Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus) (0)

Inimese 
ökoloogiline 
jalajälg
Sisukord
 Mis on ökoloogiline jalajälg?
 Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi
 Eesti ökoloogiline jalajälg
 Inimeste ökoloogiline jalajälg
 Keemiline energia
  Tuumaelektrijaam
 Tšornobõli katastroof
  Fukushima  tuumaõnnetus
  Tuumapommid  ja - relvad
  Hiroshima
 Kasutatud kirjandus 
Mis on ökoloogiline jalajälg?
 Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie 
koduplaneedi  võimekust  ennast taastada 
saastamisest.
 Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes 
hektarites inimese kohta aastas (gha / in a).
 Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind 
ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et 
keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit.
Ökoloogilise jalajälje kuus 
tüüpi
 Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks 
tüübiks : bioproduktiivne meri ja siseveed,  haritav  
põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, 
metsamaa  ja süsinikdioksiidi siduv maa. 
 Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning 
ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne 
veepind .
 Haritav põllumaa - haritava põllumaa alla 
kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; 
põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, 
loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks 
loetakse siia alla tekstiili  tooraine  ning kummi ja õli 
saamiseks kasvatatavad taimi.
Ökoloogise jalajäje kuus tüüpi
 Metsamaa - Metsamaa on puidutoorme 
kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet 
nii ehitiste ja  mööbli  valmistamiseks kui ka kütteks.
 Karjatatav maa - Karjatatava maa alla kuuluvad 
alad, millel karjatatakse kariloomi, siia kuuluvad nii 
hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning 
preeriad; inimesele tagab see  valdkond  liha, villa ja 
piima.
 Hoonestatud  maapind  - Hoonestatud maapind 
on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad 
näiteks elamud, tööstuspiirkonnad, teed ja teised 
infrastruktuurid.
Ökoloogilise jalajälje kuus 
tüüpi
 Süsinikdioksiidi siduv maa - Süsinikdioksiidi 
siduv maa on maa-ala, mis seob fossiilsete kütuste 
põletamisel tekkinud süsihappegaasi. CO2 satub 
atmosfääri mitmel viisil, looduslikud viisid on 
näitaks metsapõlengud,  vulkaanid  ning loomade ja 
mikroobide  hingamine .
 Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad - 
Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad 
mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad 
piirkonnad.
Eesti ökoloogiline jalajälg
 Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg on 7,9 
globaalset hektarit ehk üle kolme korra suurem 
kui ta olla võiks.
 2003. aastal oli eestlaste ökoloogiline jalajälg 6,5 
hektarit inimese kohta ning me olime raiskamise 
osas maailmas seitsmendal kohal, nüüd oleme 
kuuendal.
 Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on 
seotud  põlevkivi  kasutamisega  elektrienergia  
tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku 
palju CO2.
Inimeste ökoloogiline jalajälg
 Inimeste ökoloogilised jalajälgede all mõeldakse, 
kõike, kus inimene on looduses midagi muutnud, 
kahjustanud või hävitanud. Näiteks toodetakse 
erinevaid energia vorme, mis võivad loodusesse 
saata  kahjulikke  aineid.
 Keemiline energia - Keemiline energia on 
energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse 
struktuuri, ja mis võib  vabaneda  ainete  ühinemise - 
või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi 
tasakaalutingimustest. Näiteks  põlemine , mille 
käigus  süsinik  ühinedes hapnikuga moodustab 
reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi (CO2); see on 
põlemine.
 
Inimeste ökoloogiline jalajälg
 Kahjulikud küljed - Samas tekitab 
süsihappegaas  kasvuhooneefekti.  Kasvuhoone  
soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes 
rohkem, sest kasvuhoonet  kattev  klaas või kile 
laseb  hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist 
kiirgust, aga pool maapinnalt soojuskiirgusega 
lahkuvast energiast kiiratakse uuesti tagasi 
maapinnale. Maa liigne soojenemine 
põhjustab aga omakorda Arktikas jää 
sulamist, ning see tõstab vee ja selle 
mageduse taset.
Inimeste ökoloogiline jalajälg
  Tuumaelektrijaamad  – Tuumaelektijaamades 
toodetakse tuumakütust. Tuumakütuse jäägid on 
radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga 
ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu 
tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide 
ladustamisel arvestada nende ohutu 
hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Lisaks on 
veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, 
mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti 
pääsemistja see võib omakorda põhjustada 
väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. 
Hoiatavateks näideteks on Tšornobõl ja Fukushima.
Inimese ökoloogiline jalajälg 
 Tšornobõli katastroof - avarii, mis leidis aset 
Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26.  aprillil  1986. 
Tuumaelektrijaama  reaktor  plahvatas . Põhjusteks 
olid reaktori  viimine  ebastabiilsesse olekusse 
reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori 
konstruktsiooni iseärasused.
