Söögi- ja mürgiseened (0)

     Seeneretk sarnaste seente maailma
Valge kärbseseen  ja metsašampinjon
Valge kärbseseen ja metsašampinjon
Kasvavad okas-ja segametsades  kuuskede läheduses.
On olemas valget värvi  kübar , krae ja  jalg.
 Seen on üleni valge, sh 
eoslehekesed , mille värvus ka 
vananedes ei muutu.
 Seen on valge, aga eoslehekesed on 
roosakad, punakad või lõpuks  mustad.
 Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis 
võib maa seest märkamata jääda.
 Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga 
tuppe ei ole!
  Vigastus -või lõikekohad jäävad 
valgeks.
 Vigastus-või lõikekohad muutuvad 
ajapikku kollakaks.
          
                   SURMAVALT MÜRGINE!
    
        MAITSEV  SÖÖGISEEN , SÖÖDAV VÄRSKELT!
Jahutanuk      ja      harilik   kännumampel
Jahutanuk      ja      harilik  kännumampel
     Kasvavad puidul kobarana.
Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, ni ske osa  tumedam .

Vähem  lihakas

Kogumikud väiksemad

Kasvab okaspuukändudel.

Kogumikud suuremad.

Kasvukohad : okas-ja  segametsad

Kasvab laguneval lehtpuukändudel, harva ka okaspuudel.

Kasvukohad: okas-ja segametsad,  puisniidud , raiesmikud, võsastikud.

Jalg on kraest allpool  valkjas  

Jalg on kraest allpool turris pruunisoomuseline.
pikikiuline.

Tugev, meeldiv seenelõhn.

Iseloomulik jahulõhn
                           HEA SÖÖGISEEN!
                       MÜRGINE!
Roheline kärbseseen ja kasepilvik
Kübara värv rohekas. Seeneliha valge.

Jalal krae ja  tupp .

Jalg valkjal põhjal kaetud oliivkollakate 
soomustega

Kasvab laialehistes leht- ja 

Krae ja tupp puuduvad.
segametsades, kus on tamme ja pärna.

Jalg valge ja ühtlase jämedusega, või alt  ahenev . 

Kasvab rohtunud paikades, niisketes metsades, metsaservades, puiskarjamaadel, 

Eoslehekesed valged, vabad.
parkides,  aedades  koos  kase  ja kuusega. 

Eoslehekesed  vanalt kreemikaskollased, pruunilaigulised.
VÄRSKELT MÜRGINE, KUPATAULT SÖÖDAV
                  SURMAVALT MÜRGINE
Suur  sirmik               ja            püramiid-soomussirmik
Kasvavad aedades, metsaservades, ni tudel, puisni tudel.
Kübar soomuseline.

Pika jalaga

Jalal olev ring on tugev, kitsam, 
annab ilma kohe purunemata üles-

Lühikese  jalaga
alla liigutada.

 Jalal olev ring on lai, õhuke, rippuv.

Kübar hallikas- helepruun , 

Kübar  tumepruun, tihe  soomuseline.
hallpruunide soomustega.

Soomused teravatiplised, püramiidjad.

Tugev ebameeldiv gaasilõhn

Soomused lamedad, laiad, liibuvad.
 (tunneb, kui  viljakeha  purustada)

Meeldiva lõhnaga.
   SUUR TÕENÄOSUS TOIDUMÜRGITUSEKS.
          MAITSEV SÖÖGISEEN
Kevadkogrits    ja     kurrel 
Kevadkogrits    ja     kurrel 
Kevadseened, kübarad tumepruunid  kurrulised.

Kübara värvus  punakas kuni 
tumepruun.

Kübar  ebakorrapäraselt ajutaoliselt 
käärulis-voldiline.

Jalg lühike,1,5 – 5 cm kõrgune,  valge, 

Kübara värvus ookerkollane kuni kollakaspruun.
punaka  varjundiga, veidi pikivoldiline.

Kübar  sügavalt ebakorrapäraselt pikivoldiline.

Jalg pikk, 7 – 14 cm kõrgune valge,õõnes, väga  habras .

Kasvab liivastes männikutes, 

Kasvab niisketes ja märgades haavikutes ning haava-segametsades.
okaspuude kõduneval puidul, sageli 
rühmiti männikändude ümber.
VÄGA HEA JA MAITSEV SÖÖGISEEN.
    VÄRSKELT ELUOHTLIKULT 
MÜRGINE, KUPATATULT HEA 
SÖÖGISEEN.
Punakas  narmasnutt    ja   kevad-võluheinik
Suured,  lihakad , kohati massiliselt suvel  parkides 
kasvavad seened.

Noored seened elevandiluukarva,vanad 
seened on üleni määrdunud-
pruunikaspunased.  

Viljaliha  muutub katsumisel,  lõikamisel  

Nii noored kui ka vanad viljakehad on määrdunudvalged kuni 
või  vananemisel  roosakaspunaseks.
helepruunikashallid.

Viljaliha ei muutu katsumisellõikamisel punakaks. 

Ebameeldiva lõhna jaa maitsega.

Tugeva jahulõhna ja -maitsega

Kasvab parkides ja lehtmetsades.

Kasvab parkides, puisniitudel, heinamaadel, põõsastikes ja rohtunud 
metsades.

Suveseen, esinemisaeg: juuni- juuli.

Kevadseen, esinemisaeg: mai-juuni
  VÄGA HEA SÖÖGISEEN
VÄGA MÜRGINE, MÜRGISUS EI KAO 
KUPATAMISEL.
Suur sarvik  ja    kuldharik
Põõsasjad, kol asetoonilised, kasvavad okasmetsades.
 Värvus oranžkollane.
 Põõsasjas, lihakas.
 Värvus kahvatukollane.
 Seeneliha sitke ja elastne.
 Põõsasjas-koraljas
 Kasvab kõduneval 
 Kasvab okas-ja segametsades, 
okaspuupuidul,-tüvedel ja –
eriti nõmme-ja loomännikutes.
kändudel, vahel näivalt 
maaapinnal.
MITTESÖÖDAV
NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV
Kasutatud allikad
Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013
Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010.
Korhonen, M. Tunne seeni.  Varrak  2007.
Kalamees , K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008.
Ohtlik loodus:  müüdid  ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http://
www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee
bikataloog_EST.pdf
  Põnevaid seeneretki! 

Document Outline

• Slide 1
• Valge kärbseseen ja metsašampinjon
• Slide 3
• Jahutanuk ja harilik kännumampel
• Jahutanuk ja harilik kännumampel
• Roheline kärbseseen ja kasepilvik
• Kübara värv rohekas. Seeneliha valge.
• Suur sirmik ja püramiid-soomussirmik
• Slide 9
• Kevadkogrits ja kurrel
• Kevadseened, kübarad tumepruunid kurrulised.
• Punakas narmasnutt ja kevad-võluheinik
• Slide 13
• Suur sarvik ja kuldharik
• Põõsasjad, kollasetoonilised, kasvavad okasmetsades.
• Kasutatud allikad
• Põnevaid seeneretki!