Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maasikaistanduse rajamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Maasikaistanduse rajamine 
(kilemultšiga ja ilma) ja 
hooldamine
Eesmärk
• Anda ülevaade maasikaistanduse 
rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma
• Maasikaistanduse hooldamine
Istanduse rajamine
• Parim  istandiku  koht on väikese kal akuga nõlvak
• Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 
aastat, mil est 4 on saagiaastad
• Mul aharimist alustatakse künniga. Sõnnik  laotatakse  
enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. 
• Kevadel kultiveeritakse
• Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 
2...3 korda
• Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl)
• Nõrgalt  happelised  mul ad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa
•  Maasika  istandikule sobiv  huumusesisaldus  on 2,5-
3,5%. 1
• Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda vi a ka 
teisi kultuure
Mullaharimine
• Maasikaistandikus algab mullaharimine 
kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast 
istutamist
• Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse 
kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad 
maasikareapoolsesse külge
Maasikastandus kilemultšiga
• Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš
•  Kilega  multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub 
umbrohte, vähendab  kulusid herbitsiididele ja 
parandab viljade kvaliteeti 
• Kilemultšil kasvatades  valmib saak umbes nädal 
varem
• Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine  suvel 
palavate ilmadega
• Valge kile ei hoia nii hästi sooja
•  Kuumal  suvel võib aga valge kile taimedel 
stressi vähendada
• Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine 
multšimine põhuga enne saagi valmimist
•  Multšimiseks  vajalik  põhk  peab olema 
umbrohust puhas
• Põhu  eeliseks  teiste multšidega võrreldes on 
see, et põhukiht on ka peale märgumist õhku 
läbilaskev 
• Saepuru tõrjub märgatavalt umbrohte istandikus 
aga vähendab saagikust
Kilemultši paigaldamine
• Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga
• Tööks valitakse jahe ilm. 
• Kui  istandik  rajatakse tilkniisutusega, siis 
paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. 
• Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust 
kilet
• Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud 
maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused 
peenrad
•  https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA
Väetamine
• Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine 
sisaldusega ja hea viljakusega mul as 
• Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis 
peenrasse enne kilepanekut 
• Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte 
ilmumise ajal
• Väetamine toimub mul aanalüüsi järgi
• Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5-
3,5%. 1
• Varasematel katsetes on täheldatud, et 
mineraalväetised suurendavad maasika 
askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil 
kasvatades aga põhumultš vähendab
• Lämmastiku tarve väike
• Ilma multšita - pigem anda väetis kahes 
jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel)
Istanduse hooldamine1
Umbrohutõrje  ja võsundite eemaldamine:
Ilma kileta istandikus hoitakse reavahed umbrohu vabad 
kultiveerimisega, suve jooksul 3-4 korda.
•Kultivaator koos ketaste või lõikuritega sobib ka võsundite 
lõikamiseks. Ridades hävitatakse umbrohud kõplamisega.
Noores  maasikaistandikus ei ole  soovitav  kasutada 
herbitsiide.
Rotary Cultivator // NCK-06 AC
http://www.hevo.ee/et/kultivaator
Istanduse hooldamine1
Umbrohutõrje istandikus ja võsundite 
eemaldamine:
Kilemultši  kasutamisel  kasutatakse herbitsiide või ni tmist. 
•Sel isel juhul eemaldatakse  võsundid  käsitsi, mis on 
töömahukas, seetõttu jäetakse  suuremas tootmises 
võsundid taime külge. Külge jäetud võsundid  hävivad 
talvel. 
•Reavahed hoida rohukamaras
Istanduse hooldamine1
Varakevadine korrastamine:
•Jälgitakse, et madalamatesse kohtadessse ei jääks vesi 
püsima
•Väljaläinud, haigete taimede asemele uued taimed
•Lehtede riisumine
Väetamine:
•Nooremas kilemultšiga istandikus kasutatakse 
leheväetamist (1% väetise vesilahus – 10l vett: 100g  
väetist)
•Põhiväetised anda kas kevadel või kahes osas
Tilkniisutussüsteemi abil (veehoidla olemasolu)
Istanduse hooldamine1
Niisutamine põua ja öökülma vastu:
•Maasikal on suurim veevajadus augustis – mul ani skus ca 
70%
Tilkni sutus- ja vihmutussüsteemid
•Külmakajustuste ennetamine
Õhutemperatuur  kastmisel vähemalt +10º
•Varahommik, hilisõhtu
•Kindlasti mitte külm vesi
Katteloori kasutamine
Vihmutamine
• Kui temperatuur langeb +1oC –ni. 
• Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui 
vihmutust panna ei saa, siis on 
öökülmaohtlikes paikades soovitatav 
kasvatada hilisemaid  sorte , mis õitsevad 
hiljem.
• Streamline tilktoru - kilepeenras kasvava  St
maasika niisutamiseks ning väetamiseks
reamline h
• Standardrullis on 2500 m tilktoru
ttp://wbs.ee/tooted/til

k
CNL  tilguti  
nisutus/
Hooldamine
• Suurtes istandikes eemaldatakse vanad 
kuivanud lehed mehhaniseeritult, võrkäketega.
Taimekaitseprits

