Ristsõnadega käsikäes (0)

Ristsõnadega käsikäes
Eesti kuulsaima kirjaniku Jaan Krossi hobiks olid ristsõnad, mis osutusid vahetevahel ka ettekääneteks, töötegemiste edasi lükkamiseks.
Esimesed kokkupuuted ristsõnadega olid juba lapsepõlves. Jaan Kross lahendas nii eesti kui ka saksa keelseid ristsõnamõistatusi. Vahel klaariti mõistatusi kamba peale. Ajakiri liikus mööda klassi ringi ning nii mõnigi Krossi klassikaaslane saatis vastuseid ka ära, kuid kirjanik pole ise kunagi ühtegi vastust ära seirand.
Ristsõnu ei lahendanud sulemees kunagi igavusest, vaid sellekst, et töötegemist edasi lükata. Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvas Jaan Kross järgmist: “Nähtavasti on aja jooksul kinnistunud kujutlus , et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee.” Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid läbi terve elu. Kross aga näiteks ei uskunud, et targad inimesed teevad ristsõnu, kuna neil on muudki teha.
Sulemeister lahendas ristsõnu peamiselt päevalehtedest – Postimehest ja Eesti Päevalehest, kuid on ka lahti harutanud Maalehe ja Luubi mõistatusi. Proovimata pole jäänud ka soomekeelsed.
Ka telemängud ei jätnud kirjanikku päris külmaks, eelistas Kuldvillakut. Ise loomulikult ta kaasa ei mänginud, kuid kuulama on küll jäänud. Tuju oli alati tõstnud küsimus, millele ta ise teadis vastust.
Rita Gudrina
G3a