5 KOHT ÖKOSÜSTEEMIS......................................................................................... 10 1.6 KASUTAMINE.................................................................................................... 10 1.7 HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................11 1.7.1 Eesti pärisnimed...................................................................................12 1.8 HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD..............................................................................12 1.8.1 Seenhaigused.......................................................................................12 1.9 KAHJURPUTUKAD............................................................................................... 13 2 HARILIK MÄND...............................................................................14 2.1 LEVIALA JA ALAMLIIGID................
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad
Puitu saab kasutada toorainena või ka töödeldud vormis soojusisolatsiooniks (näiteks fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks. Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi.
2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). 2009. a metsaseaduses on ära kaotatud metsakategooriate mõiste ( varem jagati metsad hoiu- kaitse- ja tulundusmetsadeks). Säilinud on vääriselupaiga mõiste see on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus haruldaste või ohustatud liikideesinemise tõenäosus on suur. 3. Puistu koostisosad ja põhimõisted. I rinne e. ülarinne
olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed). Puit ja selle mädanemine Puit tekib nii, et taimerakkude seined muutuvad kasvades paksuks ja jäigaks. Jäikus on
liikide konstantsust ja muutumatust. Samas pidas Ch. Darwin liiki tinglikuks, meelevaldseks mõisteks, mis on välja mõeldud omavahel lähedaselt sarnaste indiviidide grupi märkimise hõlbustamiseks ja mis tegelikult oluliselt ei erine terminist variatsioon (erikuju), millega täheldatakse vorme, mis oma tunnustes kõiguvad vähem teravalt. Seega oli Ch. Darwinile liik ajalooline nähtus see tekib, areneb, saavutab täieliku arengutaseme, siis hakkab elutingimuste tõttu muutuma ning võitluses uute, tugevamate, enam kohanevate konkurentidega kalduma langusse ja lõpuks kaob. Tänapäeval mõistetakse liigina kui populatsioonide süsteemi, millele on iseloomulik ajas ja ruumis varieeruv struktuur ning mida teistest liikidest eraldab ristumisbarjäär sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna harilikult looduses sigimisvõimelisi järglasi. Geneetiliselt on liik suhteliselt tasakaalus olev suletud süsteem, mis moodustab ühtse
Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on
Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu);
Kõik kommentaarid