Referaat - Emmaste vald (0)

Tartu Ülikool
Loodus-ja tehnoloogiateaduskond
Geograafia osakond
Referaat inimgeograafias
Emmaste vald
Tartu 2010
Sisukord
1.Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3
2.Asend ja loodus..............................................................................................................lk 3
2.1. Pinnamood ...................................................................................................................lk 3
2.2.Loodus..........................................................................................................................lk 4
2.3. Meremajandus .............................................................................................................lk 4
3.Emmaste valla sümboolika.........................................................................................lk 5
3.1. Vapp ..............................................................................................................................lk 5
3.2. Lipp ...............................................................................................................................lk 5
4.Ajalugu..............................................................................................................................lk 6
5.Vaatamisväärsused........................................................................................................lk 6
5.1.Sõru sadam...................................................................................................................lk 6
5.2.Emmaste kirik ..............................................................................................................lk 7
5.2.1.Kiriku kadunud kell...............................................................................................lk 7
5.3.Emmaste mõis..............................................................................................................lk 7
6.Kokkuvõte........................................................................................................................lk 8
1.Sissejuhatus
Käesolev referaat on lühitöö iningeograafias ning kirjeldab Emmaste valda Hiiumaa lõunaosas. Minu eesmärgiks on kirjeldada Emmaste valla asukohta , loodust ja ajalugu ning anda ülevaade valla peamistest vaatamisväärsustest.
2.Asend ja loodus
Hiiu saare lõunaosas asub Emmaste vald. See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse „kõige merelisem vald“. Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km.
Valla pindala on 197,5 ruutkilomeetrit ja 2003 aasta seisuga elab seal 1285 elanikku. Valla keskus asub Emmaste külas.
2.1 Pinnamood
Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas. Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik . Kõrgemad alad, mis on üle 16m, on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Neid alasid mõjutavad merelainetus, tuuled ja ajutised veetaseme muutused, mis tekitavad rannavalle ja liivaluiteid. Rannavallide vahele jäävad nõod ja klibuvallidele kasvavad kadastikud. Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane , mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe.
2.2 Loodus
Soela väina ääres vahelduvad rannaniidud ja kadastikud salumetsade ning puisniiduga. Põhja pool on põhiliselt männimetsad, kohati leidub ka soid ja lodusid.
Emmaste vallas asuvad Sepaste ja Tilga maastikukaitsealad ning osa Tihu maastikukaitsealast.
Mets on Hiiumaa peamine rikkus.
Emmaste 19700-st hektarist on ligi 13000 metsa ja võsa all, haritavat maad on jäänud ainult 3300 ja rohumaad 1600 hektarit. Metsad kasvavad peamiselt saare keskosas.
Liivase mereranna ääres kasvavad roostikud ja igal pool on liigirikas taimestik . Kevad algab Emmastes varem kui mandril , kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise kliima tõttu väga karm.
2.3 Meremajandus
Hiiumaa ringteest on valla piires osa Suuremõisa-Emmaste ja Emmaste-Luidja maanteest. Sõrul on sadam, mille kaudu toimub Hiiu- ja Saaremaa vaheline otseühendus.
Uusi tootmisüksusi on rajatud Emmastesse, Jausu, Leisu, Metsalaukale ja Riidakülla. Suurimad tööandjad on avalik sektor ja mitu väikeettevõtet. Emmaste vald on tuntud ka turismipiirkonnana. ( Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003 )
Kuna inimeste igapäevast elu mõjutab väga palju meri, on ka valla majandustegevus seotud laevaehituse , meresõidu ja sadamate rajamisega. Väheviljakas maa ei suutnud juba 19.ndal sajandil rahvast ära toita. Kuna meri on peaaegu ukse all, siis õpiti juba väiksena selgeks paadisõit. Paadist algas kõik – ehitamistraditsioone anti edasi põlvest põlve. Suur tähtsus oli laevaehitusel – nii mõisnikulaevad kui talupoegade laevad. Ka praegu on Hiiumaal rohkem laevu kui Tallinnas.
Meremehed on teatavasti aegade jooksul kujunenud merekultuuri kandjateks sadamast sadamasse. ( Bruno Pao)
3.Emmaste valla sümboolika

Vapp
Emmaste vapp: Sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, mille kohal paremale suunduv kahemastiline purjelaev. Mõlemad on hõbedased.
Vapi kujundamisel on silmas peetud järgmist: mereäärne vald, Soela väin. Samas on ka paljud Emmaste mehed on olnud seotud meresõidu ja laevaehitusega.
3.2 Lipp
Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon. Lipu külgede suhe on 7:11. Lipp on kinnitatud 19.juunil 1996.aastal.
4.Ajalugu
Hiiumaa on nii tekkelt kui ajalooliselt arengult noor saar. Hiiumaa oli väheasustatud veel 12. sajandi keskel. Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu leppisid omavahel kokku, et jaotatakse praeguse Emmaste valla alad kuni suure kivini praeguses Pühalepa vallas. Valduse piiriks kujunes Vaemla jõgi.
Emmaste vald, nagu me teda praegu näeme, kujunes 19. sajandi lõpul ja kuulus 1946. aastani Läänemaa koosseisu. Asustus oli peamiselt koondunud valla lääne- ja lõunarannikule.
1991.aasta 9.oktoobril kinnitati Emmaste Valla Põhimääruse ja arengukava. Reformide tõttu kinnitati uus valla põhimäärus 18.veebruaril 1994.aastal.
1999.aastal avati Sõru muuseum ning avati aastaringne laevaliiklus Sõru-Triigi liinil. Sõru sadam sai tunnustuse kui parim väikesadam.
5.Vaatamisväärsused