 Tagajärjed - Reaktori purunemisega kaasnes 
suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku, 
radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, 
Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud 
radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda 
Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Inimese ökoloogiline jalajälg
 Tšornobõli  tagajärjed -  Elamis - ja 
kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 
on võrreldav kolmveerandi Eesti maismaa 
pindalaga. See, kui kaua saastatud maa ei ole 
kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja 
kliimatingimustest, maaparandustööde 
efektiivsusest ja kvaliteedist - igal juhul kestab 
see periood aastakümneid.
Inimese ökoloogiline jalajälg
 Fukushima tuumaõnnetus - toimus 
tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai 
maavärina ja hiidlaine  tagajärel  purunenud  jaamas  
avarii. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima 
tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks, kuna 
radioaktiivset ainet pääses merre.
 Tagajärjed - Kuna Fukushima’s toimunud 
tuumaõnnetuse tagajärjel pääses radioaktiivset 
ainet vette, suur hulk radioaktiivseid rususid 
ületas Vaikse ookeani ning on jõudnud USA 
läänerannikule.
Inimese ökoloogiline jalajälg
 Fukushima tagajärjed -  California  rannikul 
on täheldatud epideemilist merelõvide 
hukkumist, varem hukkus alla ühe kolmandiku, 
kuid nüüd hukkub umbes 45%  nendest .  Kanada  
ja  Alaska  rannikujoone lähistel on nerkade 
populatsioon  rekordiliselt madalale kukkunud, 
kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 
2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv 
umbes 453 000.  2011. aastal Californias 
korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st 
uuritud tuunikalast Fukushimast pärit 
radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse 
toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul 
olid need  kalad  lihtsalt läbi ujunud 
radioaktiivsusega saastunud veest
Inimese ökoloogiline jalajälg
 Fukushima tagajärjed - . Fukushimas leitud 
radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui 
eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul 
ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat 
tuvastada. Septembris ütles üks merekeemia 
vanemuurija, et iga päev voolab Fukushimast 
Vaiksesse ookeani 30 miljardit bekrelli 
radioaktiivset tseesiumit ning sama palju ka 
radioaktiivset triitiumit.  Radioaktiivsus  on 
kahjustanud kilpnäärmete kudesid, seda on 
leitud juba 40% lastel Fukushima ümbruskonnast 
ning see arv saab ainult  tõusta .
Inimese ökoloogiline jalajälg
 Tuumapommid ja -relvad –  tuumarelv  on  relv , 
mis põhineb tuumaenergia  kasutamisel . Tuumarelva 
peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja 
radioaktiivne kiirgus.  Tuumapomm  ehk  aatomipomm  
on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia 
vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel.
 Hiroshima - 6. august 1945 ilmus Hiroshima 
kohale üksainus sõjalennuk, mis  viskas  
tuumapommi maapinna poole. Aatomiseent 
kirjeldas meeskonnaliige Caron: “Ma pildistasin. 
See oli  vapustav  vaatepilt. Punase südamikuga 
tuhkhall  seen . Oli näha, et selle sisemuses kõik 
põleb. Mulle oli tehtud korraldus loendada 
tulekahjusid. Võimatu! See oli pöörlev ja kihisev 
hämarus, mis sarnanes laavaga, see oli  katnud  
linna ja roomas mööda künkaid edasi.”
Inimese ökoloogiline jalajälg
 Hiroshima tagajärjed - 420 000 elanikust 
hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on 
kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Lisaks 
olid lapsed, kes peale seda  sündisid  (Hiroshima 
lähedal), pommist tulnud radioaktiivetest 
ainetest moondunud. 
Kasutaud  kirjandus
  http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_jalaj%C3%A4lg 
(13.12.13)
  http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9107/Mis-on-%C3%B6ko
loogiline- jalaj %C3%A4lg-
 (13.12.13)
  http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/energia/keemiline_energia.html 
(13.12.13)
  http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam  (13.12.13)
  http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof 
(13.12.13)
  http://et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_AEJ_tuuma%C3%B5nnetus 
(13.12.13)
  http://www.telegram.ee/maailm/28-seika-mis-annavad-aimu-fukush
ima-katastroofi-ulatusest#.UqGUeyfVscs
 (13.12.13)
 Ilves, G. “Sündmused, mis vapustasid maailma” Tln. kirjastus 
“Maalehe Raamat”, 1999. (204-205 lk)
 Ovtśinnikov, V. “Kuum  tuhk ” Tln. kirjastus “Eesti Raamat”, 1985. 
(71-72 lk)
Aitäh  kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Mis on ökoloogiline jalajälg?
• Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi
• Ökoloogise jalajäje kuus tüüpi
• Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi
• Eesti ökoloogiline jalajälg
• Inimeste ökoloogiline jalajälg
• Inimeste ökoloogiline jalajälg
• Inimeste ökoloogiline jalajälg
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Slide 12
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Slide 15
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Slide 19
• Inimese ökoloogiline jalajälg
• Kasutaud kirjandus
• Aitäh kuulamast!