Maasikaistanduse rajamine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Põllumajandus - Põllumajandus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Maasikaistanduse rajamine
(kilemultšiga ja ilma) ja
hooldamine
Eesmärk
• Anda ülevaade maasikaistanduse
rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma
• Maasikaistanduse hooldamine
Istanduse rajamine
• Parim istandiku koht on väikese kal akuga nõlvak
• Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5
aastat, mil est 4 on saagiaastad
• Mul aharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse
enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile.
• Kevadel kultiveeritakse
• Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele
2...3 korda
• Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl)
• Nõrgalt happelised mul ad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa
• Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5-
3,5%. 1
• Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda vi a ka
teisi kultuure
Mullaharimine
• Maasikaistandikus algab mullaharimine
kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast
istutamist
• Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse
kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad
maasikareapoolsesse külge
Maasikastandus kilemultšiga
• Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš
• Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Demure Õppematerjali autor

Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine

maasika istandik väetis reavahe Maasikaistanduse rajamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Mustika istanduse rajamine

Mullapalliga taimi võib istutada vegetatsiooniperioodi jooksul. Septembris ei ole enam soovitatav istandikku rajada, sest siis on suurem on talvekahjustusteks. Enne istutamist tehakse kindlaks, kas muld pole liiga kuiv. Eriti oluline on see turbapeenardele istutamisel, sest turvas niiskub halvasti. Suurem oht kilemultši puhul. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kilesse võib augud lõigata noaga või suurema istanduse puhul varre otsa pandud lõikuriga, et ei peaks kummarduma. Seda tehakse jaheda ilmaga, sest palavaga kile venib ja aukude lõikamine on raskem. Augud tehakse kas kolm- või nelinurksed ja nende suurus sõltub istutatavate taimede mullapalli suurusest. Liiga suurte aukude puhul on vaja rohkem rohida ja ka muld kuivab kiiremini. Hiljem põõsa laienemisel venivad teravate nurkadega kileaugud suuremaks. Ümmargusi auke on vaja taimede kasvades suuremaks lõigata.

Põllumajandus

pdf

Aedmaasikas

Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur.

Bioloogia