Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit.
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2
ökoloogilisi ressursse ning kuidas parandada riigi jätkusuutliku arengut. Jalajälje arvutamisel kasutatakse erinevaid komponente, mille vahel maapind jaotub: põllumaa, karjamaa, mets, kalaveed, CO2 ning hoonestatud maa. See on andnud riikidele võimaluse end teistega võrrelda. Mina olen valinud võrdlemiseks lisaks Eestile Moldova ja Tšehhi. Eesti on suure rahvusliku koguproduktiga riik, millel on ainult 1.3 miljonit elaniku. Madal rahvaarv võiks tähendada, et riigil on väike ökoloogiline jalajälg, kuid Eestis on see üpris vastupidine. Eestis on ühe elaniku kohta keskmine ökoloogiline jalajälg 7.9 gha/in, mis tähendab, et inimeste vajaduste rahuldamiseks läheb vaja üle nelja maakera. Suurem osa ehk natuke alla poole jalajälje suurusest põhjustab fossiilkütuste põlemisel põhjustatud süsihappegaas. Heast küljest on Eestil suur bioloogiline kandevõime (9 gha/in), mis jätab riigile 1.1 gha/in reservi. Hetkel ei ole Eestil muretsemiseks probleemi, kuid seda senini, kuni
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.
Arvestust ökojalajälje ja Ekvivalentsus- tootlikkus keskkonnaruumi üle Maakattetüüp kordaja kordaja peetakse tingühikutes: Põllumaa 2,64 1.1.09 globaalsetes hektarites Rohumaa 0,5 0,86 Metsamaa 1,33 1,28 inimese kohta aastas Merealad 0,4 4,08 (gha/in.a.). Selleks, et Veekogud 0,4 1 Asustusmaa 2,64 1,01 hinnata mitmele Süsiniku sidumise maa 1,33 - globaalsele ha vastab mingi maalapi 1 ha korrutatakse see kahe
Kõik kommentaarid