Sõru sadam
Sõru sadam on ühenduslüli Eesti kahe kõige suurema saare - Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Laevu mahub sadama sisekai äärde kuni 35, vastu saab võtta laevu pikkusega kuni 40 m ja süvisega kuni 3m.
Suveperioodil töötavad sadamakõrts ja majutus ning paadikuuris toimuvad kontserdid, lähedal on ka 1939.aastal valminud puust kolmemastiline purjelaev Alar .
Sõru Merekeskuses koondab endasse mitmeid erinevaid merendusega soetud huviobjekte: vanade purjelaevade restaureerimise hall, merekultuuri muuseumi ja ka sadamahoone.
Muuseumihoones asub kohaliku merekultuuri püsiekspositsioon, erinevad näitused ja ruumid seminaride ja konverentside korraldamiseks.

Emmaste kirik
Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik on tehtud kivist ja seda hakati ehitama 1866.a
Kirikut vajati, sest Emmaste mõisa lähedal asub puukabel ei olnud enam kasutuskõlbulik ja inimesed pidid kirikus käima 15-20 versta eemal Käinas.
Maatüki uue kiriku tarvis kinkis kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie.
Lage toetab kaks peenete sammaste rida, kuid hoone jätab siiski mulje saalkirikust.Kirik on lihtne ja ühelooviline ning kirikutorn on küllaltki madal. Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge, aga suhteliselt kitsas võidukaar. Emmaste kirikus on ainulaadne altaripilt „Kristuse ülestõusmine" - maali autoriks on Tõnis Grenzstein , Düsseldorfi koolkonna tuntud esindaja Eesti maalikunstis. Maalitud on pilt 1900.a.

Kiriku kadunud kell
II.maailmasõja ajal varastasid 6 Hiiumaa meest kiriku kella ja peitsid maasse, et sakslased ei saaks kella mürskudeks sulatada. Kell leiti üles alles 1994.aastal.

Emmaste mõis
Hiiumaa lõunatipus asub Emmaste mõis.
Loodi 1976.aastal.
Algselt kuulus mõis von Stenbockidele. Alates 1819. aastast oli mõis pikalt de la Gardie'de aadliperekonna omanduses ja 1899. aastast kuulus mõis loodusteadlasele Alexander von Hoyningen -Huenedele, kellelt aastal 1919 mõis riigi omandiks kuulutati.
 Mõisa ühekorruseline peahoone on kivist ja on ehitatud umbes 1800. aasta paiku. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kohalik kool. 1960ndatel aastatel ehitati mõisahoonele seal asuva kooli tarbeks juurde ka teine korrus, kuid sellega kadus ka algne väljanägemine. Mõisa lähedal on säilinud mõned kõrvalhooned.
Emmaste mõisas asus ka viinaköök. Võeti tööle mehi, kes õppisid selgeks uue ameti – viinapõletaja. See oskus ei ole rahva hulgast tänaseni kadunud.
6.Kokkuvõte
Kuna Hiiumaa on saar, siis erineb kultuur ja inimeste elu tunduvalt mandrielust. Emmaste vald on omapärane just seetõttu, et kõik eluvaldkonnad toetuvad merele ning ka igapäevane elu on sellega tihedalt seotud. Emmaste valla kujunemislugu on väga pikk ja keeruline, seepärast üritasin anda lühiülevaate valla tekkest ja arengust.
Neile, kes elavad mandri keskosas, soovitaksin kindlasti külastada Hiiumaad ja Emmaste valda, kuna Sõru sadam ja meremuuseum on kindlasti huvitavad ja annavad ülevaate sealsest merekultuurist, mis kindlasti erineb ükskõik millisest Eestimaa mereäärsest sdamast või linnast.



Kasutatud allikad
Bruno Pao - „Emmaste“, Maalehe raamat, Tallinn 2001
Tiiu Viirand – „Eestimaa. Ranniku teejuht“, kirjastus „ Kunst “, 2006
Artikkel „Hiiumaal on vanade purjelaevade kodu“, autor Merike Pitk, Maaleht 2005
Artikkel „Emmaste kiriku kellade lugu“, autor Eha Rammo , Eesti kirik 2001
http://www.emmaste.ee/
http://www.rk.ee/symb/emmaste.html
http://www.etv.ee/vallad/index.php?m=3&a=v&v=43
http://www.mois.ee/laane/emmaste.shtml
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eesti_emmaste_vald.png
http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=68428