http://www.flint.ee/pollumajandustehnika/mullaharimistehnika/vaheltharijad/vahelthar i
ja-zuza-3
Maasikate reavahe hooldamine
Rolling  Spider  Cultivators
Model CS
Multši vahelt kultiveerimine
Korjamine
•  Marjad realiseeritakse samal päeval. Kui 
seda ei tehta paigutatakse need 
külmhoonesse.
• Käsitsi, koristusplatvormidel,  robotid
•  https://www.youtube.com/watch?v=RKT351pQHfI
•  https://www.youtube.com/watch?v=Tz1R_xDZcw8
Kokkuvõte
• Kergem viis üldiselt oleks rajada istandus 
kilemultšiga
• Eesti tingimustes kasutatakse hetkel 
rohkem inimtööjõudu
• Istanduse hooldamisel tuleb tugevalt 
silmaspidada mullaanalüüse ja vastavalt 
sellele väetada!
Täname kuulamast!
Kasutatud kirjandus

https://sc01.alicdn.com/kf/HTB1_4IZIFXXXXaeXFXXq6xXFXXXk/200462
575/HTB1_4IZIFXXXXaeXFXXq6xXFXXXk.jpg

http://l7.alamy.com/zooms/ac811123f8754411a7a603b9972374d0/field-of -
strawberries-planted-in- plastic -mulch-georgia-an0tg7.jpg

http://baophunuonline.net/media2/files/kinh-nghiem-hay/lam-trang-rang -
bang -dau-tay.jpg

https://www.berryhilldrip.com/Plastic-Mulch-Layers-c-5152/

http://www.pikk.ee/print/true/valdkonnad/taimekasvatus/puuviljandus/aedmu
stikas/agrotehnika/harimine#.WA5Kn-CLRhE

1Eskla, V., Hiiesaar, K.,  Kikas , A., et al. 2000. Maasikas aias ja köögis.

http://www.setomaa.ee/docs/file/Aianduse%20kasiraamat.pdf

http://www.hillsidecultivator.com/?page_id=6

Libek, A., Eskla, V. 2012 Maalehe maasikaraamat.

Document Outline

  • Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine
  • Eesmärk
  • Istanduse rajamine
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Mullaharimine
  • Maasikastandus kilemultšiga
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Kilemultši paigaldamine
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Väetamine
  • Slide 16
  • Istanduse hooldamine1
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Vihmutamine
  • Slide 23
  • Hooldamine
  • Taimekaitseprits
  • Maasikate reavahe hooldamine
  • Rolling Spider Cultivators
  • Model CS
  • Multši vahelt kultiveerimine
  • Korjamine
  • Kokkuvõte
  • Täname kuulamast!
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Maasikaistanduse rajamine #1 Maasikaistanduse rajamine #2 Maasikaistanduse rajamine #3 Maasikaistanduse rajamine #4 Maasikaistanduse rajamine #5 Maasikaistanduse rajamine #6 Maasikaistanduse rajamine #7 Maasikaistanduse rajamine #8 Maasikaistanduse rajamine #9 Maasikaistanduse rajamine #10 Maasikaistanduse rajamine #11 Maasikaistanduse rajamine #12 Maasikaistanduse rajamine #13 Maasikaistanduse rajamine #14 Maasikaistanduse rajamine #15 Maasikaistanduse rajamine #16 Maasikaistanduse rajamine #17 Maasikaistanduse rajamine #18 Maasikaistanduse rajamine #19 Maasikaistanduse rajamine #20 Maasikaistanduse rajamine #21 Maasikaistanduse rajamine #22 Maasikaistanduse rajamine #23 Maasikaistanduse rajamine #24 Maasikaistanduse rajamine #25 Maasikaistanduse rajamine #26 Maasikaistanduse rajamine #27 Maasikaistanduse rajamine #28 Maasikaistanduse rajamine #29 Maasikaistanduse rajamine #30 Maasikaistanduse rajamine #31 Maasikaistanduse rajamine #32 Maasikaistanduse rajamine #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Demure Õppematerjali autor
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mustika istanduse rajamine
20
doc

Mustika istanduse rajamine

Mullapalliga taimi võib istutada vegetatsiooniperioodi jooksul. Septembris ei ole enam soovitatav istandikku rajada, sest siis on suurem on talvekahjustusteks. Enne istutamist tehakse kindlaks, kas muld pole liiga kuiv. Eriti oluline on see turbapeenardele istutamisel, sest turvas niiskub halvasti. Suurem oht kilemultši puhul. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kilesse võib augud lõigata noaga või suurema istanduse puhul varre otsa pandud lõikuriga, et ei peaks kummarduma. Seda tehakse jaheda ilmaga, sest palavaga kile venib ja aukude lõikamine on raskem. Augud tehakse kas kolm- või nelinurksed ja nende suurus sõltub istutatavate taimede mullapalli suurusest. Liiga suurte aukude puhul on vaja rohkem rohida ja ka muld kuivab kiiremini. Hiljem põõsa laienemisel venivad teravate nurkadega kileaugud suuremaks. Ümmargusi auke on vaja taimede kasvades suuremaks lõigata.

Põllumajandus
Aedmaasikas
5
pdf

Aedmaasikas

Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur.

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun