lihtsam käsitseda
• Hõlpsam teisaldamine ja 
puhastamine
• Korjeportsent 98%
https://www.youtube.com/watch?v=kFKeOhZv7Fo
(8)
14
Kasutatud kirjandus
• Seil, L. (2000). Marjakombain tegi Polli põllul puhta töö.­Sakala. [e­ajakiri] 
1515
http://www.sakala.ajaleht.ee/2456335/marjakombain­tegi­polli­pollul­puhta­too 
(24.10.2015).
Valdaru, E. (2010). Polli jõudis uus süstrakoristuskombain.­Sakala. [e­ajakiri]
http://www.sakala.ajaleht.ee/296156/polli­joudis­uus­sostrakoristuskombain 
(24.10.2015).
Libek, A. (2000). Sõstrakasvatus. Tallinn: Valgus.103 lk.
Kikas , A.;Virve­Libek, A. (2014). Maalehe sõstra­ ja karusmarjaraamat. Tartu: 
Greif . 189 lk. 
 Pildid 1...8­ google.com
15
Täname tähelepanu eest!
16

Document Outline

• Slide 1
• Istanduse rajamine
• Istutamine
• Kastmine
• Väetamine
• Väetamine maheviljeluses
• Taimekaitsetööd-mehaaniline ja keemiline
• Saagi koristus
• Käsitsi korjamine
• Masinkorje
• Joonas
• Joonas
• Joanna 3
• Joanna 3
• Kasutatud kirjandus
• Täname tähelepanu eest!